Võrdne kohtlemine. 1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel.
2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuv püsiv tegevuskoht maksustatakse samadel alustel xxx xxxxx lepinguosalise riigi xxxxx tegevusalal tegutsev ettevõtja.
3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendi puhul; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama riigi samalaadse ettevõtjaga.
5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.
6. Seda artiklit kohaldatakse lepingus nimetatud maksude suhtes.
Võrdne kohtlemine. Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artiklis sisalduvad kohustused ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
Võrdne kohtlemine. 1. Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt kõnealuses tabelis sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.
2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.
3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega soodsamaks.
4. Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.
Võrdne kohtlemine. 2.3.1. Kõiki xxxxxx osalejaid peab kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Jälgima peab, et kõik taotlejatele/pakkujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid xxxxx eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
2.3.2. Piirangute korral pakkujate või alltöövõtjate ringile (mh geograafilise või organisatsioonilise piirangu korral RHS §3 lg 2) peab kajastuma nõue xxxxx alusdokumentides.
Võrdne kohtlemine. Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GaTT 1994 III artiklile xx xxxxx tõlgen dusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GaTT 1994 III artikkel xx xxxxx tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Võrdne kohtlemine. Erikohustuste tabeliga ette nähtud sektorites ning vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi ettevõtlust mõjutavate meetmete korral0 teise lepinguosalise ettevõtlust ja ettevõtjaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasugust ettevõtlust ja samasuguseid ettevõtjaid.
Võrdne kohtlemine. 1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investoritele ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele oma territooriumil kohtlemise, mis ei ole vähem soodus kui kohtlemine, mis saab tema poolt samasuguses olukorras osaks tema enda investoritele või investeeringutele seoses nende investeeringute käitamise, haldamise, juhtimise, ülalpidamise, kasutamise, valdamise xx xxxxx või muul viisil võõrandamisega.
2. Olenemata lõikest 1 võib kumbki lepinguosaline kehtestada või säilitada mis tahes meetme sellise ettevõtte käitamise, haldamise, juhtimise, ülalpidamise, kasutamise, valdamise xx xxxxx või muul viisil võõrandamise suhtes, mis ei ole vastuolus tema kohustustega, mis on kantud vabakaubanduslepingu kaheksanda peatüki „Teenused, ettevõtlus ning elektrooniline kaubandus“ 8- A või 8-B xxxx erikohustuste loendisse,1 xxx xxxxxxx meede on:
a) meede, mis on kehtestatud käesoleva lepingu jõustumisel või enne seda;
1 On kokku lepitud, et meede, „mis ei ole vastuolus kohustustega, mis on kantud vabakaubanduslepingu kaheksanda peatüki „Teenused, ettevõtlus ning elektrooniline kaubandus“ 8-A või 8-B xxxx xxxxxxxxxxxxx loendisse,“ hõlmab meetmeid mis tahes sektori suhtes, mis ei ole lisatud loendisse, ja mis tahes meetmeid, mis ei ole vastuolus tingimuste, kitsenduste või reservatsioonidega, mis on kantud lepinguosalise loendisse ükskõik millise sektori suhtes, olenemata sellest, kas selline meede mõjutab „ettevõtlust“ vabakaubanduslepingu artikli 8.8 „Mõisted“ punktis d määratletud tähenduses.
b) punktis a osutatud meede, mida jätkatakse, mis asendatakse või mida muudetakse pärast käesoleva lepingu jõustumist, tingimusel et pärast selle jätkamist, asendamist või muutmist ei ole ta vähem kooskõlas lõikega 1, võrreldes sellega, millisena ta eksisteeris enne oma jätkamist, asendamist või muutmist, või
c) meede, mis ei kuulu punkti a või b kohaldamisalasse, tingimusel et xxxx xx kohaldata lepinguosalise territooriumil enne selle meetme jõustumist tehtud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes või xxxx xx kohaldata viisil, mis tekitab sellisele investeeringule kahju1.
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib lepinguosaline kehtestada või täitmisele pöörata meetmeid, millega teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investoritele ja investeeringutele saab osaks vähem soodus kohtlemine kui tema enda investoritele ja investeeringutele samasuguses olukorras, tingimusel et täidetakse nõue, et selliseid meetmeid ei koh...
Võrdne kohtlemine. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses ettevõtte asutamise ja käitamisega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.
Võrdne kohtlemine. 1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui oma teenuseid ja teenuseosutajaid samasuguses olukorras0.
2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, kui ta võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda teenustele ja teenuseosutajatele.
3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenuste või teenuseosutajate jaoks soodsamaks võrreldes teise lepinguosalise teenuste või teenuseosutajatega.
Võrdne kohtlemine. 1. Lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise kodanikele kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi kategooriate puhul vähemalt sama soodsa kohtlemise kui enda kodanikele seoses intellektuaalomandi kaitsega,0 välja arvatud erandid, mis on juba sätestatud Pariisi konventsioonis, 9. septembri 1886. xxxxx Xxxxx kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonis (Pariisis 24. juulil 1971 muudetud xxxxx), teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelises konventsioonis (sõlmitud Roomas 26. oktoobril 1961), WPPTs ja integraallülitustega seotud intellektuaalomandi lepingus (sõlmitud Washingtonis 26. mail 1989). Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult õiguste suhtes, mis on sätestatud käesolevas lepingus.
2. Lepinguosaline võib kasutada lõike 1 alusel lubatud erandeid seoses oma kohtu- ja haldusmenetlustega, sealhulgas nõuda, et teise lepinguosalise kodanik määraks tema territooriumil menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressi või nimetaks tema territooriumil esindaja, kui sellised erandid vastavad järgmistele tingimustele:
a) need on vajalikud selleks, et tagada vastavus lepinguosalise õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva peatükiga; ja