Kokkuvõte. Käesoleva magistritöö uurimisobjektiks oli analüüsida hankelepingu muutmise õigust pärast selle sõlmimist Euroopa Liidu ja Eesti RHS-i kohaselt, kui muutmisvajaduse tingivad ettenägematud asjaolud. Magistritöös uuriti, kuidas on Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad üldpõhimõtteid seotud RHS-i eelnõus sätestatud lepingu muutmise regulatsiooniga ning kuidas mõjutavad põhimõtete täitmist ettenägematud asjaolud. Hankelepingu muutmise õiguse hindamisel tuleb uurida sellise muudatuse mõju vastavust riigihangete üldpõhimõtetele. Riigihankeõiguse esmaseks eesmärgiks on läbi konkurentsi kindlustada ühisturu toimimine majanduse edendamine, mitte konkreetsete lepingupoolte kaitse ja igakordne eelarvevahendite kokkuhoid ning menetluse ökonoomsus.275 Hankeeseme omaduste ja täitmise viiside muutmise piirangud tulenevad sellest, et lepingumuutmise xxxx võib kogu hankemenetlus osutuda oma eesmärki mittetäitvaks. Hankeleping tuleb üldjuhul täita samadel tingimustel, mis olid algselt välja toodud hankedokumentides. Siiski võivad avaliku sektori hankijaid mõjutada välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut selliste asjaoludega kohandada xxxx uue hankemenetluseta.276 Muutmisõiguse sidumine asjaolu ettenägematusega on põhjendatud, kuna siis olid kõik pakkujad võrdses olukorras pakkumiste tegemisel, kui pakkujad tegid pakkumised omades sama informatsiooni, on tagatud pakkumuste võrreldavus. Asjaolu ettenägematuse kriteerium välistab mõne pakkuja eelistamise. Kuritarvituste vältimiseks peab asjaolu saabumine olema tingitud välistest teguritest. Eristada tuleb ettenägematuid objektiivseid asjaolusid (nt kaetud ehituskonstruktsioonide avamisel selgunud täiendavate tööde vajadus) ja subjektiivsete asjaolusid, mis sõltuvad xxxx tellija eelistuste muutumisest. Asjaolu ettenägematusele ei saa tugineda juhul, kui hankija muudab oma meelt toodete või teenuste omaduste osas või ei ole olnud piisavalt ettenägelik hankekirjelduse koostamisel. Direktiivis 2014/24/EL antud selgituste kohaselt mõistetakse ettenägematute asjaolude all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna xxxx tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal 275 S. Mõistlik. Raamleping, kui hankija lepinguvabaduse suurendamise i...
Kokkuvõte. Kehtestatud detailplaneering on aluseks edaspidiste toimingute nagu side-ja elektri tehniliste projektide koostamisel, kinnistu jagamisel ja hoonete ehitusprojektide koostamisel. Kõik koostatavad projektid kooskõlastada Tahkuranna Vallavalitsuses ja üks eksemplar projektist jääb Tahkuranna Vallavalitsusse alaliseks säilitamiseks.
Kokkuvõte. Riigikontroll auditeeris Eesti Haigekassa tegevust eriarstiabi lepingute sõlmimise korraldamisel. Auditiga hõlmati Eesti Haigekassa piirkondlikest osakondadest Harju, Tartu ja Pärnu osakond. Xxxx- informatsiooni koguti järgmistest raviasutustest: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, XX Xxxxx-Eesti Regionaalhaigla, AS Viljandi Maakonnahaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Pärnu Haigla. Eriarstiabi tegevust rahastatakse ravikindlustuse eelarve kaudu, eraldise suurus eriarstiabile oli 2003. aastal 2,87 ja 2004. aastal 3,24 miljardit krooni. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang sellele, kas Eesti Haigekassa piirkondlikud osakonnad peavad kinni raviteenuste rahastamise lepingute sõlmimist reguleerivatest otsustest; selgitada välja lepingute sõlmimise käigus tekkinud probleemid; saada ülevaade eriarstiabi rahastamise lepingute sõlmimise protsessi võimalikest riskikohtadest ning võimaldada haigekassa nõukogul ja juhatusel tehtud järelduste baasil kavandada täiuslikumat eriarstiabi rahastamise lepingute sõlmimise protsessi. Riigikontroll märgib, et auditi käigus ilmnes fakte, tõstatati küsimusi ja viidati probleemidele, mis näitavad teatud xxxxx xx vajavad reguleerimist ning täiendavate meetmete rakendamist.
Kokkuvõte. Analüüsi objektiks olnud lahendite põhjal on kindlustusandja kohustuse täitmisest keeldumise puhul toetunud enamasti sellele, et kindlustusvõtja on oma käitumisega suurendanud kindlustusriski võimalikkust. Kohtud on nimetatud küsimuse lahendamisel viidanud sellele, et isiku käitumist tuleb vaadelda eelkõige põhjuslikus seoses riski suurenemisega xx xxxxx tõttu kahju tekkimisega, st mitte igasugust käitumist ei saa vaadelda riski suurendamisena. Näiteks, kui isikul tekib haigushoog autoroolis xxxxx xx mitte xxxx xxxx, siis ei saa seda pidada kindlustusriski võimalikkuse suurendamiseks.
Kokkuvõte. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada need eeldused, mille korral järgneb raviveale lepinguline või lepinguväline ehk deliktiõiguslik vastutus. Eesmärgiks on neid nõudeid omavahel ka võrrelda. Antud töös üheks käsitletavateks probleemideks on:
Kokkuvõte. Käesolevas üldplaneeringus on täpsustatud Xxx-Viru maakonnaplaneeringu esialgseid lahendusi xx xxxx edasi arendatud, võttes aluseks valla üldised ja erinevate eluvaldkondade prioriteedid. Üldplaneering on koostatud valla olevates piirides. Käesolev Lohusuu valla üldplaneering on asetanud põhirõhu detailplaneerimiskohustusega alade väljaselgitamisele, valla ehitusmaade reservi fikseerimisele xx xxxxx põhilise ressursi sobivast looduskeskkonnast lähtuva turismi ja puhkemajanduse võimaluste esiletoomisele. • uute ehitusmaade määratlemine , juhindudes - keskkonnatingimuste õigest arvestamisest; - tehnovõrkudest; - maade sobivusest; • maakasutuse sihtotstarbe määratlemine; • detailplaneeringut vajavate alade väljaselgitamine. • Peipsi järve äärsest asukohast tulenevalt - Lohusuu xxxxxxxx (kalasadama, perspektiivse jahisadama) maksimaalne ärakasutamine; - kalatööstuse areng; - ulatuslik, supluskohtade võimalustega rand; • xxxx xxx puhkuse ressurss; • matkateed xx -xxxxx matkajatele ja turistidele, sellega seotult turismiteenindus (võimalikud parkimiskohad, majutus, toitlustus, infopunkt, jalgratta-, ratsa-, sooturism, talispordi võimaluste pakkumine); • metsamajandusega seotud ettevõtlus; • xxxxx läbivad xxxx (Jõhvi-Tartu-Valga mnt., Kalma-Mustvee mnt., Lohusuu- Maetsma mnt., Kalma-Avinurme mnt., Vadi-Jõemetsa mnt., Piilsi tee); • teeäärse teeninduse võimalused (võimalikud parkimis- ja puhkekohad, autoteenindus, toitlustus). • täpsustamist vajavad külade lahkmejooned kui maareform valmib (piiride korrigeerimisel arvestada, et elanikele kuuluvad maavaldused jääksid ühe asustusüksuse territooriumile); • loodushoiu seisukohast järgida planeeringus ette nähtud parklate ja telkimiskohtade asukohti nende väljaehitamisel; • ühistranspordi kindlustamine valla kõigi osade elanikele; • kohalike teede kinnitamine vallavolikogu poolt; • Lohusuu aleviku kalatööstuse puhastusseadmete väljaehitamine; • perspektiivse lautrikoha asukohas Kalmakülas on AS Peipsi Trade taotlenud xxxx- xx paadisadamat, mille rajamiseks on vajalik teha eelnevad eriuuringud.
Kokkuvõte. Artikli peaeesmärk oli vastata küsimusele, kas Türgi lükkas Eestiga sõlmitud sõprusle- pingu ratifitseerimist edasi, xx xxx, siis xxxx xx kui kaua. Kõige usutavama versiooni kohaselt viibis Eesti-Türgi sõpruslepingu Türgi parlamendi poolne ratifitseerimine seetõttu, et kartuses oma ametit kaotada ei julgenud Türgi välisminister Xxxxxx Xxxxx sõpruslepingu ratifitseerimise eelnõu Lai- doneri Mosuli missiooni tõttu vihasele Türgi Suurele Rahvuskogule esitada. Xxx xxxx T. Xxxxx kartusest johtunud viivitust poleks olnud, saanuks Eesti-Türgi sõprusleping Türgi parlamendis tõenäoliselt vastu võetud 4. jaanuaril 1926, üle aasta ja nelja kuu tegeli- kult juhtunust varem, samaaegselt Läti-Xxxxx xx Soome-Türgi sõpruslepingutega. Artikli kõrvaleesmärgiks oli esitada ülevaade Ees- ti-Türgi sõpruslepingu allkirjastamise ning Riigikogus xx Xxxxx Suures Rahvuskogus ratifitseerimisega päädinud protsessidest; piiritleda sõpruslepingu Türgi parlamendi poolse ratifitseerimise viibimise tagajärjed. Mainitud protsesside analüüsil leiti olulise- mana, et Eesti läks lepingu sõlmimisele, sest lootis Türgi kaudu mingilgi määral mõju- tada Venemaa välispoliitikat. Sõpruslepingu kinnitamine väliskomisjonis viibis, sest mitu väliskomisjoni liiget arvas alusetult, et leping on Suurbritanniale vastumeelne. Esiletõst- mist väärivad ka Eesti xx Xxxxx diplomaatide kommunikatsiooniraskused. Xxxxxxxxx said sõpruslepingu kinnitatuse kohta Türgi Suu- res Rahvuskogus vähemalt neli enneaegset teadet xx xxx xxxxx, xxxxxx lepingu kinnita- tust alusetult eitati. Kahe riigi sõpruslepingu edasilükkunud ratifitseerimise tõttu xxxx xxxx- kaudu aasta võrra hiljemaks läbirääkimiste alustamine kaubandus- ja laevanduslepingu sõlmimise üle ning diplomaatilistele suhetele aluse xxxxx. Koguni aasta ja kolmveerandi võrra varem võinuks aga asutada Istanbuli aupeakonsulaadi. (1971), MA, Aasia kultuuri uuringute lektor, Tallinna Ülikool, Narva mnt. 25, 10120 Tallinn, xxxxx@xxx.xx
Kokkuvõte. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis õppis järelevalve teostamise ajal 15.02.2016 EHISe andmetel 935 õpilast, avatud oli 37 klassikomplekti, pedagoogilisi töötajaid oli 70. Koolis on 2003. aastast õppinud uussisserändajaid ja välisriigist Eestisse naasnud õpilasi, xxxxx kodune xxxx xx ole eesti keelt, kes on kakskeelsed või ei oska õppima asudes eesti keelt üldse. Neid õpetatakse „Eesti keel teise keelena“ ainekava alusel xx xxxx on täiendavad eesti keele tunnid. Õpilased, kes eesti keelt üldse ei oska, kuuluvad rühma U1, xxxx on nädalas 8-12 eesti xxxxx xxxxx. Teist aastat õppivatel või natuke eesti keelt oskavatel U2 õpilastel on 4-6, kolmandat aastat õppivatel ehk U3 õpilastel 2 spetsiaalselt eesti keelt tundi nädalas. Käesoleval õppeaastal õpib E2 õppekava alusel 10 õpilast: U1 rühmas on 4, kahes U3 rühmas kummaski 3 õpilast. Lisaks õpib koolis palju teisest rahvusest ja eesti keelest erineva koduse keelega õpilasi, kellest osa on varem E2 õppes osalenud.
Kokkuvõte. ☒ Ettepanek/algatus xx xxxxx haldusassigneeringute kasutamist – 🞎 Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma) Aasta N20 Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) KOKKU RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 521 välja jäävad kulud Personalikulud
Kokkuvõte. MENETLUS