Arenguvestluste ettevalmistamine Näiteklauslid

Arenguvestluste ettevalmistamine. 1. Nii klassijuhataja kui õpilane peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma.
Arenguvestluste ettevalmistamine. Nii klassijuhataja kui õpilane oma perekonnaga valmistuvad arenguvestluseks. Klassijuhataja kavandab töökavas arenguvestluste xxxx. Vestluse toimumise kuupäev ja kellaaeg tuleb isiklikult lapsevanema ja õpilasega kokku leppida. Enne arenguvestlust klassijuhataja otsustab, missuguseid alusmaterjale õpilane arenguvestlusele xxxxx võtab: eneseanalüüsileht, õpimapp, vihikud, õppematerjalid, kirjalikud tööd, nende analüüs ja tagasiside õpetajalt ning teistelt õpilastelt (näidislehed asuvad Kultuurikäsiraamat/Arenguvestlused). Arenguvestluse sisu lähtub õpilasest, tema õppetöö tulemustest, eelmisel arenguvestlusel fikseeritud kokkulepetest. Rõhuasetused kooliastmeti ▪ I –II kooliaste I klassi arenguvestluse üheks aluseks on lasteaia poolt koostatud koolivalmiduskaart selle olemasolul. Analüüsilehtedest on soovituslikud need, mida saab eelnevalt täita nii laps kui ka lapsevanem ja vestluse käigus arutletakse arvamuste sarnasuse või erisuse üle. Arenguvestluse eesmärgiks on saada tagasisidet lapse kohanemisest kooliga ning seada eesmärgid I klassi õpitulemuste saavutamiseks ja vajadusel määratleda tegevused lapse kohanemiseks oma klassi kollektiivis. Nii I kui xx XX kooliastmes viiakse üldjuhul üks kord arenguvestlus läbi H. Xxxxxxxx multiintelligentsuse teooria põhimõtetest lähtudes. Lähtealusena võib kasutada Jüri Gümnaasiumi õpetajate koostatud küsimusi. Multiintelligentsuste analüüsist lähtuva arenguvestluse eesmärgiks on seada edasised sihid õpilase mitmekülgsust toetavaks tegevuseks: ühelt poolt anda võimalusi tema tugevuste realiseerimiseks ja teisalt tema nõrgemate külgede arendamiseks. II kooliastmes võrreldakse muutusi, antakse hinnang tegevustele ja lepitakse kokku järgmised sammud. Ülejäänud aastatel saab arenguvestluste läbiviimise aluseks kasutada eneseanalüüsi- ja tagasisidelehti, mis on koostatud tulenevalt I või II kooliastme ainealastest ja läbivate teemade õpitulemustest ning üldpädevustest. ▪ III kooliaste Põhikooli III kooliastmes viiakse arenguvestlus läbi üldjuhul üks kord õppeaasta jooksul. Arenguvestlusele kaasatakse lapsevanem(ad). Arenguvestluse aluseks on õpilaste eneseanalüüsi lehed. 7. klassis on rõhuasetus õpilase õpitulemustel, erinevatel raskustel õppetöös ja selgitatakse välja õpiabi vajadus. 8. klassis on rõhuasetus õpitulemustel ja õpilase iseseisval tööl (loovtöö sooritamine). 9. klassis analüüsitakse õpilase karjäärivõimalusi ja seostatakse kutsevaliku testide tulemustega. ▪ Gümnaasium Gümnaasiumi 10. klassis on esimeseks vest...
Arenguvestluste ettevalmistamine. Direktor tagab klassijuhatajatele vajadusel konsultatsioone ekspertidelt ning täiendkoolitust arenguvestluste professionaalseks korraldamiseks. Õpilaste arengu mõõtmiseks, analüüsimiseks ning juhendamiseks on kooli klassijuhatajate poolt koostatud kooliastmeti ja klassiti arengumapp, mis sisaldab eneseanalüüsilehti, loovharjutusi, suhtlemismänge jms koos tegevuste juhistega. Klassijuhataja korraldab õpilastega arenguvestlusele eelneval perioodil ja arenguperioodil nende materjalide täitmist ning analüüsi oma klassi õpilastele. Kõik materjalid kogutakse õpilase arengumappi, mis on aluseks arenguvestluseks õpilaste ja lapsevanematega. Materjalide täitmisse kaasatakse vajadusel lapsevanemad, aineõpetajad ja erialaspetsialistid. Kaks nädalat enne arenguvestlust õpilaste ja lapsevanematega koostab klassijuhataja õpilase arengumapi materjalidele toetudes eneseanalüüsi lehele. Nädal enne vestlust antakse arengumapp koos lehega õpilasele ja lapsevanemale koju tutvumiseks. Päev enne arenguvestlust tagastab õpilane klassijuhatajale mapi vestluse paremaks ettevalmistamiseks. Arenguvestluse ruumi valmistab ette klassijuhataja, tagades privaatsuse ning kõrvaldades võimalikud segajad.
Arenguvestluste ettevalmistamine. Klassijuhataja kavandab töökavas arenguvestluste perioodi. Vestluse toimumise kuupäev ja kellaaeg lepitakse osapooltega kokku. Klassijuhataja otsustab, missuguseid alusmaterjale õpilane arenguvestlusele xxxxx võtab: eneseanalüüsileht, õpimapp, vihikud, õppematerjalid, kirjalikud tööd, nende analüüs ja tagasiside õpetajalt ning teistelt õpilastelt (näidislehed asuvad Avalik kaust>Abiks õpetajale>Klassijuhatajale>Arenguvestlused). Arenguvestluse sisu lähtub õpilasest, tema õppetöö tulemustest, eelmisel arenguvestlusel fikseeritud kokkulepetest.
Arenguvestluste ettevalmistamine. Nii intervjueerija kui töötajad peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma. Töötajale tuleb anda eneseanalüüsi vorm vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Nädala pärast toob töötaja täidetud eneseanalüüsi lehe intervjueerijale tagasi. Töötaja peaks vastu saama intervjueerija nägemuse vähemalt nädal enne vestluse toimumist. Arenguvestluse ajaks peavad mõlemad osapooled olema vastavate hinnangutega tutvunud. Intervjueerija koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava, et ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme xx xxxx alternatiivid nende käsitlemiseks.

Related to Arenguvestluste ettevalmistamine

  • Vaidluste lahendamine 17.1. Xxxxxx teevad kõik endast oleneva, et lahendada Lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste xxxx.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 17.1 Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning “Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud võrguettevõtja veebilehel.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval xxxxx, või telefoni xxxx, v.a kui Lepingus on ettenähtud üksnes kirjalik vorm.

  • Lepingu lõppemine 8.1. Leping lõpeb:

  • Lepingu lõpetamine 5.1. Käesolev leping lõpeb:

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.

  • Kindlustusjuhtum 2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustuskohas toimuv kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus kindlustatud ese saab kahjustada, hävib või läheb kaotsi. Kindlustusjuhtumi korral tekib Compensal hüvitamiskohustus kindlustuslepingus sätestatud juhul ning ulatuses.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE 5.1. Ametijuhend kuulub läbivaatamisele ja muutmisele juhtudel, kui muudatuste aluseks on kehtivad õigusaktid või vajadus ümber korraldada vallavalitsuse töö;