INVESTEERINGUD. 10.2.1 Investeeringuid tehes järgitakse piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, seni tehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate ja kasutajate hulka piirkonnas.
INVESTEERINGUD. Investeeringud hõlmavad investeeringuid tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse. Xxxxxx investeeringutega tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse tuleb iga investeeringu kohta avaldada vähemalt alljärgnev: - nimi; - asutamise või asukohariik; - juriidilise isiku õiguslik vorm; - osaluse suurus; - kui see on osalusest erinev, siis hääleõiguse osakaal; - investeeringute arvestamise meetodi kirjeldus. Laenukohustused Iga finantskohustuse liigi puhul tuleb avaldada alljärgnev: - teave finantsinstrumentide suuruse ja laadi kohta, sh summad ja tähtaeg ning mis tahes olulised tingimused, mis võivad mõjutada summat, ajastust ja tulevaste rahavoogude kindlust; - kehtestatud raamatupidamispõhimõtted ja -meetodid, sh kajastamis-kriteeriumid ning hindamisalused. Eraldised Eraldisi tuleb kajastada eraldi liikidena. Määramisel, mis eraldisi ühte liiki paigutada, on vaja kaaluda, kas kirjete laad on piisavalt sarnane, et kajastada neid aruandes ühel real. Iga eraldiste liigi puhul tuleb avaldada jääkmaksumus perioodi alguse xx xxxx seisuga ning perioodi jooksul kasutatud xxxxx xx vabastatud summa või krediteeritud summa.
INVESTEERINGUD. Investeeringud hõlmavad investeeringuid tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse. Xxxxxx investeeringutega tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse tuleb iga investeeringu kohta avaldada vähemalt alljärgnev:
INVESTEERINGUD. 9.1. Investeeringuid tehes järgitakse omavalitsuse tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse Lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate xxxxx xx kasutamist omavalitsuse elanike poolt.
INVESTEERINGUD. Investeeringute kavandamisel lähtume Lääne-Nigula kehtivas eelarvestrateegias planeeritud tegevustest.
INVESTEERINGUD. Investeeringud hõlmavad investeeringuid tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse. Xxxxxx investeeringutega tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse tuleb iga investeeringu kohta avaldada vähemalt alljärgnev: - nimi; - asutamise või asukohariik või residentsus; - juriidilise isiku õiguslik vorm; - osaluse suurus; - kui see on osalusest erinev, siis hääleõiguse osakaal; - investeeringute arvestamise meetodi kirjeldus. Laenukohustised Iga finantskohustise liigi puhul tuleb avaldada alljärgnev: - teave finantsinstrumentide suuruse ja laadi kohta, sh summad ja tähtaeg ning mis tahes olulised tingimused, mis võivad mõjutada summat, ajastust ja tulevaste rahavoogude kindlust; - kehtestatud raamatupidamispõhimõtted ja -meetodid, sh kajastamis-kriteeriumid ning hindamisalused. Eraldised Eraldisi tuleb kajastada eraldi liikidena. Määramisel, mis eraldisi ühte liiki paigutada, on vaja kaaluda, kas kirjete laad on piisavalt sarnane, et kajastada neid aruandes ühel real. Iga eraldiste liigi puhul tuleb avaldada jääkmaksumus perioodi alguse xx xxxx seisuga ning perioodi jooksul kasutatud xxxxx xx vabastatud summa või krediteeritud summa. Emiteeritud kapital ja reservid Eraldi tuleb avalikustada aktsiakapital, ümberhindlusreservid, muud reservid ja jaotamata kasum. - Aktsia-/fondikapital Aruandeperioodil emiteeritud aktsiakapitali kohta tuleb avalikustada: - Emiteeritud aktsiate arv xx xxxx; - Emiteeritud aktsiatest tulenev ülekurss (vajadusel); - Aktsiate emiteerimise tulemusena kogutud summa; - Uute aktsiate emiteerimise põhjus. - Ümberhindlusaktsiad Xxx xxxx, staadion ja seadmed ja/või immateriaalne põhivara on kajastatud ümberhinnatud väärtuses, tuleb avalikustada ümberhindluse jääk, mis näitab aruandeperioodi muutust ja piiranguid jäägi jaotamisel aktsionäridele. - Muud reservid Kõik muud reservid, mis ei sisaldu ümberhindlusreservides, sealhulgas aruandeperioodi muudatused ja piirangud aktsionäridele jäägi jaotamisele, tuleb avalikustada. - Jaotamata kasum Jaotamata kasumi jääk, s.o. akumuleeritud kasum või kahjum aruandeperioodi alguses ja bilansipäeval ning muutused aruandeperioodil tuleb avalikustada.
INVESTEERINGUD. 2019. majandusaasta kolmandas kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 7,1 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud laevade tehnilise hoolduse ja innovaatiliste energiaefektiivsuse parendamise lahendustega ning broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisega.
INVESTEERINGUD. Investeeringuid tehes järgitakse piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse Lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate xxxxx xx kasutamist piirkonna elanike poolt. Lepinguosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 3. Omavalitsuse volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad reaalselt välja kujuneva eelarve summast või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas või väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Omavalitsuse arengu seisukohalt. Arendusprojektide xxx- xx kaasfinantseeringuga seotud investeeringud teostatakse xxxx toetusraha eraldamisel.
INVESTEERINGUD. Eesti Telekomi Xxxxx tervikuna investeeris 1999. aastal 1,1 mld krooni. Eesti Telefoni investeeringud ulatusid 712 mln kroonini. Enamik investeeringutest läks telefonivõrgu arendamisse. 1999. aasta jooksul paigaldati 49 000 uut põhiliini, analoog-liinide arv vähenes 29 000 võrra. Aasta lõpuks oli põhiliinide arv 515 486 ehk 35,7 liini 100 elaniku kohta. Digitaliseerituse tase oli 1999. aasta detsembris 55,3%. Telefonijärjekord oli aasta lõpuks vähenenud 39 000-ni. Alanud aastal on Eesti Telefonil plaanis 100% digitaliseerida Tallinn. Eesti Telefon omandas 70% osaluse AS-is Telefonipood. AS-ile Telefonipood kuulub üks Eesti suuremaid telefonide müügikette, mis müüb ka mobiiltelefone ja sõlmib liitumis-lepinguid EMT-ga. Eesti Mobiiltelefon investeeris 1999. aastal 306 mln krooni. Aasta jooksul kasvas firma GSM-raadiokanalite arv 34,2%. GSM-tugijaamade arv kasvas xxxxx xxxx 28,7%. Lõpetati Tallinna ja Tartu vahelise raadiolinkide ühendusliini ehitus. 1999. aastal parandas EMT nii maa- kui ka linnapiirkondade mobiilvõrgu kvaliteeti xx xxxxxxx välja täiendavaid teenuseid. 1999. aasta lõpuks kattis Eesti Mobiiltelefoni GSM-võrk 98% Eesti territooriumist (1998. aastal 95%). Kinnistamaks oma uuendaja mainet Eesti telekommunikatsiooniturul, lõpetas Eesti Mobiiltelefon IN-süsteemi juurutamise ning võttis koos kahe juhtiva pangaga kasutusele VPN-teenuse (Virtual Private Network). Turule on toodud ka WAP- ja positsioneerimisteenus.