Common use of Õpitulemuste hindamine Clause in Contracts

Õpitulemuste hindamine. 4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppuri teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. 4.1.2 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis ja rakenduskavas, mis on õppuritele kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguses ning xxxx xx muudeta vastava õppeaine toimumise semestril. 4.1.3 Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, projekt, rühmatöö jmt). Kõiki õppeaine õpiväljundeid peab hindama ja mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse aineprogrammis vastavad osakaalud õppeaine hinde kujunemisel. 4.1.4 Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. 4.1.5 Õppeaine hindamine on eristav või mitteeristav.‌ 4.1.6 Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse aineprogrammis. Juhul, kui õppeaine hinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse jooksva õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud õppeaine hindest vastava õppeaine aineprogrammis. 4.1.7 Õppeaine loetakse läbituks, kutse-, lõpu- või magistrieksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma õppeinfosüsteem Tahvel. 4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast õppeainete positiivse tulemuse saamist õppeainete hindamistel.‌ 4.1.9 Õppuri üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi KKH), mis arvutatakse õppeinfosüsteemis Tahvel kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH arvutamisel käsitletakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.

Õpitulemuste hindamine. 4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppuri õppija teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.õpiväljunditele.‌ 4.1.2 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis ja rakenduskavasaineprogrammis, mis on õppuritele kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguses ning xxxx xx muudeta vastava õppeaine toimumise semestril. 4.1.3 Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, projekt, rühmatöö jmt). Kõiki õppeaine õpiväljundeid peab hindama ja mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse aineprogrammis vastavad osakaalud õppeaine hinde kujunemisel. 4.1.4 Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. 4.1.5 Õppeaine hindamine on eristav või mitteeristav.‌ 4.1.6 Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse aineprogrammis. Juhul, kui õppeaine hinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse jooksva õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud õppeaine hindest vastava õppeaine aineprogrammis. 4.1.7 Õppeaine loetakse läbituks, kutse-, lõpu- või lõpueksam/magistrieksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma õppeinfosüsteem TahvelÕISis. 4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast õppeainete positiivse tulemuse saamist õppeainete hindamistel.‌ 4.1.9 Õppuri üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi KKH), mis arvutatakse õppeinfosüsteemis Tahvel ÕISis kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH arvutamisel käsitletakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.

Õpitulemuste hindamine. 4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppuri teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. 4.1.2 4.1.1. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis ja rakenduskavasaineprogrammis, mis on õppuritele üliõpilasele/õpilasele kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguses ning xxxx xx muudeta vastava õppeaine toimumise semestril. 4.1.3 4.1.1.1. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, projekt, rühmatöö jmt). Kõiki õppeaine õpiväljundeid peab hindama ja mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse aineprogrammis vastavad osakaalud õppeaine hinde kujunemisel. 4.1.4 4.1.1.2. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. 4.1.5 4.1.2. Õppeaine hindamine on võib olla eristav või mitteeristav.‌mitteeristav. 4.1.6 4.1.3. Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse aineprogrammis. Juhul, kui õppeaine hinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse jooksva xxxxxxx õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud õppeaine hindest vastava õppeaine aineprogrammis. 4.1.7 4.1.4. Õppeaine loetakse läbituks, kutse-, lõpu- või magistrieksam lõpueksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma õppeinfosüsteem TahvelÕISis. 4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast õppeainete positiivse tulemuse saamist õppeainete hindamistel.‌ 4.1.9 Õppuri 4.1.5. Üliõpilase/õpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi KKH), mis arvutatakse õppeinfosüsteemis Tahvel ÕISis kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH arvutamisel käsitletakse käsitatakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.

Õpitulemuste hindamine. 4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa2.1. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus. 1) Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane kirjalike ja erapooletu hinnang õppuri praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt vastavust õppekavas kirjeldatud õpiväljunditeleesitatud nõuetele. 4.1.2 Hindamismeetodid 2) Trimestri või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis ja rakenduskavasoskused, nende hindamise xxx xx vormi. 3) Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 4) Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). 5) Õpitulemuste hindamine jaguneb: • kujundav hindamine, mis on õppuritele kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguses ning xxxx xx muudeta vastava õppeaine toimumise semestrilkeskendub õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega (kujundav hinne või hinnang, jooksev hindamine); • tulemushindamine (kontrolltöö hinne, arvestuslik hinne); • kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang). 4.1.3 Hindamismeetod on 6) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, projekt, rühmatöö jmt)omandatust. Kõiki Kooliastme ja õppeaine õpiväljundeid peab hindama ja mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse aineprogrammis vastavad osakaalud õppeaine hinde kujunemisel. 4.1.4 Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate eripärast lähtuvalt arvestatakse hindamisel: • omandatud teadmiste ja oskuste oodatavat taset ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust; • iseseisvust ja loovust teadmiste ning ulatustoskuste rakendamisel; • oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; • vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; • praktilise töö teostust. 4.1.5 Õppeaine hindamine 7) Iisaku Gümnaasiumis hinnatakse koolisiseselt protsessi- ja arvestuslikke sooritusi viiepallisüsteemis („5+“ – „parim võimalik“, „5” - „suurepärane“, „5-„ – „ülihea“, „4+“ – „väga hea“, „4” – „hea”, „4-“ – „üsna hea“, „3+“ – „üle keskmise, „3” – „rahuldav”, „3 -“ „xxxxx“, „2” – „puudulik„ ja „1” – „xxxx”) ja hinded kantakse e-kooli. 8) Hinded „3“, „4“ ja „5“ on eristav positiivsed hinded. 9) Hinded „1” ja „2” on mitterahuldavad hinded. 10) Hinde täpsustamiseks võib kasutada märke „+” ja „-„. 11) Õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning trimestri või mitteeristav.‌kursuse jooksul saadud hinded teisendatakse viiepallisüsteemi. 4.1.6 Jooksva õppetöö 12) 1. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes lähtuvalt klassi eripärast kas hindeid või suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. 13) Kui suulist vastust (kontrolltöödesitust), laboratoorsed kirjalikku või praktilist tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud viiepallisüsteemis hindega «puudulik» või «xxxx» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamine ja korraldus määratakse aineprogrammis. Juhul, kui õppeaine hinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest, kirjeldatakse jooksva õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud õppeaine hindest vastava õppeaine aineprogrammisjäreltööde sooritamine toimub kokkuleppel õpetajaga kümne õppepäeva jooksul. 4.1.7 Õppeaine loetakse läbituks14) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt võib vastavat suulist vastust (esitust), kutse-kirjalikku või praktilist tööd, lõpu- praktilist tegevust või magistrieksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma õppeinfosüsteem Tahvelselle tulemust hinnata vastavalt hindamissüsteemile hindega «puudulik» või «xxxx». 4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast õppeainete positiivse tulemuse saamist õppeainete hindamistel.‌ 4.1.9 Õppuri üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet 15) Kui õpilane jätab esitamata või ei soorita kokkulepitud ajal suulist vastust (edaspidi KKHesitust), mis arvutatakse õppeinfosüsteemis Tahvel kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust vms, siis hinnatakse sooritama tegevust hindega „xxxx“. 2.2. Hinded viiepallisüsteemis (sealhulgas VÕTAga arvestatudkoolisisesed protsessi- ja arvestuslikud sooritused). 1) hinnete Xxxxx «5+» («parim võimalik») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummagatäielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev xx xxxx rakendamine. 2) Hinde «5» («suurepärane») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev xx xxxx rakendamine, kuid esineb väiksemaid eksimusi. 3) Xxxxx «5-» («ülihea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest ja esineb väiksemaid eksimusi. 4) Hinde «4+» («väga hea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik. 5) Hinde «4» («hea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik ja esineb väiksemaid eksimusi. 6) Hinde «4-» («üsna hea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik xx xxxxxx esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 7) Hinde «3+» («üle keskmise») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb teatud iseseisvust. 8) Xxxxx «3» («rahuldav») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. 9) Hinde «3-» («xxxxx») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb suuri raskusi. KKH arvutamisel käsitletakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsenaÕpilane vajab juhendamist ja suunamist. 10) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, xxxxx suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei arvestatasuuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. 11) Xxxxx «1» («xxxx») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused või on õpilane jätnud esitamata või sooritamata kokkulepitud ajal suulise vastuse (esitust), kirjaliku või praktilise töö, praktilise tegevuse vms. 12) esitatud skaalast viis protsenti xxxx- xx allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades: • töö mahtu; • ülesannete keerukust; • vigade arvu ja liiki. 2.3. Hindamise skaala.