Töötasukomitee Näiteklauslid

Töötasukomitee. Töötasukomitee on Aktsiaseltsi tööorgan, mis hindab Aktsiaseltsis tasustamise põhimõtete rakendamist ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee moodustatakse Aktsiaseltsi nõukogu otsusega Aktsiaseltsi nõukogu liikmetest. Töötasukomitee annab aru Aktsiaseltsi nõukogule. Töötasukomitee täpsema pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab Aktsiaseltsi nõukogu.
Töötasukomitee. Töötasukomitee ülesandeks on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist LHV konsolideerimisgruppi kuuluvates ettevõtetes ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomiteesse kuuluvad vähemalt xxxx AS-i LHV Pank nõukogu liiget. Töötasukomitee teostab järelevalvet LHV konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks ning valmistab nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid. Töötasukomitee liikmed on Xxxxx Xxxxxxx (esimees), Xxxx Xxxxxx (aseesimees) xx Xxxxxx Xxxxxxxxx. Töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta. Töötasukomitee moodustati alates 01.01.2014. Seni tegutses töötasukomitee LHV tütarettevõtte AS-i LHV Pank töötasukomiteena. 2013. aastal toimus üks korraline töötasukomitee koosolek.
Töötasukomitee. Töötasukomitee on LHV nõukogu ja AS-i LHV Pank nõukogu poolt ühiselt moodustatud organ nimetatud ettevõtete töötajate ning juhatuse liikmete tasustamise strateegia välja- töötamiseks, rakendamiseks ja järelevalve teostamiseks. Töötasukomitee ülesandeks on muuhulgas hinnata tasusta- misega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee teostab järelevalvet AS-i LHV Pank juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajako- hastamiseks ning valmistab nõukogule ette tasustamisa- laste otsuste projektid. Töötasukomitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse AS-i LHV Pank nõukogu liikmetest. Töötasuko- mitee liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi Grupi Nõukogu. Töötasukomitee liige valitakse ametisse kolmeks aastaks. Töötasukomitee liikme tagasivalimise ja volituste pikendamise kordade arv ei ole piiratud. Töötasukomi- teesse valitakse isikud, kes omavad piisavalt asjakohaseid teadmisi, asjatundlikkust ja töökogemust tasustamispoliitika xx -xxxxxx, riskijuhtimise ja kontrollitegevuse valdkonnas. Töötasukomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Töötasukomitee liikmeteks on Xxxxx Xxxxxxxx (esimees), Xxxx Xxxxxx xx Xxxxxx Xxxxxxxxx, xxxxx volitused kehtivad 11. aprillini 2021. aastal. Täpsem info Töötasukomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV Groupi ühingujuhtimine“. Töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta. Töötasukomitee kohtus 2019. aastal ühel korral veebruaris, kui valiti komitee esimees, vaadati üle tasustamispoliitika ja tasustamise strateegilised põhimõtted, turuvõrdlus, kriiti- lised ametikohad ja planeeritud ametikohad 2019. aastaks, samuti töötajate rahulolu-uuringu tulemused. Arutleti ja tehti nõukogule ettepanek optsioonide saajate ja suuruste osas 2018. aasta tulemuste eest, samuti optsioonide hinnastamise ning lahkunud töötajate optsioonide osas. Üle vaadati tasustamissüsteem, sh LHV ja tütarettevõtete juhatuse liikmete eesmärgid ja töötasud ning juhatuse liikmete ja juhatuse liikmetega võrdsustatud isikute tasus- tamise põhimõtted.
Töötasukomitee. Töötasukomitee ülesandeks on hinnata panga nõukogu poolt kinnitatud tasustamise põhimõtete rakendamist ning nende kooskõla panga tegevuseesmärkidega ja tasustamisega seotud otsuste mõju panga riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Samuti teostab töötasukomitee järelevalvet juhatuse liikmete ja kõrgendatud nõuetele vastavate töötajate tasustamise üle. Töötasukomiteesse kuulub vähemalt kaks liiget, kes valitakse nõukogu poolt. Seisuga 31.12.2021 oli töötasukomitee neljaliikmeline xx xxxxx kuulusid Xxx Xxxxx (esimees), Xxxx Xxxxxxxx, Xxxx Xxxxxx xx Xxxx Xxx. Samaaegselt panga nõukogu liikmeteks olevatele töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta, Xxxx Xxx tasu on 400 eurot koosoleku eest.
Töötasukomitee. Töötasukomitee ülesandeks on hinnata panga nõukogu poolt kinnitatud tasustamise põhimõtete rakendamist ning nende kooskõla panga tegevuseesmärkidega; tasustamisega seotud otsuste mõju panga riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Samuti teostab töötasukomitee järelevalvet juhatuse liikmete ja kõrgendatud nõuetele vastavate töötajate tasustamise üle. Töötasukomiteesse kuulub vähemalt kaks liiget. Töötasukomitee liikmeteks Xxxxx Xxxxxxx (esimees), Xxxxxx Xxxxxx ja Xxxx Xxxxxxxx. Töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta.

Related to Töötasukomitee

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1 Müüja tagab Ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning 12.2 Ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja Müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad Müüja veebilehel. 12.3 Ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb Müüja järgmistel eesmärkidel: 12.3.1 Ostja isikuandmeid, sealhulgas Ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, gaasi tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja Ostja poolt Müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse Ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja Ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks; 12.3.2 Ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt Müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, Ostja vajadustele paremini vastavate 12.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab Müüja andmed Ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad Müüja veebilehel kes avaldavad andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 12.4 Kui õigusaktist ei tulene, et Müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja Ostja nõusolekuta, on Ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest Müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui Xxxxx poolt esitatud avalduse Müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 12.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja Ostja teenindamiseks. 12.6 Ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.