Kus ma xxxx kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.
KINDLUSTATUD ESE 2.1. Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud hoone, rajatis või kodune vara.
2.2. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, ei ole kindlustatud ese maapind, elusorganism (nt koduloom,xxxx), taim, põllumajandus- või aiandussaadus, toiduaine, alkohoolne jook, kai, muul, lauter, laevatee, kanal, süvend, lüüs, ujuvdokk, sularaha, pangakaart, väärtpaber (nt võlakiri, tšekk), loteriipilet, dokument, käsikiri, plaan, projektimaterjal, joonis, arhiivimaterjal, infotöötlussüsteem ja andmekandjal sisalduv teave või tarkvara, mootorsõiduk (nt aiatraktor, sõiduauto) ega selle haagis, maastikusõiduk (nt ATV) ega selle haagis, põllumajandusseade ja -masin, tootmisseade, õhu- ja veesõiduk, droon, relv, laskemoon, lõhkeaine, näidis, mudel, näituse eksponaat, antiik- või kunstilise väärtusega ese, foto, diapositiiv, väärismetallist või materjalist ese, või ettevõtluses (sh FIE) kasutatav vara.
2.3. Hoone või rajatis, kus toimub ehitustegevus, on kindlustatud esemeks üksnes juhul, kui ehitustegevus toimub ehitusloa alusel ning hoone või rajatis on maaga püsivalt ühendatud, paigaldatud on katus, uksed ja aknad, ning kõik hoone või rajatise väliskonstruktsioonis olevad avad on suletud selliselt, et kolmandatel isikutel puudub xxxx abivahendeid kasutamata sellesse sissepääs.
2.4. Xxx xxxxx või rajatis on ehitatud enam kui 40 aastat enne kindlustuslepingu sõlmimist, on see kindlustatud esemeks üksnes juhul, xxx xxxxx või rajatis on täielikult renoveeritud enne kindlustuslepingu sõlmimist. Hoone on täielikult renoveeritud, kui sellel on vahetatud katus, välisviimistlus, tehnosüsteem (hoone oluliste seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega) ja soojustus. Rajatis on täielikult renoveeritud, kui sellel on vahetatud koormust kandvad konstruktsioonielemendid, xxxxx xx välisviimistlus.
Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.
Poolte rekvisiidid TÖÖVÕTJA: TELLIJA:
Xxxxxx ja kuidas ma maksan? Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on poliisil. Tavaliselt tasutakse makse pangaülekandega arve alusel. Kui leping loetakse sõlmituks makse tasumisest, siis pakkumuses on märgitud aeg, mille jooksul tuleb makse tasuda.
Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.
Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:
Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.
Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus).
2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral.
2.3 Hüvitamisele ei kuulu:
2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi;
2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos;
2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras;
2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest;
2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele;
2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama;
2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest;
2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga;
2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti;
2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega);
2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist;
2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest;
2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse;
2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest;
2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile);
2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist;
2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele;
2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata.
2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas;
2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega);
2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi;
2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused;
2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest;
2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid;
2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu;
2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga;
2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest;
2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed;
2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga;
2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.
Üldosa 6.1.1 Põhivõrguettevõtja on kehtestanud alltoodud korra võrgueeskirjas ja RfG-s toodud jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite põhivõrguettevõtjaga seotud kohustuste täpsustamiseks.
6.1.2 Tootja algatab kooskõlastusprotsessi C- ja D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga liitumisel pärast tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelise liitumislepingu sõlmimist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja tootmismooduli nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt punktile 6.4 või 6.5.
6.1.3 C- ja D-tüüpi tootmismoodulite kooskõlastamiseks tasub tootja põhivõrguettevõtjale menetlustasu 2 000 eurot. Menetlustasu arve esitatakse tootjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmismooduli liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga kakskümmend üks (21) päeva.
6.1.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates tootja poolt kooskõlastustaotlusega esitatavate dokumentide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada tootjale teavitus puudustest tootja poolt esitatud dokumentides. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni nõuetekohaste materjalide esitamiseni.
6.1.5 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise vajaduse, alustab jaotusvõrguettevõtja lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessi, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 2.1 ning millele kohaldub punktis 2.3.2.1 nimetatud menetlustasu ja punktis 2.3.4.1 nimetatud toimingutasu.
6.1.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti, s.h andmeside projekti läbi kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena kooskõlastuse tootja elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste kõrvaldamiseks.
