Toetuslepingu II lisa – Üldtingimused

1. „kasutusõigused” – teadmiste ja taustteabe litsentsid ja kasutusõigused;

2. „sidusettevõte”– mis tahes õigussubjekt, mis on toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli kui toetusesaaja üle, kusjuures kontrolli teostatakse mis tahes alljärgnevas vormis:

(a) otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 % asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;

(b) otsene või kaudne tegeliku või õigusliku otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3. „taustteave”– enne käesoleva lepinguga liitumist toetusesaajate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või muud intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja projekti elluviimiseks või teadmiste kasutamiseks;

4. „projekti lõppkuupäev” – kuupäev, mille arvutamiseks lisatakse artiklis 3 osutatud alguskuupäevale projekti kestus;

5. „söe xx xxxxxx tehnikarühmad” (edaspidi „tehnikarühmad”) – nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsuse (söe xx xxxxxx teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise xx xxxxx programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta)1 artiklis 24 määratletud ja kirjeldatud söe xx xxxxxx tehnikarühmad. Nende ülesanne on anda komisjonile nõu teadus- ja katse- või näidisprojektide järelevalve küsimustes. Liikmed määrab ametisse komisjon ning need on pärit söe- ja terasetööstusega seotud sektoritest, teadusorganisatsioonidest või töötlevast tööstusest, kus nad vastutavad teadusstrateegia, juhtimise või tootmise eest. Tehnikarühmade kohtumisi peetakse igal aastal peamiselt aprillist juunini. Koordinaatoritel palutakse asjaomasele tehnikarühmale esitada vahekokkuvõte tehnilise rakendamise xxxxx xx tehnilised lõpparuanded ning vajaduse korral aastaaruanded2. Nende soovituste põhjal kiidab komisjon tehnilised aruanded heaks või lükkab need tagasi.

6. „levitamine”– teadmiste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine, hõlmates teadmiste avaldamist mis tahes teabekanali kaudu;

7. „õiglased ja mõistlikud tingimused” – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused, mille puhul võetakse arvesse kasutusõiguse taotluse spetsiifilisi asjaolusid, nagu kasutusõiguse taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelik või potentsiaalne väärtus ja/või kavandatava kasutuse ulatus, kestus või muu spetsiifika;

8. „teadmised”– projekti tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;

9. „kasutus” – teadmiste otsene või kaudne kasutamine muudes edasistes teadusuuringutes xxxxx projektiga hõlmatud tegevuste, või toote või protsessi arendamiseks, loomiseks või turustamiseks, või teenuse loomiseks või osutamiseks;

10. „kolmas riik” – riik, mis ei ole liikmesriik;

11. „eeskirjade eiramine” – Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu õigusakti sätte mis tahes rikkumine või mis tahes kohustuse mittetäitmine toetusesaaja tegevuse või

1 Nõukogu otsus 2008/376/EÜ (ELT L 130, 20.5.2008, lk 7).

2 Esimene aastaaruanne hõlmab teavet ekspertidele, et hinnata eesmärke ja töökava projekti alguses.

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks põhjendamatu kulutuse tõttu Euroopa Liidu üldeelarvet või tema hallatavaid eelarveid;

12. „avalik-õiguslik asutus” – siseriiklikus õiguses selliselt määratletud mis tahes õigussubjekt ja rahvusvahelised organisatsioonid.

A osa – PROJEKTI RAKENDAMINE

1. JAGU – ÜLDPÕHIMÕTTED

II.2. Konsortsiumi loomine ja koordinaatori roll

1. Kõik toetusesaajad moodustavad konsortsiumi, olenemata sellest, kas nad sõlmivad eraldi kirjaliku konsortsiumilepingu. Komisjoni eest esindab toetusesaajaid koordinaator, kes vahendab kogu suhtlust komisjoni ja mis tahes toetusesaaja vahel,

v.a käesoleva toetuslepinguga ettenähtud erandjuhtudel.

2. Koordinaator

1) vaatab aruanded enne komisjonile edastamist läbi, et kontrollida kooskõla projekti ülesannetega;

2) teostab järelevalvet käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmise üle

toetusesaajate poolt;

3) kogub toetusesaajate nimel kokku ja edastab komisjonile kõik tehnilised aruanded, finantsaruanded ja muud dokumendid;

4) vastutab projekti juhtimise eest ja eelkõige korraldab projekti vältel ühe projektikoosoleku iga xxxxx xxxxx xxxxx;

5) teavitab toetusesaajaid kõikidest xxxxx xxxxx olevatest sündmustest, mis võivad mõjutada projekti rakendamist.

Eespool nimetatud ülesandeid ei tohi koordinaator tellida alltöövõtu korras.

Koordinaator esitab komisjonile kõik üksikasjad, mida viimasel võib põhjendatult

toetuslepingu haldamiseks xxxx xxxx.

3. Toetusesaajad täidavad konsortsiumina järgmisi kohustusi:

a) esitavad kogu üksikasjaliku teabe, mida komisjon nõuab käesoleva projekti nõuetekohaseks juhtimiseks;

b) viivad projekti ellu solidaarselt komisjoniga; rakendades kõiki vajalikke ja mõistlikke meetmeid tagamaks, et projekt viiakse ellu käesoleva toetuslepingu tingimuste kohaselt;

c) kehtestavad vajaliku sisekorra kooskõlas käesoleva toetuslepingu sätetega, et tagada projekti tõhus rakendamine. Kui artikli 1 lõikega 4 on nii ette nähtud, tuleb see kord kehtestada kirjaliku konsortsiumilepingu (edaspidi „konsortsiumileping”) vormis. Konsortsiumilepinguga reguleeritakse muu hulgas järgmist:

i. konsortsiumi sisemine korraldus, sh otsustamismenetlused;

ii. eeskirjad levitamise, kasutamise ja kasutusõiguste kohta;

iii. sisevaidluste lahendamine, sealhulgas võimu kuritarvitamise juhtumite lahendamine;

iv. vastutus, kahjude hüvitamine ja toetusesaajate vahelise konfidentsiaalsuse kord;

d) tegutsevad vajaduse korral koos teadusringkondadeväliste asjaosaliste ja üldsusega, et edendada poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonnaga dialoogi ja debatti uurimiskavade, -tulemuste ja nende küsimustega seotud teaduslikel teemadel; loovad kõigi haridustasandite vahelist sünergiat ja võtavad meetmeid teadustegevuse sotsiaalmajandusliku mõju edendamiseks;

e) võimaldavad komisjonil osa xxxxx projekti käsitlevatest koosolekutest.

II.3. Iga toetusesaaja konkreetsed tegevuskohustused

Iga toetusesaaja

a) täidab I lisas nimetatud vajalikud ülesanded. Kui see on projekti rakendamiseks vajalik, võib ta siiski paluda kolmandatel isikutel teha teatava osa tööst vastavalt jaotises II.7 kehtestatud tingimustele või artikli 6 mis tahes eritingimusele. Toetusesaaja võib kasutada oma ülesande täitmiseks kolmandate isikute pakutavaid vahendeid;

b) tagab, et kõik projektiga seotud kokkulepped või lepingud, mille toetusesaaja kolmanda isikuga sõlmib, sisaldavad sätteid, mille kohaselt asjaomasel kolmandal isikul, sealhulgas finantsaruande õigsust kinnitavat tõendit koostaval audiitoril, ei ole käesoleva toetuslepingu alusel õigusi komisjoni suhtes;

c) tagab, et komisjoni ja kontrollikoja õigust teha auditeid laiendatakse õigusele teha kõnealuseid auditeid või kontrolle kolmandate isikute xxxxx, xxxxx kulutused hüvitatakse täielikult või osaliselt komisjoni rahalise toetusega, samasugustel tingimustel, nagu on kehtestatud käesolevas toetuslepingus;

d) tagab, et tema suhtes kohaldatavaid jaotise II.4 punktis 4 ning jaotistes II.10, II.11, II.12, II.13, II.14 xx XX.22 kehtestatud tingimusi kohaldatakse ka iga kolmanda isiku suhtes, xxxxx kulude hüvitamist taotletakse projekti raames vastavalt käesolevale toetuslepingule;

e) tagab, et talle määratud ülesanded täidetakse õigesti ja õigel ajal;

f) teavitab koordinaatori kaudu teisi toetusesaajaid ja komisjoni õigel ajal järgmistest asjaoludest:

▪ tema tööd juhtiva(te) ja kontrolliva(te) isiku(te) nimi (nimed), enda kontaktandmed xx xxxx nende andmete muudatused;

▪ sündmused, mis võivad mõjutada projekti rakendamist ja liidu õigusi;

▪ enda juriidilise nime, aadressi ja seaduslike esindajate muudatused ning muudatused enda õiguslikus, majanduslikus, organisatsioonilises või tehnilises olukorras, sealhulgas ettevõtte üle omatava kontrolli muudatused;

▪ asjaolud, mis mõjutavad söe xx xxxxxx teadusfondi teadusprogrammi3 mitmeaastastes tehnilistes suunistes, finantsmääruses xx xxxxx rakenduseeskirjades osutatud osalemise tingimusi või toetuslepingu nõudeid, eelkõige juhul kui projekti elluviimise käigus ei täideta enam toetuskõlblikkuskriteeriume;

g) esitab kogu kontrollide ja auditite raames nõutud teabe otse komisjonile, sh Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale;

h) osaleb tema jaoks olulistel projekti koordineerimist, kontrolli, seiret ja hindamist käsitlevatel koosolekutel;

i) võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida kohustusi, mis ei ole kooskõlas käesolevas toetuslepingus sätestatud kohustustega ning teavitab teisi toetusesaajaid ja komisjoni kõigist toetuslepingu kestuse ajal tekkida võivatest vältimatutest kohustustest, mis võivad mõjutada tema toetuslepingust tulenevaid kohustusi;

j) tagab, et ta järgib riigiabi raamistiku sätteid;

k) viib projekti ellu kooskõlas peamiste eetiliste põhimõtetega;

l) püüab projekti rakendamisel edendada meeste ja naiste võrdseid võimalusi;

m) võtab arvesse komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitust Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta eelkõige seoses töötingimuste, töölevõtmisprotsessi läbipaistvuse ning projekti elluviimiseks värvatud teadlaste karjääri arendamisega;

3 Nõukogu otsus 2008/376/EÜ (ELT L 130, 20.5.2008, lk 7).

n) rakendab vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida majanduslike huvide, poliitiliste ja riiklike eelistuste, perekondlike või emotsionaalsete sidemete või mis tahes muude huvidega seotud huvide konflikti ohtu, mis tõenäoliselt mõjutaks projekti erapooletut ja objektiivset elluviimist;

o) edastab koordinaatorile vajalikud andmed jaotise II.4 punkti 1 alapunktis a osutatud aruannete ja vastavate finantsaruannete koostamiseks;

p) teavitab komisjoni koordinaatori kaudu õigel ajal, kui on oht, et tegelikud personalikulud võivad 20 % võrra või enam ületada personalikulusid, mis olid eelnevalt toetuslepingu esialgses vormis kokku lepitud. Komisjon küsib selle kohta nõu asjaomaselt tehnikarühmalt. Xxx xxxx projekti lõppkuupäeva ei ole asjakohast teavet saadud, jääb kehtima toetuslepingu läbirääkimiste ajal kokkulepitud summa personalikuludeks xx xxxx käsitatakse ülemmäärana.

2. JAGU – ARUANDLUS JA MAKSED

II.4. Aruanded ja tulemused

1. Konsortsium esitab komisjonile korrapäraselt esitatava aruande, mis hõlmab järgmisi aruandeid.

a) Tehniline aruanne

Toetusesaajad esitavad koordinaatorile kõik vajalikud teaduslikud dokumendid või tehnilised andmed oma töö kohta, mida koordinaatoril on vaja, et esitada komisjonile nõutud tehnilised aruanded. Käesoleva toetuslepingu alusel toetusesaajate läbiviidud projektide raames koostab koordinaator järgmised dokumendid ja edastab need allpool esitatud tingimustel komisjonile xx xxxxx määratud ekspertidele. Toetusesaajad kohustuvad osalema mõistlikul arvul koosolekutel, et esitada tehnilised aruanded ja arutada neid komisjoni xx xxxxx määratud ekspertidega.

i. Aastaaruanded

Aastaaruanded hõlmavad iga kalendriaasta4 jooksul saavutatud tulemusi. Nendes esitatakse tehtud tööde ja saavutatud tulemuste lühikirjeldus ning need sisaldavad kogu vajalikku haldustehnilist teavet ja kavandatud edasisi teadustegevusi. Komisjon võib nõuda üksikasjaliku aastaaruande esitamist, sealhulgas ülevaadet kõigist projekti tulemustest, et esitada see vajaduse korral asjaomasele tehnikarühmale.

Aastaaruanded esitatakse koordinaatori kaudu kahes eksemplaris 90 päeva jooksul pärast asjaomase kalendriaasta lõppu.

Aastaaruannet ei xxx xxxx esitada kalendriaastatel, kui tuleb esitada vastavalt tehnilise rakendamise vahearuanne ja tehniline lõpparuanne.

ii. Tehnilise rakendamise vahearuanne

Tehnilise rakendamise vahearuandes esitatakse artiklis 4 osutatud esimese aruandlusperioodi jooksul tehtud töö ja saavutatud tulemuste üksikasjad ning tulemuste arutelu ja järeldused. See sisaldab vajalikku haldustehnilist teavet ja järgmisteks aastateks kavandatud tegevusi ning hõlmab kõigis varasemastes aastaaruannetes esitatud tulemusi.

4 Nt kui projekt algab 1. juulil, hõlmab esimene aastaaruanne üksnes ajavahemikku 1. juulist kuni 31. detsembrini.

Kõnealuse perioodi jooksul saavutatud tulemused lisatakse ka jaotise II.4. punkti 1 alapunkti a alapunkti iii kohaselt tehnilisse lõpparuandesse.

Tehnilise rakendamise vahearuanne esitatakse koordinaatori kaudu kahes eksemplaris hiljemalt 90 päeva jooksul alates artiklis 4 osutatud esimese aruandlusperioodi lõppu.

Tehnilise rakendamise vahearuande esitab koordinaator xxxxxxxx XX.1 osutatud asjaomasele tehnikarühmale. Eelneva taotluse korral nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib komisjon lubada, et aruande esitab mõni teine toetusesaaja.

iii. Tehniline lõpparuanne

Tehniline lõpparuanne, sealhulgas kokkuvõte, sisaldab kogu projekti kestuse jooksul tehtud töö ja saavutatud tulemuste üksikasjalikku kirjeldust. Selles pööratakse erilist tähelepanu kõigile projekti kaudu saadud uutele teadmistele ja see hõlmab kava teadmiste kasutamiseks ja levitamiseks.

Tehniline lõpparuanne esitatakse koordinaatori kaudu kahes eksemplaris hiljemalt 90 päeva jooksul alates projekti lõppkuupäevale järgneva kalendriaasta algusest.

Tehnilise lõpparuande esitab koordinaator jaotises II.1 osutatud asjaomasele tehnikarühmale. Eelneva taotluse korral nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib komisjon lubada, et aruande esitab teine toetusesaaja.

Kui töö lõpetatakse enne projekti lõppkuupäeva, hõlmavad asjaomased tehnilised aruanded perioodi kuni kõnealuse kuupäevani.

iv. Avaldamiseks ettenähtud aruanne

Hiljemalt xxxx kuud pärast tehnilise lõpparuande heakskiitmist edastab koordinaator komisjonile tehnilise lõpparuande avaldamiseks ettenähtud versiooni koos komisjoni nõutud muudatustega, xxx xxxx on, ning see avaldatakse sobiva meediakanali kaudu.

Katse- või näidisprojektide puhul võib aruande avaldamiseks ettenähtud versioon olla kokkuvõte heakskiidetud tehnilisest lõpparuandest.

Avaldamiseks ettenähtud aruanne esitatakse sobival elektroonilisel xxxxx kooskõlas komisjoni teatatud avaldamiseeskirjadega.

b) Finantsaruanne igalt toetusesaajalt koos kokkuvõtliku finantsaruandega, milles on lühidalt esitatud kõigi toetusesaajate taotletud Euroopa Liidu toetus iga toetusesaaja poolt vormis C (VI xxxx) esitatud andmete põhjal.

Finantsaruanded esitatakse koordinaatori kaudu ühes allkirjastatud eksemplaris vastavalt järgmisele ajakavale:

- vahepealne finantsaruanne hiljemalt 90 päeva jooksul pärast esimese aruandlusperioodi lõppu;

- lõplik finantsaruanne hiljemalt 90 päeva jooksul alates projekti lõppkuupäevale järgneva kalendriaasta algusest.

Juhul kui lõplikku finantsaruannet ei esitata projekti lõppkuupäevale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks, on komisjonil õigus projekti raamatupidamisarvestus lõpetada eeldades, et asjaomane toetusesaaja / asjaomased toetusesaajad ei nõua enam kogu projektiga seotud kulusid tagasi.

c) Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend järgmistel juhtudel:

i. iga lõpliku finantsaruande kohta, mis hõlmab kogu projekti kulusid;

ii. komisjoni nõudmise korral põhjendatud juhtudel iga makse puhul, sõltuvalt haldusriskile antud hinnangust.

Tõendid finantsaruannete õigsuse kohta peavad kinnitama, et vastaval perioodil hüvitamiseks esitatud kulud ja deklareeritud tulud vastavad käesoleva toetuslepingu tingimustele.

Kui toetuslepingu alusel taotletakse kolmandate isikute kulude hüvitamist, tuleb neid kulusid tõendada vastavalt käesoleva jaotise sätetele.

Audiitor peab tõendil märkima, et tal ei ole toetusesaaja või kolmandate isikutega tõendi koostamisel huvide konflikti seoses kuludega, mille hüvitamist taotletakse.

Finantsaruannete õigsust kinnitavad tõendid koostavad ja kinnitavad välisaudiitorid ning need koostatakse vastavalt käesoleva toetuslepingu VII lisas (vorm D) esitatud nõuetele. Iga toetusesaaja võib valida mis tahes kvalifitseeritud välisaudiitori, sealhulgas oma tavapärase välisaudiitori, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

i. audiitor peab olema toetusesaajast sõltumatu;

ii. audiitor peab olema kvalifitseeritud tegema raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega rakendatakse kaheksandat nõukogu direktiivi raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi kohta5 või mis tahes seda direktiivi asendavat Euroopa Liidu õigusakti. Kolmandates riikides registreeritud toetusesaajad peavad järgima sama valdkonna siseriiklikke õigusakte ning esitatav tõend finantsaruande õigsuse kohta peab sisaldama komisjoni kehtestatud menetluste kohast sõltumatut aruannet faktiliste järelduste kohta.

Avalik-õiguslikud asutused ning kesk- ja kõrgharidusasutused võivad valida finantsaruannete õigsust kinnitava tõendi esitajaks pädeva riigiametniku, kui asjaomased riiklikud asutused on kinnitanud selle riigiametniku õigusvõimet auditeerida asjaomast õigussubjekti ning kui on võimalik tagada selle ametniku sõltumatus eelkõige seoses finantsaruannete koostamisega.

Käesoleva jaotise kohased välisaudiitorite tõendid ei mõjuta käesolevast

toetuslepingust tulenevat toetusesaajate vastutust ega liidu õigusi.

2. Konsortsium saadab tehnilised aruanded ja muud tulemused komisjonile koordinaatori kaudu elektroonilisel xxxx kooskõlas artikliga 7, kuid finantsaruanded (VI xxxx – vorm C) ja finantsaruannete õigsust kinnitavad tõendid (VII xxxx –– vorm D) saadab koordinaator komisjonile originaalidena. Vormi C peab/peavad allkirjastama toetusesaaja organisatsiooni poolt volitatud isik(ud), vormi D peab allkirjastama audiitorühingu volitatud isik. Lisaks saadetakse komisjonile tehnilise aruande kaks paberkoopiat.

3. Tehniliste aruannete ja finantsaruannete ülesehitus ja sisu peavad vastama komisjoni

kehtestatud nõuetele ja suunavatele märkustele.

4. Komisjonile avaldamiseks esitatavad tehnilised aruanded peaksid olema otseseks avaldamiseks sobiva kvaliteediga ja nende esitamine komisjonile avaldamiseks sobival xxxxx näitab, et need ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid.

5. I lisas määratletud tulemused tuleb esitada nii, nagu on ette nähtud kõnealuses lisas.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ.

6. Komisjoni abistavad tehniliste aruannete ja tulemuste analüüsimisel ja hindamisel asjaomased tehnikarühmad.

II.5. Aruannete ja tulemuste heakskiitmine ning maksetähtaeg

1. Iga aruandlusperioodi xxxxx hindab komisjon I lisas nõutavaid perioodilisi aruandeid ja tulemusi ning teeb vastavad maksed 90 päeva jooksul pärast nende kohta taotluste saamist, v.a juhul kui tähtaeg, makse või projekt on peatatud. Maksed tehakse pärast aruannete ja/või tulemuste heakskiitmist komisjoni poolt.

2. Lõikes 1 nimetatud tähtaega hakatakse arvestama alates järgmisest kuupäevast:

(a) jaotise II.4 punkti 1 alapunktis b osutatud vahepealse finantsaruande tegeliku kättesaamise kuupäev;

(b) või koordinaatori poolt xxxxxxx XX.4 punkti 1 alapunktis b osutatud tehnilise rakendamise vahearuande esitamise kuupäev asjakohasele tehnikarühmale kooskõlas jaotise II.5 punktiga 5;

(c) või toetusesaaja(te) teise finantstagatise kättesaamise kuupäev III lisas sätestatud summade puhul, olenevalt sellest, milline kuupäev on hiliseim.

Kui jaotise II.5 punktis 5 sätestatud korras nõutakse täiendavaid tõendavaid dokumente või lisateavet, on koordinaatoril lisateabe ja nõutud dokumentide esitamiseks aega 45 päeva.

3. Lõikes 1 nimetatud tähtaega hakatakse arvestama alates järgmisest kuupäevast:

(a) jaotise II.4 punkti 1 alapunktis b osutatud lõpliku finantsaruande tegeliku kättesaamise kuupäev;

(b) või kuupäev, kui koordinaator esitab asjakohasele tehnikarühmale jaotise II.4 punkti 1 alapunktis b osutatud tehnilise rakendamise lõpparuande kooskõlas jaotise II.5 punktiga 5;

(c) või jaotise II.4 punkti 1 alapunktis a osutatud avaldamiseks ettenähtud aruande esitamise kuupäev, olenevalt sellest, milline kuupäev on hiliseim.

Kui jaotise II.5 punktis 5 sätestatud korras nõutakse täiendavaid tõendavaid dokumente või lisateavet, on koordinaatoril lisateabe ja nõutud dokumentide esitamiseks aega 45 päeva.

4. Kui komisjonilt ei ole kõnealuse aja jooksul vastust saadud, ei tähenda see heakskiitu. Komisjon peaks siiski saatma konsortsiumile punkti 5 kohaselt kirjaliku vastuse. Komisjon võib korrapäraselt esitatavad aruanded ja tulemused tagasi lükata xx xxxxxx maksetähtaega. Korrapäraselt esitatavate aruannete heakskiitmine ei tähenda nende eeskirjadele vastavuse ega deklaratsioonide ja nendes sisalduva teabe õigsuse tunnustamist ega xxxx vabastust mis tahes auditist või läbivaatamisest.

5. Pärast aruannete kättesaamist ja asjaomase tehnikarühma kohtumist võib komisjon:

a) kiita aruanded ja tulemused osaliselt või täielikult heaks või seada nende heakskiitmisele teatavad tingimused;

b) paluda koordinaatorilt või asjaomaselt toetusesaajalt tõendavaid dokumente või mis tahes lisateavet, mida on vaja dokumentide kinnitamiseks.

Lisateabe või uute dokumentide taotlused esitatakse koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale kirjalikult või elektronposti xxxx. Koordinaator esitab nõutava teabe või uued dokumendid jaotise II.5 punktis 3 sätestatud ajavahemiku jooksul.

Lisadokumentide nõudmise korral pikendatakse dokumentide läbivaatamise aega kõnealuste dokumentide saamise xxx xxxxx;

c) lükata aruanded ja tulemused tagasi, esitades asjakohase põhjenduse, nõuda uusi dokumente ning vajaduse korral alustada toetuslepingu osalise või täieliku lõpetamise menetlust.

Kui dokumendid lükatakse tagasi ja nõutakse uusi dokumente, kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud kinnitamismenetlust. Uue tagasilükkamise korral jätab komisjon endale õiguse toetusleping lõpetada, tuginedes jaotisele II.37;

d) peatada tähtaja, kui üks või mitu aruannet või asjakohast tulemust on esitamata või need ei ole täielikud või kui vajatakse mõningaid selgitusi või lisateavet või kui finantsaruandes hüvitamiseks esitatud kulude toetuskõlblikkuse suhtes on kahtlusi ja/või teostatakse täiendavaid kontrolle. Peatamine lõpetatakse kuupäeval, kui komisjon saab viimase aruande, tulemuse või taotletud lisateabe.

II.6. Makseviisid, maksetähtajad

1. Komisjon teeb järgmised maksed:

a) III lisas6 osutatud summade esimene eelmakse tehakse igale toetusesaajale 30 päeva jooksul pärast järgmistest kuupäevadest hiliseimat kuupäeva:

▪ projekti tegelik alguskuupäev;

▪ käesoleva toetuslepingu jõustumise kuupäev;

▪ kuupäev, mil toetuslepinguga ühinenud toetusesaajate allkirjastatud viimane vorm A on ametlikult kätte saadud;

▪ toetusesaajate esimese finantstagatise kättesaamise kuupäev III lisas sätestatud summade puhul, vajaduse korral kooskõlas artikliga 6;

b) kahe aruandlusperioodiga projektide puhul teeb komisjon teise eelmakse III lisas osutatud summa suuruses teise aruandlusperioodi eest 90 päeva jooksul, nagu on osutatud jaotises II.5.

Kui toetusesaaja on vahepealse finantsaruande kohaselt kasutanud vähem kui 70 % oma esimesest eelmaksest ning olenemata sellest, et komisjon on tehnilise rakendamise vahearuande heaks kiitnud, vähendatakse tema teist eelmakset esimese eelmakse kasutamata jäänud summa võrra;

c) komisjon maksab liidu rahalise toetuse jääksumma vastavalt xxxxxxx XX.18 kohaselt kindlaksmääratud summale.

Xxxxxxx XX.5 kohaselt makstakse jääksumma toetusesaajatele 90 päeva jooksul pärast xxxx, xxx komisjon on asjaomased aruanded ja tulemused heaks kiitnud.

Kui asjaomane liidu rahalise toetuse summa on väiksem kui toetusesaajatele

eelnevalt makstud summa, nõuab komisjon vahesumma tagasi.

Kui asjaomane liidu rahalise toetuse summa on suurem kui toetusesaajatele eelnevalt makstud summad, maksab komisjon vahesumma jääksummana, järgides artikli 5 lõike 1 ja jaotise II.20 nõudeid.

6 Tavaliselt 40 % kahe aruandlusperioodiga projektide puhul, kuni 80 % ühe aruandlusperioodiga aruannete puhul või mis tahes muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2. Esimese eelmakse xx xxxxx eelmakse kogusumma ei tohi ületada 80 % artikli 5 kohasest liidu rahalise toetuse ülemmäärast.

3. Komisjon teeb maksed eurodes.

4. Eurodes arvestust pidavad toetusesaajad koostavad aruanded eurodes ja arvestavad xxxx vääringus tehtud kulud ümber oma raamatupidamistava kohaselt. Xxxx vääringus kui eurodes arvestust pidavad toetusesaajad koostavad oma aruanded kohalikus vääringus. Sel juhul teeb komisjon ümberarvutuse eurodesse, kasutades aruandlusperioodi lõpule järgneva kuu esimesel päeval kohaldatavat Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

5. Igat makset võidakse auditeerida või läbi vaadata ning kõnealuse auditi või läbivaatamise tulemuste põhjal kohandada või tagasi nõuda.

6. Komisjoni maksed loetakse tehtuks kuupäeval, kui need komisjoni kontolt debiteeritakse.

7. Xxxxxxxx XX.5 osutatud aruannete ja tulemuste heakskiitmismenetluse ajal, võib komisjon peatada xxxx xxxx osaliselt või täielikult asjaomasele toetusesaajale / asjaomastele toetusesaajatele ettenähtud toetuse maksmise:

▪ kui tehtud töö xx xxxxx toetuslepingu tingimustele;

▪ kui toetusesaaja peab maksma oma riigile tagasi põhjendamatult riigiabina saadud toetuse;

▪ kui toetuslepingu sätteid on rikutud või xxx xxxx kahtlustatakse või eeldatakse, eelkõige jaotistes II.22 xx XX.23 sätestatud auditite ja kontrollide tõttu;

▪ kui kahtlustatakse, et üks või mitu toetusesaajat on toetuslepingu täitmisel eiranud eeskirju;

▪ kui kahtlustatakse või avastatakse, et üks või mitu toetusesaajat on rikkunud xxxxx muud Euroopa Liidu üldeelarvest või tema hallatavatest eelarvetest rahastatavat toetuslepingut. Sellistel juhtudel peatatakse maksed, kui eeskirjade eiramine (või kahtlustatav eeskirjade eiramine) on tõsist ja süstemaatilist laadi, mis võib tõenäoliselt mõjutada praeguse toetuslepingu täitmist.

Kui komisjon peatab makse, teavitatakse asjaomaseid toetusesaajaid nõuetekohaselt põhjustest, miks jäetakse makse osaliselt või täielikult tegemata. Peatamine jõustub päeval, mil komisjon saadab vastava xxxxx.

8. Ühe aruandeperioodi aruandeid ja tulemusi, mis esitati hilinenult, hinnatakse koos järgmise aruandeperioodi aruannete ja tulemustega.

9. Käesolevas jaotises sätestatud maksetähtaja möödumisel on koordinaatoril või

toetusesaajatel õigus saada viivist järgmistel tingimustel:

a) intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele lisandub xxxx xx pool protsendipunkti;

b) viivist makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval, nagu on määratletud jaotise II.6 punktis 1, ja lõpeb maksmiskuupäeval.

Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui toetusesaaja on liidu liikmesriik, xxxxx arvatud piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse asutused ja muud avalik-õiguslikud asutused, kes tegutsevad käesoleva lepingu täitmise eesmärgil liikmesriigi eest ja nimel.

Erandina makstakse esimese lõigu kohaselt arvutatud viivis, mille summa ei ületa 200 eurot, koordinaatorile või toetusesaajale üksnes maksetaotluse alusel, mis on esitatud kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse laekumist.

Viivist arvestatakse makseperioodi viimasest päevast (välja arvatud), kuni päevani, mil makse debiteeritakse komisjoni kontolt (xxxxx arvatud). Viivist ei käsitata lõpliku toetuse kindlaksmääramisel projekti tuluna. Kõnealuseid viivisemakseid ei peeta osaks liidu rahalisest toetusest.

10. Tähtaja, makse või projekti peatamist komisjoni poolt ei saa pidada maksega hilinemiseks.

11. Projekti lõppkuupäeval võib komisjon otsustada vastavat liidu rahalise toetuse makset mitte teha, kui aruande, tõendi finantsaruande õigsuse kohta või projekti mis tahes muu tulemuse mittesaamisest on teatatud kirjalikult üks kuu ette.

12. Komisjon teatab toetusesaajatele liidu rahalise toetuse jääksumma ja põhjendab seda. Toetusesaajatel on pärast xxxxx saamist aega kaks kuud, et esitada võimaliku mittenõustumise põhjused. Pärast selle perioodi möödumist sellekohaseid taotlusi enam ei arvestata ja konsortsiumi peetakse komisjoni otsusega nõustunuks. Komisjon on kohustatud vastama kirjalikult kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, põhjendades oma vastust. Kirjeldatud menetlus xx xxxxx toetusesaaja õigust esitada komisjoni otsuse xxxxx kaebus.

3. JAGU –– RAKENDAMINE

II.7. Alltöövõtt

1. Alltöövõtja on kolmas isik, kes on sõlminud ühe või mitme toetusesaajaga lepingu projektiga seotud töö tegemiseks xxxx toetusesaaja otsese järelevalveta ja xxxx alluvussuhteta.

Kui toetusesaaja sõlmib alltöövõtulepingu, jäävad tema toetuslepingus sätestatud kohustused komisjoni ja teiste toetusesaajate ees kehtima ja ta vastutab ainuisikuliselt projekti elluviimise ja toetuslepingu sätetele vastavuse eest.

Käesoleva toetuslepingu alltöövõtjaid käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka finantsaruandeid tõendavate välisaudiitorite suhtes.

2. Alltöövõtulepingud, mis on seotud tugiteenustega selliste ülesannete täitmisel, mis ei ole I xxxx kohaselt projekti peamised ülesanded, xx xxxxx kulude hüvitamist taotletakse, esitades need toetuskõlblike kuludena, tuleb sõlmida kooskõlas parima xxxxx xx kvaliteedi suhte, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Heaks võidakse kiita xx xxxx projekti algust kooskõlas toetusesaaja tavapäraste halduspõhimõtetega ning toetusesaaja ja alltöövõtja vaheliste raamlepingute alusel sõlmitud alltöövõtulepinguid. Alltöövõtulepingute sõlmimine toetusesaaja poolt ei tohi mõjutada toetusesaajate õigusi ega kohustusi seoses taustteabe ja teadmistega.

3. Teadusabi alltöövõtuleping on teatavat liiki alltöövõtuleping, mis on sõlmitud toetusesaaja ja kolmanda isiku vahel osa projektiga seotud tööde tegemiseks, mida toetusesaaja ise ei saa teha.

Kui toetusesaajatel on vaja teatavate ülesannete täitmiseks sõlmida teadusabi alltöövõtuleping, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

- Alltöövõtuleping võib hõlmata ainult piiratud osa projektist. Teadusabi alltöövõtulepingute kumulatiivne summa iga toetusesaaja kohta ei või ületada 40 % tema toetuskõlblike kulude hinnangulisest kogusummast.

- Alltöövõtuleping ei tohi mõjutada toetusesaajate õigusi ega kohustusi seoses taustteabe ja teadmistega; toetusesaaja on kõnealuse lepingu alusel tehtud tööga saadud tulemuste omanik.

- Heaks võidakse kiita xx xxxx projekti algust kooskõlas toetusesaaja tavapäraste halduspõhimõtetega sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud alltöövõtulepinguid.

- Projekti elluviimise ajal tuleb teadusabi alltöövõtulepingute sõlmimiseks taotleda

komisjonilt eelnevalt kirjalikku luba.

- Kolmanda isiku täidetud ülesannete hinnanguline maksumus esitatakse vastavatel, komisjoni poolt ettenähtud vormidel.

- Toetusesaajad peavad tagama, et teadusabiga seotud alltöövõtjad xx xxxxx edasisi teadusabi alltöövõtulepinguid.

- Teadusabi alltöövõtulepingut ei sõlmita projektis osaleva toetusesaajaga.

- Enne teadusabi alltöövõtulepingu allkirjastamist edastatakse selle lõplik versioon komisjonile heakskiidu saamiseks. Kui komisjon ei esita vastust 45 päeva jooksul pärast lõpliku versiooni saamist, käsitatakse seda heakskiidu saamisena. Hiljemalt neli nädalat pärast xxxx, xxx viimane pool on lepingu allkirjastanud, saadetakse komisjonile teadusabi alltöövõtulepingu koopia. Teadusabi alltöövõtuleping vastab eeskirjadele, mis sisalduvad komisjoni ettenähtud näidisel teadusabi alltöövõtulepingu kohta.

- Kasumimarginaal ei ole toetuskõlblik. Toetusesaaja võib taotleda üksnes teadusabiga seotud alltöövõtjate poolt projekti ülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist.

- Teadusabiga seotud alltöövõtjate kulud tehakse kindlaks mutatis mutandis kooskõlas toetuslepingu II xxxx B osa sätetega. Alltöövõtulepingu sõlminud toetusesaaja taotleb teadusabiga seotud alltöövõtjate kulude hüvitamist kooskõlas jaotistes II.14 xx XX.15 sätestatud põhimõtetega. Toetusesaaja esitab komisjonile:

▪ iga alltöövõtja finantsaruande vormil C 4 esitatud xxxxx. Kõnealuseid kulusid xx xxxxx toetusesaaja vormile C;

▪ toetusesaaja vormile C lisatava raamatupidamise koondaruande, mis sisaldab selliste toetuskõlblike kulude kogusummat, mida on kandnud toetusesaaja ise ja teadusabiga seotud alltöövõtjad, kellega toetusesaaja on sõlminud lepingud projekti ülesannete täitmiseks;

▪ finantsaruannete õigsust kinnitavad tõendid, mis hõlmavad teadusabiga seotud alltöövõtjate kantud kulusid.

- Jaotises II.4 osutatud aruannete esitamisel teeb konsortsium kindlaks iga teadusabiga seotud alltöövõtja tehtud töö ja kasutatud vahendid, mis on seotud vastava toetusesaajaga.

- Teadusabiga seotud alltöövõtjate kulude puhul, mille hüvitamist toetusesaaja taotleb, peavad kolmandad isikud kontrollima ja auditeerima nende toetuskõlblikkust kooskõlas jaotistega II.22 xx XX.23.

- Kui teadusabiga seotud alltöövõtjad on pärit kandidaatriikidest, ei ole nende kulud toetuslepingu raames toetuskõlblikud, kui asjakohastes Euroopa Liidu lepingutes või nende lisaprotokollides ning erinevate assotsiatsiooninõukogude otsustes ei ole sätestatud teisiti.

- Kui teadusabiga seotud alltöövõtjad on pärit kolmandatest riikidest, ei ole nende kulud toetuskõlblikud.

II.8. Projekti peatamine

1. Koordinaator teavitab komisjoni viivitamata kõigist projekti rakendamist mõjutavatest või seda edasilükkavatest sündmustest.

2. Toetusesaajate nimel tegutsev koordinaator võib paluda komisjonil peatada kogu projekt või osa sellest, kui vääramatu jõud või erandlikud olud muudavad selle rakendamise ülemäära keeruliseks. Koordinaator teatab komisjonile niisugustest oludest viivitamata, lisades täieliku põhjenduse ja sündmusega seotud teabe ning hinnangu selle kohta, millal projekti elluviimist jätkatakse. Komisjon peab andma oma kirjaliku nõusoleku 60 päeva jooksul.

3. Komisjon võib peatada projekti või selle osa, kui ta leiab, et konsortsium ei täida oma käesolevast toetuslepingust tulenevaid kohustusi. Koordinaatorile teatatakse viivitamata sellise otsuse põhjendused ning töö jätkamiseks vajalikud tingimused. Koordinaator teavitab teisi toetusesaajaid. Kõnealune peatamine jõustub kümme päeva pärast xxxx, xxx koordinaator on xxxxx xxxxx saanud.

4. Peatamise ajal ei saa projekti kuludesse arvestada projekti peatatud osa elluviimiseks kantud kulusid.

5. Kui komisjon ei lõpeta toetuslepingut jaotise II.37 alusel, võib projekti või selle osa peatamise tühistada, kui toetuslepingu osalised on kokku leppinud projekti jätkamises ning vajaduse korral on kirjaliku muudatusega kindlaks määratud vajalikud muudatused, sealhulgas projekti kestuse pikendamine.

II.9. Konfidentsiaalsus

1. Projekti xxxx xx viie aasta jooksul pärast selle lõppu või konsortsiumilepingus kehtestatud mis tahes muu aja jooksul pärast seda kohustuvad toetusesaajad hoidma kõigi projekti elluviimisega seotud konfidentsiaalsena määratletud andmete, dokumentide või muude materjalide (edaspidi „konfidentsiaalne teave”) konfidentsiaalsust. Komisjon kohustub hoidma konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsust viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist. Toetusesaaja piisavalt põhjendatud taotluse korral võib komisjon nõustuda seda perioodi pikendama, pidades silmas konkreetset konfidentsiaalset teavet.

Kui konfidentsiaalne teave edastati suuliselt, peab avaldav pool kinnitama kirjalikult selle konfidentsiaalsust 15 päeva jooksul pärast kõnealuse teabe avaldamist.

2. Punkti 1 enam ei kohaldata, kui:

− konfidentsiaalne teave saab avalikult kättesaadavaks muul xxxx xxx konfidentsiaalsusnõuete rikkumise tulemusel;

− avaldav pool teatab teabesaajale hiljem, et konfidentsiaalne teave ei ole enam konfidentsiaalne;

− kolmas isik saadab konfidentsiaalse teabe, mida ta omab õiguspäraselt ja xxxx konfidentsiaalsuskohustuseta, saajale hiljem ja xxxx konfidentsiaalsusnõudeta;

− konfidentsiaalse teabe avaldamine või edastamine on ette nähtud käesoleva toetuslepingu muude sätetega või konsortsiumilepinguga;

− konfidentsiaalse teabe avaldamine või edastamine on ette nähtud ühe toetusesaaja siseriiklike õigusaktidega ja kõnealune erand konfidentsiaalsusnõudest on ette nähtud konsortsiumilepinguga7.

3. Toetusesaajad kohustuvad kasutama kõnealust konfidentsiaalset teavet ainult seoses projekti elluviimisega, kui avaldava osalisega ei ole teisiti kokku lepitud.

4. Olenemata eelmistest punktidest peab selliste andmete, dokumentide või muu teabe töötlemisel, mis on salastatud (edaspidi „salastatud teave”) või mille suhtes kohaldatakse julgeolekupiiranguid või ekspordi- või üleandmise kontrolli, järgima asjaomastes siseriiklikes või Euroopa Liidu õigusaktides kõnealuse teabe kohta kehtestatud eeskirju, sealhulgas komisjoni sise-eeskirju salastatud teabe kohta8. Kui toetusesaaja on registreeritud kolmandas riigis, kohaldatakse xx xxxxx kolmanda riigi ja Euroopa Liidu vahelisi julgeolekukokkuleppeid.

5. Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et söe xx xxxxxx tehnikarühmade eksperdid ja muud vajaduse korral määratud eksperdid, kes osutavad neile abi käesoleva toetuslepingu haldamisel, ei avalda ega kasuta nendele usaldatud konfidentsiaalset teavet. Ekspertide kohta, kes täidavad jaotise II.5 (tehniline kontroll) või C osa (IPR) kohaselt ülesandeid, esitatakse toetusesaajatele eelnevalt üksikasjad ja komisjon võtab mõistlikul määral arvesse toetusesaajate õigustatud huvist tingitud vastuväiteid.

II.10. Andmete edastamine hindamiseks, mõju hindamiseks ja standardimiseks

7 Kuna mõned siseriiklikud õigusaktid (näiteks teabe vabadust käsitlevad) võivad ette näha, et konfidentsiaalsusnõude raames kasutada antud ärisaladuse alla kuuluv teave tuleb juurdepääsu taotluse korral siiski avaldada, peaksid toetusesaajad üksteist niisuguste siseriiklike õigusaktide olemasolust teavitama ning sätestama konsortsiumilepingus vastava korra.

8 Komisjoni otsus 2001/844/EÜ, 29. november 2001, ESTÜ, Euratom, EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1 (otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom, ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).

1. Toetusesaajad esitavad komisjoni nõudel andmed, mida on vaja järgmisteks tegevusteks:

− söe xx xxxxxx teadusfondi teadusprogrammi pidev ja süstemaatiline läbivaatamine;

− liidu meetmete, sealhulgas teadmiste kasutamise ja levitamise hindamine ning nende mõju hindamine.

Kõnealuseid andmeid võidakse nõuda projekti elluviimise ajal xx xxxx viie aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva.

Komisjon võib kasutada kogutud andmeid enda hinnangutes, kuid xxxx xx avaldata muul viisil kui anonüümselt.

2. Xxxx et see piiraks teadmiste kaitset ja konfidentsiaalsust käsitlevate sätete kohaldamist, teavitavad toetusesaajad vajaduse korral projekti elluviimise xxxx xx kahe aasta jooksul pärast selle lõppu komisjoni ja Euroopa standardiasutusi teadmistest, mis võivad aidata välja töötada Euroopa või rahvusvahelisi standardeid.

II.11. Liikmesriikidele esitatav teave

1. Komisjon edastab igale liikmesriigile vastava taotluse korral tema käsutuses oleva kasuliku teabe teadmiste kohta, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

− asjaomane teave on avalikes huvides;

− toetusesaajad ei ole esitanud mõistlikke ja piisavalt põhjendatud argumente asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu;

− xxxx xx xxxxx salastatud teabe suhtes kohaldatavad Euroopa Ühenduse ja

Euroopa Liidu õigusaktid.

2. Punkti 1 kohane teabe esitamine ei xxxx xxxxx saajale üle mingeid õigusi ega kohustusi ning saajalt nõutakse selle teabe käsitamist konfidentsiaalsena, v.a juhul, kui see avalikustatakse nõuetekohaselt või see edastati komisjonile xxxx konfidentsiaalsuspiiranguteta.

II.12. Teave ja kommunikatsioon

1. Toetusesaajad võtavad kogu projekti vältel asjakohaseid meetmeid, et teavitada üldsust ja meediat projektist ning rõhutada komisjoni rahalist toetust. Kui komisjon ei nõua teisiti, tuleb igasugusel teavitamisel, sealhulgas konverentsidel, seminaridel või igat liiki teabe- ja reklaammaterjalides (brošüürid, teabelehed, plakatid, esitlused jne) täpsustada, et projekt on saanud Euroopa Liidu teadusuuringute toetust, ning kujutada Euroopa embleemi. Kui Euroopa embleemi kujutatakse koos logoga, tuleb seda piisavalt esile xxxxx. Kõnealune kohustus kasutada Euroopa embleemi projektide puhul, mida toetab Euroopa Komisjon, ei tähenda ainukasutuse õigust. Selle suhtes kohaldatakse üldisi kolmandate isikute kasutuse piiranguid, mis ei võimalda embleemi ega sarnase kaubamärgi või logo omastamist registreerimisega või muul xxxx. Xxxx tingimustel on toetusesaajad vabastatud kohustusest saada komisjonilt eelnev embleemi kasutamise luba. Üksikasjalikku lisateavet XXx embleemi kohta saab Euroopa veebilehelt.

Igasugusel toetusesaajatepoolsel projektiteemalisel teavitamisel mis tahes vormis või mis tahes teabevahendi kaudu tuleb täpsustada, et see kajastab ainult autori vaateid ja et komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes eesmärgil kasutuse eest.

2. Komisjonil on õigus avaldada mis tahes xxxxx või mis tahes teabevahendi kaudu järgmist teavet:

− toetusesaajate nimed;

− toetusesaajate aadressid;

− projekti xxxxxx eesmärk konsortsiumi esitatud kokkuvõtte xxxxx;

− projektile antav liidu rahalise toetuse xxxxx xx määr; liidu rahalise toetuse

xxxxx xx määr (pärast jääksumma maksmist), millega komisjon nõustub;

− iga toetusesaaja jaoks ette nähtud liidu rahalise toetuse hinnanguline xxxxx xx määr, mis on sätestatud III lisas esitatud tabelis eelarve hinnangulise jaotuse kohta; liidu rahalise toetuse xxxxx xx määr (pärast jääksumma maksmist), millega komisjon nõustub, iga toetusesaaja kohta;

− tehtud tööde geograafiline asukoht;

− teadmistega seotud levitamistegevuste ja/või patentide (või patenditaotluste) loetelu;

− andmed või viited teadmistega seotud teaduslike publikatsioonide xxxxx xx nende kokkuvõtted ning kui jaotise II.30 punktiga 4 on ette nähtud, siis avaldatud versioon või avaldamiseks heakskiidetud lõplik käsikiri;

− talle esitatud avaldatavad aruanded;

− komisjonile projekti raames esitatud pildi-, audiovisuaal- ja veebimaterjalid.

Konsortsium tagab, et kõik selliseks avaldamiseks vajalikud load on saadud ja et teabe avaldamine komisjoni poolt ei riku kolmandate isikute õigusi.

Komisjon võib toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral loobuda kõnealusest teavitamisest, kui eespool kirjeldatud teabe avaldamisega kaasneks oht kahjustada toetusesaaja julgeoleku-, akadeemilisi või ärilisi huve.

II.13. Isikuandmete töötlemine

1. Kõiki toetuslepingus sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Selliseid andmeid töötleb vastutav töötleja ainult seoses toetuslepingu rakendamise ja järelevalvega ning komisjoni meetmete, sealhulgas teadmiste kasutamise ja levitamise hindamise ning mõju hindamisega, xxxx et see piiraks võimalust edastada andmeid seire- või kontrollimise eest vastutavatele asutustele kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva toetuslepinguga.

2. Toetusesaajad võivad kirjaliku taotluse alusel pääseda xxxx xxx isikuandmetele ja parandada teavet, mis on ebatäpne või puudulik. Kõik oma isikuandmete töötlemist käsitlevad küsimused peaksid nad esitama vastutavale töötlejale. Toetusesaajad võivad xxxx xxxx esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse oma isikuandmete töötlemise kohta.

3. Käesoleva toetuslepingu kohaldamisel on artikli 7 lõikes 4 osutatud vastutav töötleja

komisjoni kontaktisikuks.

B osa – FINANTSSÄTTED

1. JAGU – ÜLDISED FINANTSSÄTTED

II.14. Projekti toetuskõlblikud kulud

1. Projekti rakendamiseks tehtud kulusid käsitatakse toetuskõlblikena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) need on tegelikud (ei sisalda kasumit, hinnaalandusi või toetusi);

b) need peavad olema toetusesaaja tehtud kulud;

c) need peavad olema tehtud projekti elluviimise ajal, nagu on kindlaks määratud artiklis 3, v.a kulud, mis on tehtud seoses finantsaruannete õigsust kinnitavate tõenditega, xxx xxxx nõutakse viimasel perioodil ning lõplike läbivaatamistega, xxx xxxx kohaldatakse, mis võivad olla tehtud kuni lõpliku finantsaruande esitamise tähtpäevani vastavalt jaotise II.4 punkti 1 alapunktile b;

d) need peavad olema kindlaks määratud toetusesaaja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt. Kulude ja tulude arvestamisel kasutatavad raamatupidamismenetlused peavad võtma arvesse selle riigi raamatupidamiseeskirju, kus toetusesaaja on registreeritud. Toetusesaaja asutusesisesed raamatupidamis- ja auditimenetlused peavad võimaldama otseselt kontrollida seoses projektiga deklareeritud kulude ja tulude vastavust vastavatele finantsaruannetele ja tõendavatele dokumentidele;

e) need peavad olema kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada projekti eesmärgid ja kavandatud tulemused viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;

f) need peavad olema kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses; kolmandate isikute kaastöö puhul nende kolmandate isikute raamatupidamisarvestuses;

g) need peavad olema identifitseeritavad ja kontrollitavad;

h) need peavad vastama jaotises II.15 määratletud kulukategooriatele.

i) toetusesaaja makstud tollimaksud, xxxxxx xx tasud, eelkõige käibemaks, tingimusel et need kuuluvad toetuskõlblike otseste kulude xxxxx, xxx lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2. Mitterahalised osamaksed ei kuulu toetuskõlblike kulude hulka.

3. Järgmisi kulusid käsitatakse toetuskõlbmatutena xx xxxx ei saa projekti kuludesse kanda:

a) mahaarvatav käibemaks,

b) tollimaksud,

c) intressikulud,

d) võimalike tulevaste kahjumite või kulude eraldised,

e) valuutakursi muutuste kahjum, kapitalituluga seotud kulu,

f) muude XXx projektide raames deklareeritud või tehtud või hüvitatud kulud,

g) võlad xx xxxx teenindamise kulud, ülemäärased kulud ja põhjendamatud kulud,

h) ebatõenäoliselt laekuvad võlad.

4. Toetuskõlblikud kulud jaotatakse järgmisse nelja kategooriasse:

▪ seadmed,

▪ personal,

▪ tegevuskulud,

▪ kaudsed kulud / üldkulud.

5. Kulud hüvitatakse üksnes sel juhul, kui nende hüvitamist taotletakse vahepealses ja lõplikus finantsaruandes, nagu on osutatud jaotise II.4 punkti 1 alapunktis b.

II.15. Otseste ja kaudsete kulude kindlakstegemine

1. Otsesed kulud on kõik sellised toetuskõlblikud kulud, mida saab otseselt seostada projektiga xx xxxx toetusesaaja määratleb sellisena kooskõlas oma raamatupidamispõhimõtete ja tavapäraste sise-eeskirjadega.

1.1. Seadmed

Projekti elluviimisega otseselt seotud seadmete ostmise või rentimise kulud hüvitatakse otsekuludena. Toetuskõlblikud kulud seadmete liisimiseks ei tohi ületada nende toetuskõlblikke ostukulusid.

Erandina jaotisest II.14 ja komisjoni eelneva kirjaliku nõusoleku korral on toetuskõlblikud xx xxxx kuud enne projekti alguskuupäeva spetsiaalselt projekti jaoks ostetud seadmete kulud või toetusesaajale kuuluvad seadmed, mis ei ole uurimistegevuse alguseks täielikult amortiseerunud.

Xxxxxxxxx jaotise II.14 punkti 1 alapunktist d arvutatakse toetuskõlblikud kulud järgmise valemi kohaselt.

A/B x C x D

A = ajavahemik kuudes, mille jooksul seadmeid projektis kasutatakse, alates tarnekuupäevast;

B = 60 kuud või vajaduse korral artiklis 6 kindlaksmääratud ajavahemik; C = seadmete ostukulud;

D = seadmete projekti raames kasutamise määr protsentides.

1.2. Personal

1.2.1. Personalikuludest võib projekti kuludesse kanda ainult otseselt projektiga seotud tööd tegevate inimeste tegelike töötundide maksumuse. Sellised töötajad peavad:

- olema otseselt toetusesaaja palgatud vastavalt tema riiklikele õigusaktidele,

- töötama ainult viimase tehnilise järelevalve all ja vastutusel, ja

- saama tasu vastavalt toetusesaaja tavadele.

Otseselt projekti ellu viivate inimeste lapsehoolduspuhkusega seotud kulud on toetuskõlblikud kulud proportsionaalselt projektile kulutatud ajaga tingimusel, et need on riiklike õigusaktide kohaselt kohustuslikud.

1.2.2. Hüvitatakse ainult selliste töötundide kulud, mida toetusesaaja poolt otse palgatud teadurid, nooremteadurid, tehnilised töötajad ja töölised on projekti juures tegelikult teinud. Mis tahes lisatööjõukulude kohta (näiteks stipendiumid) on vajalik komisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kõik hüvitatavad töötunnid peavad olema dokumenteeritud ja kinnitatud. Haldustöötajatega seotud kulud ei ole toetuskõlblikud.

1.2.3. Kõik hüvitatavad töötunnid peavad olema dokumenteeritud iga üksiku töötaja kohta, kes teeb tööd kogu projekti vältel. Kõnealune nõue on täidetud, kui peetakse vähemalt tööajaarvestust, mille kinnitab määratud projektijuht või toetusesaaja volitatud vanemtöötaja vähemalt kord kuus.

1.2.4. Personalikulud hõlmavad personaliga seotud tegelikke kulusid, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt.

WH x S/PT

WH = töötunnid

Töötunnid, mis hüvitatakse vastavalt jaotise II.15 punktile 1.2.2.

Hinnangulised töötunnid ei ole lubatud.

S = palgakulud [eurot/aastas]

Hüvitatavad palgakulud tuleks xxxxx palgakontolt ja need peaksid sisaldama aastast brutopalka koos tööandja makstavate sotsiaalmaksudega (nt puhkusetasu, pensionimaksed, ravikindlustus- ja sotsiaalkindlustusmaksed). Palgakulud tuleb arvutada eraldi iga töötaja kohta.

Konsultantide puhul käsitatakse nendega seonduvaid kulusid personalikuludena tingimusel, et konsultant töötab toetusesaaja otseste juhiste järgi ja järelevalve all; konsultant töötab toetusesaaja ruumides; tasustamine põhineb töötundidel (ei ole seotud konkreetse tulemusega) ja konsultandi palkamise kulud ei erine oluliselt toetusesaaja töölepingu alusel töötavate, sama kategooria töötajate personalikuludest. Sel juhul tuleks kulud (xxxx mahaarvatava käibemaksuta) xxxxx arvelt, mis on esitatud tehtud töö eest. Arvetel peaks olema märgitud projekt, millega seoses tööd tehti ja selleks kulunud töötunnid.

PT = tööaeg [tunnid/aastas]

o Tööaeg kokku peaks sisaldama töölepingul põhinevate töötundide koguarvu, millest on vajaduse korral maha arvatud mittehüvitatav aeg (kuni 15 päeva aastas, nt haigus, koolitus, lähetus) vastavalt töövõtja tegelikule olukorrale.

Komisjoni projektide puhul ületunde ei hüvitata ning iga teadustöötaja kulutatud aeg, mille hüvitamist taotletakse, ei ületa tööaega.

o Soovituslikult võetakse täistööajaga töötaja kohta tööajana tavaliselt arvesse 1 600 tundi aastas.

1.2.5. Üksnes tegelikud personalikulud on käesoleva toetuslepingu raames toetuskõlblikud. Toetusesaajad võivad vahepealses finantsaruandes siiski esitada esialgsed personalikulud kokku hinnanguliste personalikulude põhjal iga jaotise II.15 punktis 1.2.2 osutatud personalikategooria kohta. Kõnealused personalikulud arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

XX x XXX

WH = töötunnid

Töötunnid, mis hüvitatakse vastavalt jaotise II.15 punktile 1.2.2.

Hinnangulised töötunnid ei ole lubatud.

AHR = keskmine tunnitasu kategooria kohta

Keskmine tunnitasu kategooria kohta arvutatakse jagades kategooriasse kuuluvate töötajate eest makstav kogu palgakulu töötundide koguarvuga.

Võimalikud kategooriad on: teadurid, nooremteadurid, tehnilised töötajad ja töölised. Vajaduse korral võib kõnealuseid kategooriaid täiendada tingimusel, et kõik alamkategooriad on selged ja üheselt identifitseeritavad ning neid saab liigitada vastava põhikategooria juurde.

Kogu palgakulu tuleks xxxxx palgakontolt ja see peaks sisaldama aastast brutopalka koos tööandja makstavate sotsiaalmaksudega (nt puhkusetasu, pensionimaksed, ravikindlustus- ja sotsiaalkindlustusmaksed).

Projekti xxxxx esitavad toetusesaajad lõplikus finantsaruandes projektiga seonduvad tegelikud personalikulud kokku. Kui nõutakse jaotise II.4 punkti 1 alapunktis c osutatud finantsaruannete õigsust kinnitavat tõendit, kinnitatakse kõnealusel tõendil projektiga seonduvad tegelikud personalikulud kokku. Kui tegelikud personalikulud kokku erinevad vahearuandes esitatud hinnangulistest personalikuludest, kohandatakse eelnevalt deklareeritud kulusid.

1.3. Tegevuskulud

Projekti elluviimisega seotud otsesed tegevuskulud piirduvad üksnes järgmisega:

a) tooraine;

b) tarbekaupad;

c) energia;

d) toorainete, tarbekaupade, seadmete, toodete, lähteainete või kütuse transport;

e) olemasolevate seadmete hooldus, remont, ümberehitamine ja - kujundamine;

f) infotehnoloogia- ja muud eriteenused;

g) seadmete rentimine;

h) analüüsid ja katsed;

i) temaatiliste seminaride korraldamine;

j) finantsaruanded ja pangatagatised;

k) teadmiste kaitse;

l) kolmandate isikute abi.

Muud kui alapunktides a, b, c, g ja k osutatud tegevuskulud, mille kulude hüvitamist taotletakse, esitades need toetuskõlblike kuludena, tuleb sõlmida kooskõlas parima xxxxx xx kvaliteedi suhte, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

Olenemata eelmisest lõigust kohaldatakse jaotist II.7 teadusabi alltöövõtulepingutega seonduvate kulude suhtes.

2. Kõik kaudsed kulud, nagu üldkulud, mis võivad tekkida seoses projektiga ja mis ei ole täpselt nimetatud eelnevates kategooriates, sealhulgas reisi- ja majutuskulud, kaetakse kindla suurusega summast, mis moodustab 35 % jaotise II.15 punktis 1.2 osutatud toetuskõlblikest personalikuludest.

II.16. Rahastamise ülemmäärad

1. Teadusalaste projektide puhul võib liidu rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 60 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest.

2. Katse- ja näidisprojektideprojektide puhul võib liidu rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest.

3. Kaasnevate meetmete ning toetus- ja ettevalmistavate meetmete puhul võib rahaline toetus ulatuda kuni 100 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest.

II.17. Projekti tulud

Projekti tulud võivad tuleneda järgmisest:

1. Vahendeid, mille kolmandad isikud annavad toetusesaajale kasutada rahaliste ülekannetena:

i. käsitatakse projekti tuluna, xxx xxxxxx isik on need andnud spetsiaalselt

projekti jaoks;

ii. ei käsitata projekti tuluna, kui vahendite kasutus jääb toetusesaaja

otsustada.

2. Projektist saadud tulu:

i. käsitatakse toetusesaaja tuluna, kui see on saadud projekti raames tehtud töödest või toetuslepingu raames ostetud xxxxxx müügist nende kulude ulatuses, mille toetusesaaja arvestas algselt projekti kuludesse;

ii. ei käsitata toetusesaaja tuluna, kui see tuleneb projektist saadud teadmiste

kasutamisest.

II.18. Liidu rahaline toetus

1. Projektile eraldatav liidu rahaline toetus määratakse kindlaks, kohaldades komisjoni heakskiidetud tegelike toetuskõlblike kulude suhtes III lisas osutatud ülemmäärasid, tehes seda toetusesaajate xxxxx.

2. Liidu rahaline toetus arvutatakse välja projekti kui terviku maksumuse põhjal ning selle hüvitamise aluseks võetakse iga toetusesaaja heakskiidetud kulud.

3. Liidu rahaline toetus ei tohi anda ühelegi toetusesaajale kasumit. Sel põhjusel võetakse liidu rahalise toetuse lõppsumma arvutamisel viimase finantsaruande esitamisel arvesse iga toetusesaaja poolt saadud projekti tulusid. Liidu rahaline toetus ei tohi ühegi toetusesaaja puhul ületada neid toetuskõlblikke kulusid, millest on projekti tulud maha arvatud.

4. Liidu maksete kogusumma igale toetusesaajale ei tohi ühelgi juhul ületada III lisas sätestatud liidu rahalise toetuse maksimumsummat.

5. Xxxx et see piiraks õigust lõpetada toetuslepingut jaotise II.37 alusel ja komisjoni õigust kohaldada jaotistes II.24 xx XX.25 osutatud sanktsioone projekti mitterakendamise või kehva, osalise või hilinenud rakendamise korral, võib komisjon käesolevas toetuslepingus kehtestatud tingimustel vähendada algselt ettenähtud toetust vastavalt sellele, kuidas projekti tegelikult rakendatakse.

Komisjoni makstavat toetussummat vähendatakse järgmisel moel:

▪ projekti xxxxx makstava toetuse jääksumma vähendamine;

▪ asjaomaselt toetusesaajalt enammakstud summade tagasinõudmine, kui komisjoni makstud kogusumma ületab lõppsummat, mida ta peaks tegelikult maksma.

6. Xxxx et see piiraks jaotiste II.22 xx XX.23 kohaldamist, kiidab komisjon heaks jääksumma, mis makstakse toetusesaajatele jaotistes II.4 xx XX.5 osutatud ja komisjoni heakskiidetud dokumentide alusel.

7. Toetusesaajad võivad kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab komisjonilt toetuse lõppsumma kohta teatise, milles on kindlaks määratud kas makstav jääksumma, või sissenõudekorralduse vastavalt jaotisele II.21, või üldjuhul kuupäevast, mil jääksumma makse saadi, nõuda kirjalikult mis tahes lisateavet seoses lõpptoetuse määramisega või kõnealuse määramise vaidlustamisega. Pärast xxxxx xxx möödumist selliseid nõudmisi enam arvesse ei võeta. Komisjon on kohustatud vastama kirjalikult kahe kuu jooksul pärast teabenõude kättesaamist. See menetlus xx xxxxx toetusesaajate õigust komisjoni otsust edasi kaevata vastavalt artiklile 8. Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu õigusaktide sätetega tuleb niisugused edasikaebused esitada kahe kuu jooksul pärast taotlejale otsusest teatamist või xxx xxxx ei tehtud, siis pärast kuupäeva, millal taotleja otsusest teada sai.

II.19. Komisjoni eelmaksed

1. Eelmaksed jäävad kuni jääksumma maksmiseni liidu omandiks.

2. Kooskõlas finantsmääruse xx xxxxx rakenduseeskirjadega ei tasuta Euroopa Liidule eelmaksetelt saadud intressi.

2. JAGU – FINANTSTAGATISED JA TAGASINÕUDED

II.20. Finantstagatised

1. Iga toetusesaaja vastutab üksnes xxx xxxx eest.

2. Artiklis 6 sätestatud juhtudel esitavad asjaomased toetusesaajad Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud panga või aktsepteeritava finantsasutuse finantstagatise9.Garant tagab tagatise väljamaksmise esimesel nõudmisel ega nõua komisjonilt nõude esitamist põhivõlgniku (toetusesaaja) vastu. Finantstagatis kehtib seni, kuni eelmaksed (esimene ja teine makse) arvatakse maha asjaomasele toetusesaajale makstavast jääksummast. Komisjon kohustub tagatise vabastama 30 päeva jooksul pärast jääksumma maksmist.

II.21. Tagasimaksed ja sissenõuded

1. Kui toetusesaajale on põhjendamatult makstud xxxxx xxxxx või kui sissenõudmine on toetuslepingu tingimuste kohaselt õigustatud, kohustub asjaomane toetusesaaja kõnealuse summa komisjonile tagasi maksma komisjoni määratud tingimustel xx xxxx.

2. Kui kohustust tasuda võlgnetav summa ei täideta komisjoni määratud kuupäevaks, arvestatakse võlgnetavalt summalt viivist jaotises II.6 osutatud määra alusel. Viivist hakatakse arvestama alates määratud maksepäevast, viimane välja arvatud, kuni päevani, mil komisjon saab kogu võla täielikult kätte, viimane xxxxx arvatud.

Kõiki osalisi makseid kasutatakse kõigepealt teenustasude ja hilinenud maksetelt võetava viivise tasumiseks ning seejärel läheb see põhisumma katteks.

3. Liidule võlgnetavad summad võib tasaarvestada mis tahes summade arvelt, mida liit võlgneb toetusesaajale, teavitades sellest viimast, või võttes kasutusele jaotise II.20 kohaselt esitatud finantstagatise. Toetusesaaja eelnevat nõusolekut ei xxx xxxx.

4. Liidule võlgnevate summade sissenõudmisega seotud pangakulud kannab täielikult

toetusesaaja.

5. Toetusesaajad mõistavad, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 299, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklitele 164 ja 192 ning finantsmäärusele võib komisjon vastu xxxxx täitmisele pööratava otsuse, millega määratakse milles määratakse ametlikult kindlaks teistelt isikutelt kui riikidelt saadaoleva summa suurus.

9 Erandjuhtudel võib tagatise asendada ka kolmanda isiku antud solidaarsustagatisega (vajaduse korral tuleks xxxxxx säte lisada artiklisse 6 (Eritingimused)).

3. JAGU – KONTROLLID JA SANKTSIOONID

II.22. Finantsauditid ja -kontrollid

1. Komisjon võib xxxx xxxx projekti elluviimise jooksul xx xxxx viie aasta jooksul pärast selle lõppkuupäeva tellida kas välisaudiitoritelt või komisjoni enda talitustelt, sealhulgas XXXXxxx finantsauditeid. Auditeerimismenetlust peetakse alustatuks vastava komisjoni saadetud kirja kättesaamise päeval. Need auditid võivad hõlmata toetuslepingu nõuetekohase täitmisega seotud rahalisi, süsteemseid xx xxxx aspekte (nt raamatupidamis- ja halduspõhimõtted). Neid tehakse konfidentsiaalselt.

2. Toetusesaajad teevad komisjonile kättesaadavaks kõik üksikasjad ja andmed, mille kasutamist komisjon või tema volitatud esindaja võib taotleda, et kontrollida, kas toetuslepingut hallatakse nõuetekohaselt ja täidetakse lepingu sätete kohaselt ning kas kulusid on arvestatud vastavalt lepingule. Kõnealune teave peab olema täpne, täielik ja tulemuslik.

3. Toetusesaajad hoiavad alles kõiki toetuslepinguga seotud dokumentide originaale – sealhulgas elektroonilisi koopiaid, kui asjaomased ametiasutused seda lubavad – või erandjuhtudel nende nõuetekohaselt tõestatud koopiaid– – sealhulgas elektroonilisi koopiaid – viis aastat pärast projekti lõppkuupäeva. Need tehakse komisjonile kättesaadavaks, xxx xxxx taotletakse toetuslepingu kohase auditi käigus.

4. Kõnealuste auditite tegemiseks tagavad toetusesaajad, et komisjoni talitused ja tema volitatud organisatsiooniväline (organisatsioonivälised) asutus(ed) pääsevad igal mõistlikul ajahetkel kohapeal juurde eelkõige toetusesaaja büroole, arvutiandmetele, raamatupidamisandmetele ja kogu kõnealuste auditite teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas projektiga seotud inimeste palkadega seotud teabele. Toetusesaajad tagavad, et teave on auditi ajal kohapeal kättesaadav ja et vastava taotluse korral antakse andmed üle sobivas vormis.

5. Finantsauditi käigus tehtud järelduste alusel koostatakse esialgne aruanne. Komisjon või tema volitatud esindaja saadab selle asjaomasele toetusesaajale, kes võib kuu aja jooksul pärast aruande kättesaamist esitada selle kohta märkusi. Komisjon võib otsustada mitte arvesse xxxxx pärast tähtaja möödumist saadetud märkusi või dokumente. Lõpparuanne saadetakse asjaomasele toetusesaajale kahe kuu jooksul pärast eespool nimetatud tähtaja möödumist. Komisjon võib siiski kõnealuse tähtaja peatada juhul, kui toetusesaajate märkused muudavad oluliselt auditiaruande sisu.

6. Auditi järelduste alusel võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas sissenõudekorralduste väljastamine komisjoni poolt tehtud maksete täielikuks või osaliseks sissenõudmiseks ja mis tahes kohaldatava sanktsiooni rakendamine.

7. Kontrollikojal on kontrollide ja auditite tegemiseks xxxxx õigused kui komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus, xxxx et see piiraks tema enda eeskirjade kohaldamist.

8. Xxxxx xxxxx võib komisjon teostada kohapealseid kontrolle vastavalt nõukogu

11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest10; vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta11; ning vastavalt nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (Euratom) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta12.

10 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

11 EÜT L 136, 31.5.1999.

12 EÜT L 136, 31.5.1999.

II.23. Tehnilised auditid ja läbivaatamised

1. Komisjon võib xxxx xxxx projekti rakendamise jooksul xx xxxx viie aasta jooksul pärast selle lõppkuupäeva algatada tehnilise auditi või läbivaatamise. Tehnilise auditi või läbivaatamise eesmärk on hinnata projekti raames teataval perioodil tehtud tööd, hinnates muu hulgas uuritava perioodiga seotud projekti aruandeid ja tulemusi. Need auditid ja läbivaatamised võivad hõlmata projekti ja toetuslepingu nõuetekohase täitmisega seotud teaduslikke, tehnoloogilisi xx xxxx aspekte.

2. Seoses tehnilise lisaga (I xxxx) hinnatakse auditi või läbivaatamise käigus objektiivselt järgmist:

− asjaomasel perioodil ellu viidava projekti töökava täitmise ja vastavate tulemuste saavutamise määr;

− eesmärkide jätkuv asjakohasus ja saavutatavus, pidades silmas teadusliku ja tööstusliku arengu taset;

− vahendite kavandamine ja kasutus seoses saavutatud edusammudega, järgides säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid;

− projekti haldusmenetlused ja -meetodid;

− toetusesaajate panused ja projektisisene integreerumine;

− oodatav potentsiaalne majanduslik, sotsiaalne ja konkurentsiga seotud mõju ning toetusesaajate kava teadmiste kasutamise ja levitamise kohta.

3. Auditit või läbivaatamist peetakse alustatuks päeval, mil toetusesaaja(d) saab (saavad) kätte vastava komisjoni saadetud kirja.

4. Kõiki kõnealuseid auditeid või läbivaatamisi tehakse konfidentsiaalselt.

5. Komisjoni võivad tehniliste auditite tegemises või läbivaatamises aidata organisatsioonivälised teadus- või tehnoloogiaeksperdid. Komisjon teatab toetusesaajatele enne hindamist määratud ekspertide andmed. Toetusesaaja(te)l on õigus mitte nõustuda konkreetsete organisatsiooniväliste teadus- või tehnoloogiaekspertide osalemisega ärialase konfidentsiaalsuse huvides.

6. Auditeid või läbivaatamisi võib teostada mujal, kas eksperdi elu- või töökohas või need võivad hõlmata sessioone projekti esindajatega, mis peetakse komisjoni või toetusesaaja ruumides. Komisjonil või välistel teadus- või tehnoloogiaekspertidel on juurdepääs kohtadele ja ruumidele, xxx xxxx tehakse ning kõigile tööga seotud dokumentidele.

7. Toetusesaajad teevad komisjonile kättesaadavaks kõik üksikasjad ja andmed, mille kasutamist komisjon või välised teadus- või tehnoloogiaeksperdid taotlevad, et kontrollida projekti nõuetekohast rakendamist ja toetuslepingu sätete järgimist.

8. Auditi või läbivaatamise tulemuste kohta koostatakse aruanne. Komisjon saadab selle asjaomasele toetusesaajale, kes võib kuu aja jooksul pärast aruande kättesaamist esitada selle kohta xxx xxxxxxx. Komisjon võib otsustada pärast tähtaja möödumist saadetud märkusi mitte arvesse xxxxx.

9. Ekspertide ametlike soovituste alusel teavitab komisjon koordinaatorit oma otsusest:

− kiita tulemused heaks või lükata need tagasi;

− võimaldada jätkata projekti elluviimist xxxx I xxxx muutmata või tehes sinna väiksemaid muudatusi;

− et projekti elluviimist saab jätkata ainult oluliste muudatustega;

− algatada toetuslepingu või mõne toetusesaaja osalemise lõpetamise menetlus vastavalt xxxxxxxxx XX. 38;

− väljastada sissenõudekorraldus komisjoni tehtud maksete täielikuks või osaliseks sissenõudmiseks ja rakendada asjaomast sanktsiooni.

10. Kui komisjoni talitused peavad seda asjakohaseks, võidakse kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva teha audit eetiliste põhimõtete järgimise kohta. Punkte 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

11. Tehnikarühmad võivad külastada kõiki projekti elluviimisega seotud kohti. Nad teatavad oma tähelepanekutest komisjonile.

II.24. Leppetrahvid

1. Toetusesaaja, xxxxx puhul avastatakse, et ta on xxxxx summat deklareerinud tegelikust suuremana ja saanud seega liidult põhjendamatut rahalist toetust, on kohustatud maksma kahjutasu (edaspidi: „leppetrahv”), xxxx et see piiraks teiste käesolevas toetuslepingus sätestatud meetmete kohaldamist. Leppetrahvi peab toetusesaaja maksma lisaks tagasimakstavale põhjendamatule liidu rahalisele toetusele. Erandjuhtudel võib komisjon leppetrahvi nõudest loobuda.

2. Xxxxxxxxxxx summa on proportsionaalne enamdeklareeritud summaga ja põhjendamata osaga liidu rahalisest toetusest. Leppetrahv arvutatakse järgmise valemi järgi:

Leppetrahv = põhjendamatu liidu rahaline toetus x (enamdeklareeritud summa/taotletud liidu rahalise toetuse kogusumma)

Xxxxxxxxxxx arvutamisel võetakse arvesse üksnes toetusesaaja asjaomase perioodi kohta esitatud liidu rahalise toetuse taotlusega seotud aruandeperioodi (aruandeperioode). Xxxx xx arvutata kogu liidu rahalise toetuse põhjal.

3. Komisjon teavitab toetusesaajat, keda ta peab kohustatuks maksma leppetrahvi, oma nõudest tähitud postiga vastuvõttu tõendava kviitungi vastu. Toetusesaajal on liidu nõudele vastamiseks aega 30 päeva.

4. Põhjendamatu liidu rahalise toetuse tagasimaksmise ja leppetrahvi maksmise menetlus määratakse kindlaks vastavalt jaotisele II.21. Leppetrahv arvatakse maha mis tahes hilisemast maksest või selle nõuab sisse komisjon.

5. Komisjonil on õigus saada punktide 1 kuni 4 kohaselt leppetrahvi mis tahes enamdeklareeritud summalt, mis avastatakse pärast projekti lõppkuupäeva.

II.25. Rahatrahvid

1. Käesoleva toetuslepingu sätted xx xxxxx halduslike ega rahaliste sanktsioonide kohaldamist, mida võib nõudeid rikkuvale toetusesaajale määrata vastavalt finantsmäärusele, ega muude tsiviilõiguslike kaitsevahendite kohaldamist, millele liidul või mõnel teisel toetusesaajal võib õigus olla. Samuti ei välista käesolevad sätted kriminaalmenetlusi, mida võivad algatada liikmesriikide asutused.

C osa INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED, KASUTAMINE JA LEVITAMINE

1. JAGU – TEADMISED

II.26. Omandisuhted

1. Teadmised kuuluvad toetusesaajale, xxxxx tehtud töö on need teadmised andnud.

2. Xxx xxxx toetusesaajat on teinud ühiselt ära töö, mille tulemusel on saadud need teadmised, xx xxx nende osa sellest tööst ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt. Nad sõlmivad kokkuleppe13 selle ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta.

Kui ühisomandiõiguse kokkulepet ei ole veel sõlmitud, on igal ühisomanikul siiski õigus anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse (xxxx mis tahes õiguseta anda all-litsentse) järgmistel tingimustel:

− teis(t)ele ühisomanikule (ühisomanikele) tuleb sellest teatada vähemalt 45 päeva ette ning

− teis(t)ele ühisomanikule (ühisomanikele) tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.

3. Kui toetusesaaja töötajatel või teistel tema heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes mingeid õigusi, tagab toetusesaaja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustustega.

II.27. Üleandmine

1. Kui toetusesaaja annab üle teadmiste omandiõiguse, xxxxx xx uuele valdajale üle oma nende teadmistega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda need kohustused edasi mis tahes järgmisele valdajale.

2. Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest, nagu need, mida tuleb täita ühinemise või tema varast olulise osa omandamise raames, peab toetusesaaja kasutusõiguse üleandmisel teatama kavandatavast üleandmisest teistele toetusesaajatele vähemalt 45 päeva ette koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada xxxx teostada oma kasutusõigusi.

Toetusesaajad võivad siiski leppida kirjalikult kokku teistsuguse tähtaja või loobuda oma õigustest eelnevale teavitamisele kasutusõiguse üleminemise korral ühelt toetusesaajalt kindlaksmääratud kolmandale isikule.

3. Pärast punkti 2 kohast teavitamist võivad teised toetusesaajad keelduda 30 päeva jooksul pärast teatamist või muu kirjalikult kokkulepitud tähtaja jooksul omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab nende kasutusõigusi.

Kui keegi teistest toetusesaajatest tõendab, et see kahjustab tema kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud.

4. Kui toetusesaaja kavatseb anda teadmisi edasi kolmandale isikule, kes on registreeritud kolmandas riigis, võib komisjon olla sellisele omandiõiguse või teadmiste üleandmisele vastu, kui ta leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse

13 Ühisomanikud võivad ka kokku leppida mitte jätkata ühisomandiga ja otsustada teistsuguse korra kasuks (näiteks üksainus omanik ning kasutusõiguste andmine teistele toetusesaajatele, kes oma omandiosast loobusid).

konkurentsivõime arendamise huvidega või on vastuolus eetiliste põhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine ainult juhul, kui komisjon on xxxxxx, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid ning kui xx xxxxx üleandmiseks kirjaliku loa.

II.28. Kaitse

1. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse enda õigustatud huve ning teiste toetusesaajate õigustatud huve, eriti ärihuve.

Kui toetusesaaja, kes ei ole teadmiste valdaja, viitab enda õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et neid võidakse kahjustada põhjendamatult suurel määral.

2. Toetusesaaja poolt või tema nimel esitatud teadmistega seotud patenditaotlused peavad sisaldama järgmist märkust selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud liidu rahalise toetuse abil:

Käesoleva leiutiseni viinud töö on saanud rahalist toetust Euroopa Liidu söe xx xxxxxx teadusfondi teadusprogrammist vastavalt toetuslepingule nr [xxxxxx]14.

Samuti tuleb kõiki teadmistega seotud patenditaotlusi selgitada teadmiste kasutamise ja levitamise kavas, lisades piisavalt üksikasju/viiteid võimaldamaks komisjonil kontrollida patenti (patenditaotlust). Pärast tehnilist lõpparuannet esitatud taotlustest tuleb komisjoni teavitada, esitades xxxxx üksikasjad/viited.

3. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses ning nende omanik ei kaitse neid ega xxxx xxxx jaotise II.27 kohaselt koos seonduvate kohustustega üle teisele toetusesaajale, liikmesriigis registreeritud sidusettevõttele või mis tahes teisele liikmesriigis registreeritud kolmandale isikule, ei tohi neid teadmisi levitada enne, kui komisjoni on sellest teavitatud. Komisjonile tuleb kavandatud levitamisest teatada vähemalt 45 päeva ette.

Sellisel juhul võib liit asjaomase toetusesaaja nõusolekul xxxxx kõnealused teadmised enda omandisse ja rakendada meetmeid nende piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Toetusesaaja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse kahjustada põhjendamatult suurel määral.

Kui liit omandab kõnealused teadmised, võtab xx xxxxxx ka kasutusõiguste andmisega seotud kohustused.

II.29. Kasutamine

1. Toetusesaajad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.

2. Toetusesaajad selgitavad teadmiste kavandatavast kasutamist teadmiste kasutamise ja levitamise kavas. Teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada komisjonil teha asjaomaseid auditeid.

II.30. Levitamine

1. Iga toetusesaaja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui xx xxxx ei tee, võib neid teadmisi levitada komisjon.

2. Levitamine peab olema kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaitsega, konfidentsiaalsuskohustustega ja teadmiste omaniku (omanike) õigustatud huvidega.

14 Kõnealune märkus tuleb tõlkida patenditaotluse keelde. Tekst tõlgitakse kõigisse liidu keeltesse.

3. Levitamisest tuleb teistele asjaomastele toetusesaajatele teatada vähemalt 45 päeva ette, esitades piisava teabe kavandatava levitamistegevuse ja levitada kavandatavate andmete kohta.

Pärast teavitamist võib iga toetusesaaja 30 päeva jooksul keelduda kavandatava levitamisega nõustumast, kui ta leiab, et see võib kahjustada tema teadmiste või taustteabega seotud õigustatud huve põhjendamatult suurel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.

Toetusesaajad võivad kirjalikult kokku leppida teistsugused tähtajad kui need, mis on sätestatud käesolevas punktis, ning mis võivad hõlmata vajalike meetmete kindlaksmääramise tähtaega.

4. Kõik väljaanded või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama järgmist märkust selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud liidu rahalise toetuse abil:

Käesoleva tulemuseni viinud uurimus on saanud rahalist toetust Euroopa Liidu söe xx xxxxxx teadusfondi teadusprogrammist vastavalt toetuslepingule nr [xxxxxx]15.

Kõiki levitamistegevusi tuleb selgitada teadmiste kasutamise ja levitamise kavas, lisades piisavalt üksikasju/viiteid, et võimaldada komisjonil tegevust kontrollida. Teadmistega seotud teaduslike publikatsioonide kohta, mis on avaldatud enne jaotise II.4 punkti alapunktis a osutatud avaldamiseks ettenähtud aruannet, tuleb need üksikasjad/viited ja publikatsiooni kokkuvõte esitada komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast avaldamist. Xxxxx xxxx tuleb jaotise II.12 punktis 2 sätestatud eesmärgil esitada komisjonile ka avaldatud versiooni elektrooniline koopia või avaldamiseks heakskiidetud lõplik käsikiri, kui see ei riku kolmandate isikute õigusi.

5. Vastavalt käesolevale jaotisele tagab komisjon, et pärast projekti lõppkuupäeva või projekti vältel saadud tulemused esitatakse või avaldatakse sobiva meediakanali kaudu, et teha need kättesaadavaks huvitatud isikutele Euroopa Liidus.

Toetusesaajad on kohustatud osutama mis tahes vajalikku abi seoses sellise esitamise või avaldamise teaduslike ja tehniliste aspektidega, eelkõige võimaldama asjaomastel ekspertidel ja teadustöötajatel osaleda esinejatena. Toetusesaajad säilitavad viis aastat kõik uurimistöö käigus koostatud asjaomased dokumendid huvitatud isikute jaoks Euroopa Liidus, võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse mis tahes õigusi seoses patentide ja oskusteabega.

15 Kõnealune märkus tuleb tõlkida levitamistegevuse keelde. Tekst tõlgitakse kõigisse liidu

keeltesse.

2. JAGU – KASUTUSÕIGUSED

II.31. Hõlmatud taustteave

Toetusesaajad võivad kirjalikus kokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja projekti teostamiseks ning leppida vajaduse korral kokku konkreetse taustteabe väljajätmises16.

II.32. Põhimõtted

1. Kõik kasutusõiguste saamise taotlused tehakse kirjalikult.

2. Kasutusõiguste andmise tingimuseks võib seada nõustumise konkreetsete tingimustega, mille eesmärk on tagada, et neid õigusi kasutatakse ainult ettenähtud eesmärgil ning et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

3. Xxxx et see piiraks toetusesaajate kasutusõiguste andmisega seotud kohustuste kohaldamist, teavitavad toetusesaajad üksteist nii kiiresti kui võimalik kõigist taustteabe kasutusõiguste andmisega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.

4. Ühe toetusesaaja osalemise lõppemine ei mõjuta mingil viisil tema kohustust anda

kasutusõigused edasi teistele toetusesaajatele.

5. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe

omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

6. Xxxx et see piiraks punkti 7 kohaldamist, tuleb kõikide kokkulepetega, mis annavad toetusesaajatele või kolmandatele isikutele teadmiste ja taustteabe kasutusõigused, tagada teiste toetusesaajate potentsiaalsete kasutusõiguste säilimine.

7. Konkreetsete teadmiste või taustteabe ainulitsentse võib anda tingimusel, et kõik teised

toetusesaajad kinnitavad kirjalikult, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

8. Kui toetusesaaja kavatseb anda teadmiste ainulitsentsi kolmandale isikule, kes on registreeritud kolmandas riigis, võib komisjon olla vastu sellisele ainulitsentsi andmisele, kui ta leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega või on vastuolus eetiliste põhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sellistel juhtudel antakse ainulitsents ainult juhul, kui komisjon on veendunud, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid ning annab ainulitsentsi andmiseks kirjaliku loa.

II.33. Rakendamiseks vajalikud kasutusõigused

1. Teistele toetusesaajatele antakse teadmiste kasutusõigused, kui nad vajavad neid teadmisi oma töö tegemiseks projekti raames.

Kõnealused kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2. Teistele toetusesaajatele antakse taustteabe kasutusõigused, kui nad vajavad seda taustteavet oma töö tegemiseks projekti raames, tingimusel et asjaomasel toetusesaajal on õigus neid anda. Kõnealused kasutusõigused antakse kasutustasuta, xxx xxxx toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud.

II.34. Kasutamiseks vajalikud kasutusõigused

16 Selline väljajätmine võib olla ajutine (nt et võimaldada enne kasutusõiguse andmist taustteabe piisavat kaitsmist) või piiratud (nt jäetakse välja üks või mitu konkreetset toetusesaajat). Kuna taustteavet peetakse määratluse kohaselt rakendamiseks või kasutamiseks vajalikuks, peaksid toetusesaajad uurima sellise väljajätmise mõju projektile, eelkõige seoses väljajätmisega, mis ei ole ajutise iseloomuga).

1. Toetusesaajatele antakse teadmiste kasutusõigused, xxx xxxx vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi. Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või xxxx kasutustasuta.

2. Toetusesaajad saavad taustteabe kasutusõigused, xxx xxxx vajatakse oma teadmiste kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel toetusesaajal on õigus neid anda. Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või xxxx kasutustasuta.

3. Liikmesriigis asutatud sidusettevõttele antakse punktides 1 ja 2 osutatud teadmiste või taustteabe kasutusõigused samadel tingimustel nagu toetusesaajale, kellega ta on seotud, kui konsortsiumilepingus ei ole sätestatud teisiti. Kuna punktides 1 ja 2 osutatud kasutusõiguste saamiseks on nõutav, et õigusi on xxxx xxx teadmiste kasutamiseks, kohaldatakse käesolevat punkti ainult siis, kui teadmised on üle antud liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud sidusettevõttele. Toetusesaajad võivad konsortsiumilepingus sätestada sidusettevõtetele kasutusõiguste andmise korra või võimalikud teavitamisnõuded.

4. Punktide 1–3 kohaseid taotlusi kasutusõiguste saamiseks võib esitada xxxx xxx aasta jooksul pärast

a) projekti lõppkuupäeva või

b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.

Asjaomased toetusesaajad võivad siiski kokku leppida teistsuguses tähtajas17.

17 See võib olla pikem või lühem tähtaeg.

LÕPPSÄTTED

II.35. Taotlused muudatuste tegemiseks ning osalemise lõpetamiseks konsortsiumi algatusel

1. Käesoleva toetuslepingu muutmist võib taotleda iga lepinguosaline. Muutmis- ja lõpetamistaotlustele peab alla kirjutama lepinguosalise seaduslik esindaja ja need tuleb esitada vastavalt artiklile 7. Kõigile konsortsiumi või toetusesaaja(te) esitatud taotlustele või nõusolekutele kirjutab alla koordinaator. Koordinaatorit peetakse tegutsevaks toetusesaajate nimel, kui ta kirjutab alla muutmist käsitlevale taotlusele, nõusolekule või tagasilükkamisele ning kui ta taotleb lõpetamist. Koordinaator tagab, et on olemas piisavad tõendid selle kohta, et konsortsium on nõus muutmise või lõpetamisega ja et need on auditi eesmärgil või komisjoni taotluse korral kättesaadavad.

2. Koordinaatori asendamise korral xxxx tema nõusolekuta peavad taotluse esitama kõik teised toetusesaajad või üks neist teiste esindajana.

3. Mitut lepingu muudatust käsitlevat taotlust käsitatakse tervikuna, mida ei saa jagada eraldi taotlusteks xx xxxxx teine pool peab tervikuna heaks kiitma või tagasi lükkama, v.a juhul kui taotluses öeldakse sõnaselgelt, et see sisaldab eraldi taotlusi, mida võib heaks kiita üksteisest sõltumatult.

4. Uue toetusesaaja kaasamise taotlus peab sisaldama täidetud vormi B (V xxxx), millele kõnealune uus õigussubjekt on nõuetekohaselt alla kirjutanud. Mis tahes kaasamise puhul on vaja komisjoni nõusolekut ja kaasamine peab vastama finantsmäärusega ette nähtud tingimustele. Liituja saab toetuslepinguga kehtestatud toetusesaajate õigused ja kohustused, mis jõustuvad allkirjastatud vormis B märgitud liitumise kuupäeval.

5. Muutmise eesmärk või tulemus ei tohi olla sellised lepingu muudatused, mis võiksid seada kahtluse alla toetuse andmise otsuse või põhjustada toetusesaajate ebavõrdset kohtlemist.

6. Ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamise taotlused peavad sisaldama järgmist:

− konsortsiumi ettepanek asjaomase toetusesaaja ülesannete ja eelarve ümberjaotamise kohta, lõpetamise taotlemise põhjused,

− ettepanek lõpetamise jõustumise kuupäeva kohta,

− selle toetusesaaja arvamust sisaldav kiri, xxxxx osalemise lõpetamist taotletakse ning

−xxxxxxxx XX.4 osutatud aruanded ja tulemused asjaomase toetusesaaja tehtud töö kohta kuni lõpetamise jõustumise päevani koos koordinaatori poolt konsortsiumi nimel esitatava märkusega nende aruannete ja tulemuste kohta.

Xxx xxxx dokumente ei esitata, tunnistatakse taotlus kehtetuks.

7. Asjaomase toetusesaaja arvamust sisaldava kirja võib asendada tõenditega selle kohta, et toetusesaajalt on kirjalikult taotletud, et ta esitaks oma arvamuse tema osalemise lõpetamise ettepaneku kohta ning saadaks aruanded ja tulemused, kuid ta ei xxx xxxx teinud kõnealuses teatises määratud tähtaja jooksul. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla lühem kui üks kuu. Juhul kui lõpetamise taotlusega xxxx xx esitata ühtegi aruannet, xx xxxx komisjon selle toetusesaaja kulude hüvitamise taotlusi enam arvesse ega hüvita edaspidi tema kulusid.

Kui komisjoniga ei lepita kokku teisiti, tuleb kõik selle toetusesaaja ülesanded, xxxxx osalemine lõpetatakse, konsortsiumis ümber jagada.

Toetuslepingute lõpetamise taotlused peavad sisaldama lõpetamise põhjendust ning jaotises II.4 osutatud aruandeid ja tulemusi, mis on seotud lõpetamise jõustumise päevani tehtud töödega.

II.36. Konsortsiumi taotletud muudatuste ja lõpetamiste heakskiitmine

1. Käesoleva toetuslepingu osalised püüavad kiita kõik kehtivad muutmis- või lõpetamistaotlused heaks või lükata need tagasi 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist vastust xx xxxxx, käsitatakse seda tagasilükkamisena.

2. Erandina punktist 1, kui konsortsiumi esitatud toetusesaajate lisamise või osalemise lõpetamise taotluste kohta ei esita komisjon vastust 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist, siis peetakse seda nõustumiseks, v.a juhul, kui puudub asjaomase toetusesaaja nõusolek ning kui määratakse uus koordinaator, mille puhul on vaja komisjoni kirjalikku nõusolekut.

Kui komisjon ei lükka kõnealuse jooksul taotlust tagasi, peetakse teda tähtaja viimasel päeval sellega nõustunuks. Komisjon kohustub saatma vaikiva nõusoleku korral kirja teavitamise eesmärgil.

Kui toetusesaaja lisamise või kõrvaldamise taotlus on seotud muude toetuslepingusse tehtavate muudatuste taotlustega, mis ei ole otseselt seotud asjaomase lisamise või kõrvaldamisega, peab komisjon kogu taotluse kirjalikult heaks kiitma.

3. Taotletud muudatuse või lõpetamise komisjonipoolsest heakskiitmisest teavitatakse koordinaatorit, kes võtab selle konsortsiumi nimel vastu. Ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamise korral saadab komisjon asjaomase dokumendi koopia asjaomasele toetusesaajale.

4. Muudatused ja lõpetamised jõustuvad poolte kokku lepitud kuupäeval; xxx xxxx ei ole täpsustatud, jõustuvad need päeval, mil komisjon xxxxx xxx heakskiidu.

II.37. Toetuslepingu või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamine komisjoni algatusel

1. Komisjon võib lõpetada toetuslepingu või toetusesaaja osalemise järgmistel juhtudel:

a) kui üks või mitu artiklis 1 määratletud õigussubjektidest ei liitu käesoleva

toetuslepinguga;

b) kui töö jäetakse tegemata või tehakse halvasti või kui ei täideta mis tahes käesoleva toetuslepinguga võetud olulist kohustust ega heastata seda 30 päeva jooksul pärast konsortsiumile esitatud kirjalikku olukorra parandamise taotlust;

c) kui toetusesaaja on tahtlikult või hooletuse tõttu eiranud komisjoniga sõlmitud mis tahes toetuslepingu täitmisel eeskirju;

d) kui toetusesaaja on läinud vastuollu peamiste eetiliste põhimõtetega;

e) kui nõutavaid aruandeid või tulemusi ei esitata või kui komisjon ei kiida esitatud aruandeid või tulemusi heaks;

f) olulistel tehnilistel või majanduslikel põhjustel, mis avaldavad projekti

lõpetamisele märkimisväärset negatiivset mõju;

g) kui teadmiste potentsiaalne kasutus väheneb oluliselt;

h) kui toetusesaaja õiguslik, majanduslik, organisatsiooniline või tehniline muutus või kontrolli üleminek seab kahtluse alla komisjoni otsuse nõustuda tema osalemisega;

i) kui alapunktis h määratletud mis tahes muudatus või asjaomas(t)e toetusesaaja(te) osalemise lõpetamine mõjutab oluliselt projekti rakendamist või liidu huve või seab kahtluse alla liidu toetuse andmise otsuse;

j) vääramatu jõu korral, millest teatatakse vastavalt jaotisele II.39, kui projekti

taasrakendamine on pärast peatamist võimatu;

k) kui nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsusega nr 2008/376/EÜ ja sellise konkursikutsega, mille kohaselt projekt esitati, kehtestatud projekti osalemistingimusi enam ei täideta, v.a juhul kui komisjon leiab, et projekti jätkamine on söe xx xxxxxx teadusfondi teadusprogrammi rakendamiseks hädavajalik;

l) kui toetusesaaja tunnistatakse res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi tema ametialase käitumisega seotud süüteos või kui on mis tahes põhjendatud viisil tõestatud, et ta on rängalt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu;

m) kui konsortsium ei tee pärast ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist komisjoni määratud tähtaja jooksul ettepanekut toetuslepingu muutmise kohta projekti elluviimiseks vajalike muudatustega, sealhulgas osalemisest kõrvaldatud toetusesaaja ülesannete ümberjagamiseks, või kui komisjon ei nõustu pakutud muudatustega;

n) kui toetusesaaja on pankrotis või likvideerimisel.

2. Komisjoni algatusel elluviidavast ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamisest teatatakse asjaomas(t)ele toetusesaaja(te)le, saates koopia koordinaatorile, ning see jõustub xxxxxx märgitud kuupäeval ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast xxxx, xxx toetusesaaja on xxxxx xxxxx saanud.

Lõpetamise menetlus algatatakse väljastusteatega tähtkirjaga või muul samaväärsel viisil.

Komisjon teatab konsortsiumile lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Toetuslepingu lõpetamise korral teavitatakse sellest koordinaatorit, kes omakorda teavitab sellest kõiki teisi toetusesaajaid ning lõpetamine jõustub 45 päeva pärast xxxx, xxx koordinaator on xxxxx xxxxx saanud.

3. Toetusesaajad, xxxxx osalemine lõpetati, esitavad 45 päeva jooksul pärast jõustumise kuupäeva (koordinaatori kaudu) kõik jaotises II.4 osutatud nõutavad aruanded ja tulemused, mis on seotud xxxx xxxxx päevani tehtud tööga. Kui komisjon ei ole kõnealuseid dokumente eespool nimetatud tähtajaks saanud, võib komisjon otsustada mitte xxxxx arvesse edasisi kulude hüvitamise taotlusi ega hüvitada edaspidi kulusid ning nõuda vajaduse korral tagasi toetusesaaja(te) võlgnetavad eelmaksed, teatades dokumentide mittekättesaamisest kirjalikult 30 päeva ette.

4. Komisjon määrab eelmistes punktides osutatud dokumentide ja teabe alusel kindlaks osalemisest kõrvaldatud toetusesaaja võla.

5. Kui lõpetatakse ühe või mitme toetusesaaja osalemine, maksab (maksavad) asjaomane (asjaomased) toetusesaaja(d) võlgnetava summa komisjonile tagasi 30 päeva jooksul.

6. Kui toetusleping lõpetatakse, määrab komisjon kindlaks konsortsiumi xxxx xx teatab selle igale toetusesaajale.

II.38. Rahaline toetus pärast lõpetamist ja muud lõpetamise tagajärjed

1. Lõpetamise korral piirdub liidu rahaline toetus enne lõpetamise jõustumiskuupäeva tehtud ja heakskiidetud toetuskõlblike kulude hüvitamisega ning enne jõustumiskuupäeva võetud õiguslike kohustustega, mida ei saa tühistada.

2. Erandina eelmisest punktist:

− jaotise II.37 punkti 1 alapunkti a korral ei saa liit heaks kiita ega tunnistada hüvitamiskõlblikuks mingeid konsortsiumi poolt projekti raames tehtud kulusid. Konsortsiumile eraldatud mis tahes eelmaksed tuleb komisjonile täielikult tagastada;

− xxxxxxx XX.37 punkti 1 alapunkti b korral piirdub liidu rahaline toetus nende toetuskõlblike kulude hüvitamisega, mis tehti kuni rikkumise heastamise kohta esitatud kirjaliku taotluse kättesaamise kuupäevani.

3. Xxxxx xxxxx võib komisjon jaotise II.37 punkti 1 alapunktide b, c, d, e, l ja m korral nõuda liidu rahalise toetuse täielikku või osalist tagastamist. Xxxxxxx XX.37 punkti 1 alapunktide b ja m kohaldamisel võtab komisjon arvesse tehtud töö iseloomu ja tulemusi ning selle kasulikkust liidule asjaomase eriprogrammi seisukohast.

4. Lõpetamise raames esitatud aruandeid ja tulemusi peetakse esitatuks vastava aruandeperioodi lõpul.

5. Kui liit teeb pärast toetusesaaja osalemise või toetuslepingu lõpetamist makse, käsitatakse seda vastavalt asjaomas(t)e toetusesaaja(te) või projekti jääkmaksena.

Hoolimata toetuslepingu lõpetamisest või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamisest jätkatakse pärast kõnealuse toetusesaaja osalemise lõpetamist või toetuslepingu lõpetamist jaotiste II.9, II.10, II.11, II.12, II.21, II.22, II.23, II.24, II.25, II.35, II.37, II.40, II.41 xx XX xxxx C osa sätete kohaldamist.

II.39. Vääramatu jõud

1. Vääramatu jõud on mis tahes ettenägematu ja erandlik juhtum, mis mõjutab mis tahes käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist osaliste poolt, ning mis ei sõltu nende tahtest xx xxxx ei ole võimalik kõrvaldada hoolimata mõistlikest püüdlustest. Mis tahes toote või teenuse viga või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel käesoleva toetuslepingu täitmise eesmärgil, mis seda täitmist mõjutavad, sealhulgas näiteks kõrvalekalded kõnealuse toote või teenuse funktsioneerimises või tulemuslikkuses, töövaidlused, streigid ja rahalised raskused ei kujuta endast vääramatut jõudu.

2. Xxx xxxxx toetusesaajat mõjutab vääramatu jõud, mis tõenäoliselt mõjutab tema käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist, teatab koordinaator sellest viivitamata komisjonile, kirjeldades olukorda, selle tõenäolist kestust ja prognoositavat mõju.

3. Kui liitu mõjutab vääramatu jõud, mis tõenäoliselt mõjutab tema käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist, teatab ta sellest viivitamata koordinaatorile, kirjeldades olukorda, selle tõenäolist kestust ja prognoositavat mõju.

4. Lepinguosalist ei peeta tema projekti elluviimise kohustust mittetäitvaks, kui nõuete mittetäitmise tingis vääramatu jõud. Kui toetusesaaja ei saa oma projekti elluviimise kohustust vääramatu jõu tõttu täita, võib tehtud heakskiidetud toetuskõlblikke kulusid hüvitada ainult tööde puhul, mis olid tegelikult tehtud kuni vääramatu jõuna käsitatud sündmuse toimumise kuupäevani. Kahjude minimeerimiseks tuleb rakendada kõiki vajalikke meetmeid.

II.40. Lepingu üleandmine

Toetusesaajad ei loovuta toetuslepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi, v.a jaotises II.27 sätestatud juhtudel (teadmiste edasiandmine), xxxx komisjoni ja teiste toetusesaajate eelneva kirjaliku nõusolekuta.

II.41. Kohustused

1. Liitu ei saa pidada vastutavaks toetusesaajate mis tahes tegevuse või tegevusetuse eest seoses käesoleva toetuslepinguga. Liit ei vastuta teadmiste alusel loodud mis tahes toodete, protsesside või teenuste vigade eest, sealhulgas näiteks kõrvalekallete eest nende funktsioneerimises või tulemuslikkuses.

2. Iga toetusesaaja annab liidule täieliku garantii ja nõustub hüvitama talle tekitatud kahjud kolmandate isikute liidu vastu algatatud hagide, kaebuste ja menetluste korral,

mis tulenevad kas toetusesaaja käesoleva toetuslepinguga seotud tegevuse või tegevusetuse või projektist saadud teadmisi kasutades loodud toodete, protsesside või teenuste tekitatud kahjust.

Xxxxxxxx isiku poolt toetusesaaja vastu seoses käesoleva toetuslepingu täitmisega esitatud hagi korral võib komisjon viimast kirjaliku taotluse alusel aidata. Sellega kaasnevad komisjoni kulud katab asjaomane toetusesaaja.

3. Iga toetusesaaja kannab ainuvastutust selle eest, et tema käesoleva projektiga seotud tegevus ei kahjustaks kolmandate isikute õigusi.

4. Liitu ei saa pidada vastutavaks tagajärgede eest, mis tulenevad liidu õiguste nõuetekohasest teostamisest vastavalt osalemiseeskirjadele ja käesolevale toetuslepingule.

Document Metadata

Table of Contents

Toetuslepingu II lisa – Üldtingimused

Document Metadata