EELARVE Näiteklauslid

EELARVE. 10.1.1 Omavalitsuse eelarves lähtutakse ühinemislepingule lisatud eelarvestrateegiast. 10.1.2 Omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni uue eelarve vastuvõtmiseni jätkatakse eraldiseisvalt vastuvõetud eelarvete täitmist 2017. aasta lõpuni. 2018. aastal kuni eelarve vastu võtmiseni jätkatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFSi) regulatsioonide kohaselt. 10.1.3 Omavalitsuse eelarve koostatakse tekkepõhiselt. 10.1.4 Omavalitsuse eelarve koostamisel tuleb lähtuda lepingu punktis 2 sätestatud ühinemise eesmärkidest, kehtivatest arengukavadest, mis väljendub kõigi ühinenud omavalitsusüksuste eelarvestrateegiates. 10.1.5 Omavalitsuse eelarve kajastab lepingus kokkulepitud põhitegevuse kulude (sh tegevuste, avalike teenuste, toetuste, asutuste), investeerimis- ja finantseerimistegevuste rahastamist. 10.1.6 Põhitegevuse tulude ja kulude ühtlustamine toimub aastail 2018–2021. 10.1.7 Eelarvemahu kasv peab kajastuma ka kohaliku elu rahastamise kasvus.
EELARVE. Litsentsitaotleja koostab ja esitab aruandekohustuslase eelarve litsentseeritava hooaja või muu EJL poolt määratud perioodi kohta, xx xxxxxx eelarve oma noortetöö kohta, kinnitamaks oma jätkusuutlikkust vähemalt kuni litsentseeritava hooaja lõpuni. Eelarve tuleb koostada kalendriaasta või muu EJL poolt määratud perioodi kohta. Eelarve aluseks on mõistlikud eeldused. Eelarve sisaldab: a) eelarvelist tulemiaruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta; b) selgitavaid lisasid, sh lühikirjeldust oluliste eelduste kohta (viitega ajaloolise finants- ja muu teabe olulisematele aspektidele), mida on kasutatud eelarvelise tulemiaruande koostamiseks, ning kirjeldama lühidalt ka peamisi xxxxx, mis võivad tulevasi finantstulemusi mõjutada; c) vajadusel eelarvelist rahavoogude aruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta; d) vajadusel bilanssi EJL poolt määratud seisuga. Tulevane finantsteave tuleb koostada samadel alustel kui majandusaasta aruanne ja see peab olema kooskõlas samade raamatupidamise sise-eeskirjadega kui need, mida rakendatakse majandusaasta aruande koostamisel, välja arvatud pärast viimase majandusaasta aruande koostamise kuupäeva tehtud raamatupidamise sise-eeskirjade muudatused, mis kajastuvad järgmises majandusaasta aruandes – viimasel juhul avaldatakse muudatuste üksikasjad. Tulevane finantsteave peab vastama Xxxxx XXX: Majandusaasta aruande ja tulevase finantsteabe koostamise alused ning andmete kajastamise miinimumnõuded sätestatule ja see tuleb esitada EJL koostatud ja litsentsitaotlejale edastatud näidisvormil. Lisada tuleb täiendavad kirjed ja lisateave, kui need selgitavad olukorda või kui nende väljajätmine muudaks tulevase finantsteabe eksitavaks. Juhtkond peab tulevase finantsteabe xx xxxxx aluseks olevad eeldused kinnitama allkirjaõigusliku isiku poolt.
EELARVE. Koolide eelarvet rahastatakse järgmistest allikatest: 1. liikmesriikide osalus lähetatud või määratud õpetajate töötasude pideva maksmise kaudu ja vajaduse korral rahaline toetus, mille üle kuratoorium otsustab ühehäälselt; 2. Euroopa ühenduste osamaks, mille eesmärk on xxxxx xxxx koolide kulude kogusumma ja muude tulude kogusumma vahel; 3. nende ühenduseväliste organisatsioonide osamaksud, kellega kuratoorium on sõlminud kokkuleppe; 4. kooli omatulud, eelkõige koolimaksud, mida kuratoorium lastevanematelt nõuab; 5. muu tulu. Euroopa ühenduste osamaksu kasutatavaks tegemise kord nähakse ette kuratooriumi ja komisjoni erikokkuleppega.
EELARVE. Toetusskeemi kogueelarve on 5 000 000 eurot. Toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) järgmiselt: Summa Osakaal ERF toetus 4 250 000 85% Riiklik kaasfinantseering 750 000 15%
EELARVE. 1. Igaks eelarveaastaks koostatakse kõikide Europoli tulude ja kulude prognoos, mis sisaldab xx xxxxx ühise järelevalveasutuse xx xxxxx artikli 24 kohaselt loodud sekretariaadi kulusid, ning need kantakse eelarvesse; eelarvele lisatakse ametikohtade loetelu. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarvesse kantud xxxxx xx kulud on tasakaalus. Koos eelarvega koostatakse viie aasta rahastamiskava. 2. Eelarvet rahastatakse liikmesriikide osamaksetest ja muudest juhuslikest tuludest. Iga liikmesriigi rahaline osamakse määratakse kindlaks vastavalt sellele, missugune on tema sisemajanduse kogutoodangu osa kõigi liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangu kogusummast eelarve koostamise aastale eelneval aastal. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab sisemajanduse kogutoodang sisemajanduse kogutoodangut, mis on kindlaks määratud kooskõlas nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiiviga 89/130/EMÜ, Euratom sisemajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvestamise ühtlustamise kohta. 3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koostab direktor järgmiseks eelarveaastaks eelarve projekti ja ametikohtade loetelu projekti ning esitab need pärast finantskomisjonipoolset läbivaatamist koos viie aasta rahastamiskavaga haldusnõukogule. 4. Haldusnõukogu teeb viie aasta rahastamiskava kohta otsuse. Haldusnõukogu otsustab ühehäälselt. 5. Nõukogu võtab pärast haldusnõukogu arvamuse saamist Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras vastu Europoli eelarve hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. juuniks. Nõukogu otsustab ühehäälselt. Samamoodi menetletakse lisaeelarvet ja eelarve muudatusi. Eelarve vastuvõtmine nõukogus kohustab iga liikmesriiki maksma ettenähtud aja jooksul oma rahalise osamakse. 6. Direktor täidab eelarvet lõikes 9 osutatud finantsmääruse kohaselt. 7. Maksekohustuste ja väljamaksete ning tulude kinnitamise ja kogumise üle teostab järelevalvet haldusnõukogu ühehäälselt nimetatav ja haldusnõukogu ees aruandekohustuslik sisekontrolör ühe liikmesriigi ametlikust auditeerimisasutusest. Finantsmäärus võib ette näha, et teatatavate tulu- või kulukirjete puhul teeb sisekontrolör järelkontrolli. 8. Finantskomiteesse kuulub iga liikmesriigi üks esindaja, kes on asjatundja eelarveküsimustes. Komitee ülesanne on valmistada ette arutelusid eelarve- ja finantsküsimustes. 9. Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras võtab nõukogu ühehäälselt vastu finantsmääruse, määratledes eelkõige eelarve koostamise, muutmise ja täitmise, selle täitmise jälgimise n...
EELARVE. Litsentsitaotleja koostab ja esitab aruandekohustuslase eelarve litsentseeritava hooaja või muu EJL poolt määratud perioodi kohta, xx xxxxxx eelarve oma noortetöö kohta, kinnitamaks oma jätkusuutlikkust vähemalt kuni litsentseeritava hooaja lõpuni. Eelarve tuleb koostada kalendriaasta või muu EJL poolt määratud perioodi kohta. Eelarve aluseks on mõistlikud eeldused. Eelarve sisaldab:
EELARVE. Bulgaaria toetab rahaliselt keskuse tegevusi, millele on osutatud artiklis 1 kooskõlas käesoleva lepingu I lisas sätestatule, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.
EELARVE. 9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele; 9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
EELARVE. (1) Kõik organisatsiooni xxxxx xx kulud võetakse eelarveaastate xxxxx xxxxxx ja kirjendatakse eelarvesse. Vajaduse korral võib koostada parandus- või täienduseelarve. (2) Eelarve xxxxx xx kulud peavad olema tasakaalus. (3) Eelarve koostatakse finantsmäärustes kindlaksmääratud arvestusühikutes.

Related to EELARVE

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Lepingu objekt 3.1. Lepingu objektiks on kasvava metsa raieõigus. Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, xxxx xx tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. 3.2. Ostjal on õigus langetada puid ainult lepingu punktis 3.3 näidatud eraldistel. Igal eraldisel on lubatud langetada puid p.3.3 näidatud pindala ulatuses. Lubatud raieala on märgitud lepingu lisaks oleval metsateatisel. Raieala piiride asukoha kahtluse korral on Ostja kohustaud viivitamatult võtma ühendust Müüjaga. 3.3. Andmed võõrandatava metsa kohta: KOKKU

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • KINDLUSTUS 5.1. Lepingu põhitingimuste vastavas lahtris märgitud isik kohustub sõlmima kindlustusvõtjana Vara vabatahtliku kindlustuse lepingu. Vara vabatahtliku kindlustuse leping peab: a) jõustuma hiljemalt siis, xxx Xxxx juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko xxxxx xxx Liisinguvõtjale; b) kehtima Liisinguandja kasuks kogu Vara maksumuse ulatuses koos käibemaksuga; c) sätestama Liisinguandja jaoks aktsepteeritava omavastutuse suuruse ning katma kõik Vara valdamise ja kasutamisega seotud riskid (sealhulgas liiklusõnnetus (kui Varaks on sõiduk), kahjustumine, tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus, xxxxxx, röövimine, vandalism); e) vastama Liisinguandja poolt kindlustuspoliisidele kehtestatud nõuetele (kättesaadav xxx.xxxxxxx.xx). 5.2. Kui Xxxxxxxxxxxxx on Vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusvõtja, siis esitab ta Liisinguvõtjale kindlustusteatise Vara vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Kui Liisinguvõtja on Vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusvõtja, siis kohustub ta esitama Liisinguandjale Vara vabatahtliku kindlustuse poliisi kolme (3) päeva jooksul arvates Xxxx xxx valdusesse saamisest ning uuendatud poliisi kolme (3) päeva jooksul kindlustuslepingu uuendamisest. 5.3. Kui Xxxxxx on liiklusregistris registreerimisele kuuluv sõiduk, vastutab kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise eest Liisinguvõtja, välja arvatud juhul, kui Lepingu põhitingimustes on sätestatud, et kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmib kindlustusvõtjana Liisinguandja. Kui kohustusliku liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja on Liisinguandja, siis esitab ta Liisinguvõtjale poliisi Vara kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohta. 5.4. Liisinguvõtja kohustub tagama Vara vabatahtliku kindlustuslepingu ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu täitmise Lepingu tähtpäeva saabumiseni. Kui Xxxxxxxxxxxxx on kindlustuslepingute kindlustusvõtja, on Liisinguvõtja kohustatud maksma Liisinguandjale Vara kindlustamise eest Liisinguandja arve(te) alusel. Kui Liisinguvõtja on kindlustuslepingute kindlustusvõtja, siis on Liisinguvõtja kohustus tasuda kindlustuse makseid ning kanda kindlustusega seotud kulud. 5.5. Vara vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või nõutavatel juhtudel kehtiva liikluskindlustuse puudumisel (eelkõige juhul, kui Liisinguandjal lasub seadusest tulenev kohustus sõlmida Vara liikluskindlustuse leping) on Liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt Xxxxxxx sätetele ja Liisinguvõtja on kohustatud maksma Liisinguandjale Vara kindlustamise eest Liisinguandja arve(te) alusel. Liisinguandjal puudub liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja täitmise kohustus, kui eelnimetatud lepingu sõlmimise kohustus lasub Lepingu kohaselt Liisinguvõtjal. 5.6. Liisinguvõtja on kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingute nõudeid, hoiduma igasugusest tegevusest või tegevusetusest, mis vastavalt Vara kindlustuslepingu sätetele võib põhjustada nimetatud lepingu muutmise, ülesütlemise või kindlustusmaksete suurenemise, xxxxx xxxx kindlustusjuhtumi saabumise või mis suurendab kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosust. Liisinguvõtja kohustub tagama, et kõigist kindlustusriski suurenemist mõjutada võivatest teguritest (nt kavatsus kasutada Vara õppesõidukina või sõidupraktika sõidukina) teavitatakse viivitamatult kindlustusandjat ja et vajadusel sõlmitakse asjakohased kindlustuslepingu muudatused. 5.7. Kindlustusjuhtumi korral Liisinguvõtja: a) esindab Liisinguandjat kindlustushüvitise xx Xxxx taastamisega/asendamisega seotud läbirääkimistel kindlustusandjaga; b) on kohustatud järgima kõiki kindlustuslepingu nõudeid, muu hulgas nõudeid kahju vähendamise kohta ning kindlustusjuhtumist kindlustusandjale teatamise kohta; c) on kohustatud hiljemalt kolme (3) päeva jooksul teatama Liisinguandjale juhtunust ja tarvitusele võetavatest abinõudest. 5.8. Kui Xxxxxxxxxxxxx sõlmib kindlustusvõtjana kindlustuslepingu, siis on Liisinguandjal õigus kindlustusleping lõpetada alates Lepingu lõppemisele järgnevast päevast. 5.9. Vara kasutamise asukoht on kindlustuslepingus määratletud piirkond.