Kokkuvõte. Käesoleva magistritöö uurimisobjektiks oli analüüsida hankelepingu muutmise õigust pärast selle sõlmimist Euroopa Liidu ja Eesti RHS-i kohaselt, kui muutmisvajaduse tingivad ettenägematud asjaolud. Magistritöös uuriti, kuidas on Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad üldpõhimõtteid seotud RHS-i eelnõus sätestatud lepingu muutmise regulatsiooniga ning kuidas mõjutavad põhimõtete täitmist ettenägematud asjaolud. Hankelepingu muutmise õiguse hindamisel tuleb uurida sellise muudatuse mõju vastavust riigihangete üldpõhimõtetele. Riigihankeõiguse esmaseks eesmärgiks on läbi konkurentsi kindlustada ühisturu toimimine majanduse edendamine, mitte konkreetsete lepingupoolte kaitse ja igakordne eelarvevahendite kokkuhoid ning menetluse ökonoomsus.275 Hankeeseme omaduste ja täitmise viiside muutmise piirangud tulenevad sellest, et lepingumuutmise xxxx võib kogu hankemenetlus osutuda oma eesmärki mittetäitvaks. Hankeleping tuleb üldjuhul täita samadel tingimustel, mis olid algselt välja toodud hankedokumentides. Siiski võivad avaliku sektori hankijaid mõjutada välised asjaolud, mida nad lepingu sõlmimise ajal ei osanud ette näha. Sellisel juhul on vaja teatavat paindlikkust, mis võimaldaks lepingut selliste asjaoludega kohandada xxxx uue hankemenetluseta.276 Muutmisõiguse sidumine asjaolu ettenägematusega on põhjendatud, kuna siis olid kõik pakkujad võrdses olukorras pakkumiste tegemisel, kui pakkujad tegid pakkumised omades sama informatsiooni, on tagatud pakkumuste võrreldavus. Asjaolu ettenägematuse kriteerium välistab mõne pakkuja eelistamise. Kuritarvituste vältimiseks peab asjaolu saabumine olema tingitud välistest teguritest. Eristada tuleb ettenägematuid objektiivseid asjaolusid (nt kaetud ehituskonstruktsioonide avamisel selgunud täiendavate tööde vajadus) ja subjektiivsete asjaolusid, mis sõltuvad xxxx tellija eelistuste muutumisest. Asjaolu ettenägematusele ei saa tugineda juhul, kui hankija muudab oma meelt toodete või teenuste omaduste osas või ei ole olnud piisavalt ettenägelik hankekirjelduse koostamisel. Direktiivis 2014/24/EL antud selgituste kohaselt mõistetakse ettenägematute asjaolude all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna xxxx tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal 275 S. Mõistlik. Raamleping, kui hankija lepinguvabaduse suurendamise i...
Kokkuvõte. MENETLUS
Kokkuvõte. Ülevaade praktika käigust ja tulemustest, ülesannete ja eesmärkide täitmine, ettepanekud ja arvamused praktika kohta.
Kokkuvõte. Kokkuvõttes kujutab õiguspärasuse kontrollimise süsteem endast ressursside ühendamist, mille eesmärk on tagada funkt sionaalne sünergia metsandustegevuse järelevalve, kogu tarneahelat hõlmava riikliku kontrolli ja metsandussektori teenuste osutamise vahel, kusjuures kogu süsteemi suhtes tervikuna kohaldatakse sõltumatut auditit, mis tagab usaldusväärsuse. Metsandustegevuse riikliku järelevalve kaudu täiendatakse ja hallatakse metsandusdirektoraadi keskandmebaasi, mis on ühendatud partnerasutuste süsteemidega. Metsandustegevuse riiklik kontroll toimub kogu puidu tarneahela ja metsandus sektori asjaomaste toimikute menetlemise ulatuses ning see võimaldab xxxx xxxx ning kogu riigi territooriumil tagada, et metsandussektori iga kasutaja olukord ning esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Samuti võimaldab see tuvastada ja kõrvaldada õigusrikkumisi, mis lisatakse SIGICOFi kaudu andmebaasi. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendatakse üksikasjalikult kindlaks määratud institutsioonilises raamistikus.
Kokkuvõte. Ülevaatuse põhjal ei saanud me teadlikuks millestki sellisest, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne ei esita kõigis olulistes osades õiglaselt [Ülevaadatud üksuse õigusliku vormi tunnus ja nimi] finantsseisundit seisuga 31. detsember 20XX ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas [Eesti finantsaruandluse standardiga / rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt].
Kokkuvõte. Analüüsi objektiks olnud lahendite põhjal on kindlustusandja kohustuse täitmisest keeldumise puhul toetunud enamasti sellele, et kindlustusvõtja on oma käitumisega suurendanud kindlustusriski võimalikkust. Kohtud on nimetatud küsimuse lahendamisel viidanud sellele, et isiku käitumist tuleb vaadelda eelkõige põhjuslikus seoses riski suurenemisega xx xxxxx tõttu kahju tekkimisega, st mitte igasugust käitumist ei saa vaadelda riski suurendamisena. Näiteks, kui isikul tekib haigushoog autoroolis xxxxx xx mitte xxxx xxxx, siis ei saa seda pidada kindlustusriski võimalikkuse suurendamiseks.
Kokkuvõte. Artikli peaeesmärk oli vastata küsimusele, kas Türgi lükkas Eestiga sõlmitud sõprusle- pingu ratifitseerimist edasi, xx xxx, siis xxxx xx kui kaua. Kõige usutavama versiooni kohaselt viibis Eesti-Türgi sõpruslepingu Türgi parlamendi poolne ratifitseerimine seetõttu, et kartuses oma ametit kaotada ei julgenud Türgi välisminister Xxxxxx Xxxxx sõpruslepingu ratifitseerimise eelnõu Lai- doneri Mosuli missiooni tõttu vihasele Türgi Suurele Rahvuskogule esitada. Xxx xxxx T. Xxxxx kartusest johtunud viivitust poleks olnud, saanuks Eesti-Türgi sõprusleping Türgi parlamendis tõenäoliselt vastu võetud 4. jaanuaril 1926, üle aasta ja nelja kuu tegeli- kult juhtunust varem, samaaegselt Läti-Xxxxx xx Soome-Türgi sõpruslepingutega. Artikli kõrvaleesmärgiks oli esitada ülevaade Ees- ti-Türgi sõpruslepingu allkirjastamise ning Riigikogus xx Xxxxx Suures Rahvuskogus ratifitseerimisega päädinud protsessidest; piiritleda sõpruslepingu Türgi parlamendi poolse ratifitseerimise viibimise tagajärjed. Mainitud protsesside analüüsil leiti olulise- mana, et Eesti läks lepingu sõlmimisele, sest lootis Türgi kaudu mingilgi määral mõju- tada Venemaa välispoliitikat. Sõpruslepingu kinnitamine väliskomisjonis viibis, sest mitu väliskomisjoni liiget arvas alusetult, et leping on Suurbritanniale vastumeelne. Esiletõst- mist väärivad ka Eesti xx Xxxxx diplomaatide kommunikatsiooniraskused. Xxxxxxxxx said sõpruslepingu kinnitatuse kohta Türgi Suu- res Rahvuskogus vähemalt neli enneaegset teadet xx xxx xxxxx, xxxxxx lepingu kinnita- tust alusetult eitati. Kahe riigi sõpruslepingu edasilükkunud ratifitseerimise tõttu xxxx xxxx- kaudu aasta võrra hiljemaks läbirääkimiste alustamine kaubandus- ja laevanduslepingu sõlmimise üle ning diplomaatilistele suhetele aluse xxxxx. Koguni aasta ja kolmveerandi võrra varem võinuks aga asutada Istanbuli aupeakonsulaadi. (1971), MA, Aasia kultuuri uuringute lektor, Tallinna Ülikool, Narva mnt. 25, 10120 Tallinn, xxxxx@xxx.xx
Kokkuvõte. Käesolevas üldplaneeringus on täpsustatud Xxx-Viru maakonnaplaneeringu esialgseid lahendusi xx xxxx edasi arendatud, võttes aluseks valla üldised ja erinevate eluvaldkondade prioriteedid. Üldplaneering on koostatud valla olevates piirides. Käesolev Lohusuu valla üldplaneering on asetanud põhirõhu detailplaneerimiskohustusega alade väljaselgitamisele, valla ehitusmaade reservi fikseerimisele xx xxxxx põhilise ressursi sobivast looduskeskkonnast lähtuva turismi ja puhkemajanduse võimaluste esiletoomisele. • uute ehitusmaade määratlemine , juhindudes - keskkonnatingimuste õigest arvestamisest; - tehnovõrkudest; - maade sobivusest; • maakasutuse sihtotstarbe määratlemine; • detailplaneeringut vajavate alade väljaselgitamine. • Peipsi järve äärsest asukohast tulenevalt - Lohusuu xxxxxxxx (kalasadama, perspektiivse jahisadama) maksimaalne ärakasutamine; - kalatööstuse areng; - ulatuslik, supluskohtade võimalustega rand; • xxxx xxx puhkuse ressurss; • matkateed xx -xxxxx matkajatele ja turistidele, sellega seotult turismiteenindus (võimalikud parkimiskohad, majutus, toitlustus, infopunkt, jalgratta-, ratsa-, sooturism, talispordi võimaluste pakkumine); • metsamajandusega seotud ettevõtlus; • xxxxx läbivad xxxx (Jõhvi-Tartu-Valga mnt., Kalma-Mustvee mnt., Lohusuu- Maetsma mnt., Kalma-Avinurme mnt., Vadi-Jõemetsa mnt., Piilsi tee); • teeäärse teeninduse võimalused (võimalikud parkimis- ja puhkekohad, autoteenindus, toitlustus). • täpsustamist vajavad külade lahkmejooned kui maareform valmib (piiride korrigeerimisel arvestada, et elanikele kuuluvad maavaldused jääksid ühe asustusüksuse territooriumile); • loodushoiu seisukohast järgida planeeringus ette nähtud parklate ja telkimiskohtade asukohti nende väljaehitamisel; • ühistranspordi kindlustamine valla kõigi osade elanikele; • kohalike teede kinnitamine vallavolikogu poolt; • Lohusuu aleviku kalatööstuse puhastusseadmete väljaehitamine; • perspektiivse lautrikoha asukohas Kalmakülas on AS Peipsi Trade taotlenud xxxx- xx paadisadamat, mille rajamiseks on vajalik teha eelnevad eriuuringud.
Kokkuvõte. Tehisintellektiks loetakse arvutisüsteemi, mis suudab täita ülesandeid, mis tavapäraselt eeldavad inimesele omast intelligentsust. Sellel on viis tunnust: (1) kommunikatsioon; (2) sisemised teadmised; (3) masinõppe vormis saadud välised teadmised; (4) eesmärgipärane käitumine; (5) loovus eesmärgi täitmisel. Tehisintellekte saab autonoomsuse lähtekohalt kaheks: nõrgalt autonoomsed (kitsas TI) ja tugevalt autonoomsed (lai TI). Kuigi tehisintellekti käsitlevatest artiklitest ja meediakajastusest võib jääda kergelt petlik xxxxx, et tehisintellekti arendustööd edenevad peadpööritaval kiirusel ning kohe-kohe on inimeste kasutuses tugevalt autonoomsed robotid, mis võivad ka halvema stsenaariumi korral inimeste üle kontrolli xxxxx ning nende kasutamist tuleks ennetavalt piirata, siis sellist hüppelist tugevalt intelligentse ja eneseteadvusega tehisintellekti arendamist pole toimunud. Üldise TI tulekut tsiviilkäibesse peetakse pigem xxxx tõenäoliseks või siis lähimas tulevikus vähetõenäoliseks. Seetõttu keskenduti selles magistritöös nõrga ehk kitsa TI vahendusel või toel tehtud tehingute kehtivuse analüüsimisele. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on tehisintellekti toel või vahendusel tehtud tehingute kehtivuse eeldused Eesti õiguses ning selgitada välja, kas kehtivates seadustes tuleks teha muudatusi xx xxx, siis milliseid. Magistritöö autor on erinevate TI definitsioonide ja tunnuste alusel leidnud omapoolse definitsiooni, milles antud töö kirjutamisel lähtuda. Selle kohaselt on tehisintellekti näol tegemist tarkvaraga, mis (1) tegutseb vastavalt inimese poolt etteantud eesmärgile, (2) reageerides reaalse/füüsilise või virtuaalse keskkonna muutustele, (3) kogudes, töödeldes ja tõlgendades andmeid, (4) valides ja otsustades edasised sammud ja (5) muutes oma tegevusega ise keskkonda. Lisaks võib TI saadud kogemustest õppida, muutes seeläbi oma edasist käitumist ja otsustusprotsessi ning suhelda teiste isikute, masinate ja TI-ga. TI võib olla füüsiliselt tajutav, kuid ei pruugi xxxx xxxx. Töös jõuti järeldusele, et tehisintellektiga tehtud tehingute kehtivuse kontrollimiseks, tuleb kõigepealt välja selgitada, kes on sellisel juhul lepingu osapoolteks. Eesti õiguskorras on senini olnud ainsaks õigusvõimet omavaks subjektiks inimese kõrval juriidiline isik. Tehisintellekt ei ole ei inimene ega juriidiline fiktsioon ning TsÜS-i kohaselt ei ole seega TI isikuks ega saa seetõttu olla tehingu pooleks. Riikidel on võim ja õigus määrata isikute ...
Kokkuvõte. Teenustega kaetus/ vajadus Võrgustiku toetus Eluaseme vastavus Majanduslik toimetulek