Õiguslik alus. Andmete töötlemise õiguslik alus on nõusolek. NB! Kõigi ülejäänud andmete töötlemine, mida kool lapsevanemalt nõuab, toimub õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmiseks.
Õiguslik alus. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „XXx toimimise leping“) artiklid 5, 114, 115, 151 ja 153.
Õiguslik alus. Otsus tuleneb Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9² lõike 1 alusel, mille kohaselt lasteasutuse kodukorra kinnitab hoolekogu.
Õiguslik alus. Tuvastamise andmed Helistajale isikustatud tervishoiuteenuse osutamiseks. Tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel ja käesolevate tingimuste alusel. Kontaktandmed Helistajale tervishoiuteenuse osutamiseks. Helistajaga ühenduse võtmiseks, sh kaebusele ja/või päringule vastamiseks.
Õiguslik alus. 1. Isikuandmete töötlemine toimub kliendiga sõlmitud lepingu täitmise eesmärgil.
Õiguslik alus. Isikuandmete töötlemine toimub kliendiga sõlmitud lepingu täitmise eesmärgil. Isikuandmete töötlemine toimub juriidilise kohustuse täitmiseks (nt raamatupidamine ja tarbijavaidluste lahendamine). Isikuandmed edastatakse veebipoe klienditoele ostude ja ostuajaloo haldamiseks ja kliendiprobleemide lahendamiseks. Nimi, telefoninumber ja e-posti aadress edastatakse kliendi poolt valitud transporditeenuse pakkujale. Kui tegemist on kulleriga xxxxxx toimetatava kaubaga, siis edastatakse lisaks kontaktandmetele ka kliendi aadress. Kui veebipoe raamatupidamine toimub teenusepakkuja poolt, siis edastatakse isikuandmed teenusepakkujale raamatupidamistoimingute tegemiseks. Isikuandmeid võidakse edastada infotehnoloogia teenuste pakkujatele, kui see on vajalik veebipoe funktsionaalsuse või andmemajutuse tagamiseks.
Õiguslik alus. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping ehk Pariisi leping allkirjastati 18. aprillil 1951 ja see jõustus 23. juulil 1952. Esimest korda otsustasid kuus Euroopa riiki töötada ühiselt integratsiooni nimel. Selle lepinguga moodustati ühenduse alusstruktuur, kuna sellega loodi ülemameti nime kandev täitevorgan, parlamentaarne assamblee, ministrite nõukogu, xxxxx xx konsultatiivkomitee. ESTÜ asutamisleping sõlmiti artikli 97 kohaselt piiratud ajavahemikuks – 50 aastaks – ja aegus 23. juulil 2002. Aluslepingutele (Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule) lisatud protokolli (nr 37) kohaselt eraldati ESTÜ varade netoväärtus selle tegevuse lõppemise hetkel söe xx xxxxxx teadusfondi kaudu liikmesriikide teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. — Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamisleping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamisleping ehk Rooma lepingud allkirjastati 25. märtsil 1957 ja need jõustusid 1. jaanuaril 1958. Erinevalt ESTÜ asutamislepingust sõlmiti Rooma lepingud piiramata ajaks (EMÜ asutamislepingu artikkel 240 ja Euratomi asutamislepingu artikkel 208), mis xxxxx xxxxx peaaegu põhiseadusliku olemuse. — Kuus asutajariiki olid Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Õiguslik alus. 8. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb õigusakti õigusliku aluse valimisel tugineda objektiivsetele teguritele, mis alluvad kohtulikule läbivaatusele ning mis sisaldavad eelkõige õigusakti eesmärki ja sisu. Kui asjaomasel õigusaktil on mitu lahutamatult seotud eesmärki või reguleerimisala, xxxx et xxxx xxxxx oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne, peab niisugune õigusakt põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel4.