Kultuur Näiteklauslid

Kultuur. 7.3.1. Kultuuritegevus jätkub ühinemiseelsetes asukohtades. Vald koordineerib ja mitmekesistab kultuuritegevusi ning toetab prioriteetseid sündmusi valla erinevates piirkondades. Vald jätkab traditsiooniliste sündmuste korraldamist ja uute algatuste toetamist. 7.3.2. Kohapealses kultuurielus säilib kultuuritaristu ning väljakujunenud kultuuri- ja vabaaja üritused ning sündmused, mille kalenderplaani koostamist koordineeritakse ülevallaliselt. 7.3.3. Säilitatakse raamatukogude võrgustik kogu Valla territooriumil. 7.3.4. Muuseumite töö jätkub senistes asukohtades ja tagatakse nende tihe koostöö. 7.3.5. Peetakse oluliseks jätkata kultuurivaldkonnas tegutsevate MTÜ-de ja SA-te toetamist. 7.3.6. Peetakse oluliseks kaitsta ja arendada muinsuskaitsealuseid objekte (nt arhitektuurmälestised, sh Suuremõisa mõisakompleks), väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid.
Kultuur. 7.6.1 Säilitatakse ja arendatakse senist rahvamajade ja muuseumide võrku seniste rahastuse põhimõtetega ning säilitades nende tegutsemise autonoomia. 7.6.2 Säilitatakse raamatukogude teenus. Soodustatakse tänaste raamatukogude kui hallatavate asutuste reorganiseerimist Pärnu Keskraamatukogu filiaalideks, säilitades nende tegutsemise autonoomia ja Omavalitsuse poolse teavikute soetamise rahastuse endises mahus. 7.6.3 Jätkatakse olemasolevate kultuuri- ja spordipreemiate ning stipendiumite väljaandmist, kutsutakse ellu elanike aktiivsust suurendavaid uusi ettevõtmisi. Seni välja antud preemiate ja tunnustuste info antakse üle Omavalitsusele ning eri liikide preemiad ja tunnustused säilitavad senise tähtsuse. Need võrdsustatakse eri liikide ja tasemete lõikes kehtivate preemiate ja tunnustustega. 7.6.4 Piirkondlike mittetulundusühingute toetuse maht tagatakse vähemalt 3 ühinemiseelse aasta keskmisel tasemel. 7.6.5 Kultuurivaldkonna töötajaid tasustatakse valdkonniti ühtsetel alustel. 7.6.6 Osavallakogu soovi korral säilivad ühinevate valdade lehed senise rahastusega.
Kultuur. 1. Üldsäte, poliitiline dialoog a) Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kultuuri valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist ning Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu liikmesriikide kultuuri(de) tundmist. b) Lepinguosalised püüavad kultuuri valdkonnas luua poliitilise dialoogi, eelkõige seoses Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu konkurentsivõimelise kultuuritööstuse tugevdamise ja arendamisega.
Kultuur. 7.4.1. Lepinguosaliste põhieesmärgid kultuurivaldkonnas on järgmised: • Tagada Eesti rahvakultuuri hoidmine ja mitmekülgne ning järjepidev edendamine. • Toetada teiste rahvakultuuride arengut ja koostööd. • Säilitada olemasolevad kultuuriobjektid, tagada nendes pakutavad teenused ja jätkusuutlik areng vastavalt piirkonna kultuurialastele vajadustele. • Tagada kultuurivaldkonna ühtne koordineerimine. • Töötada välja ühtne kultuurivaldkonna rahastamise mudel ning toetada seltsi- ja harrastustegevusi. • Väärtustada xx xxxxx piirkondlikke kultuurilisi eripärasid ja traditsioone. • Panustada professionaalse kultuuri vahendamisele (xxxxxx, kino, muusika, kirjandus jne). • Tugevdada kultuuri, turismi ja loomemajanduse valdkondade koostööd. • Toetada kultuuriasutuste ja kollektiivide osalemist maakondlike, üleriigiliste, rahvusvaheliste jt kultuuriorganisatsioonide töös ning koostööprojektides.
Kultuur. 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad mitmekülgset kultuurialast koostööd, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse nende mitmekesisust, et suurendada vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuuridest. 2. Lepinguosalised püüavad xxxxx asjakohaseid meetmeid kultuurivahetuste edendamiseks ja korraldavad ühisalgatusi mitmesugustes kultuurivaldkondades, sealhulgas teevad koostööd kultuuripärandi säilitamise valdkonnas seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sellega seoses nõustuvad lepinguosalised jätkama koostööd aasia-Euroopa kohtumise (aSEM) raames, aidates xxxxx xxxxx ja Euroopa sihtasutuse tegevusele. Selleks toetavad ja edendavad lepinguosalised pikaajalist partnerlust ja koostöötegevust kultuuriasutuste vahel. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad üksteisega ja teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks UNESCOs, et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset. Sellega seoses lepivad nad kokku, et edendavad 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuurilise väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimist ja süvendavad koostööd selle rakendamisel, pöörates tähelepanu poliitilisele dialoogile, kultuuri integreerimisele säästvasse arengusse ja vaesuse vähendamisele, et toetada kultuuritööstuste arendamise kaudu dünaamilise kultuurisektori väljakujunemist. Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi teiste riikide julgustamiseks nimetatud konventsiooni ratifitseerima.
Kultuur. 1. Lepinguosalised lepivad kokku kultuurialase koostöö edendamises, et parandada vastastikust mõistmist ja üksteise kultuuri tundmist. Selleks toetavad ja edendavad nad asjakohaseid kodanikuühiskonna meetmeid. Nad austavad kultuurilist mitmekesisust. 2. Lepinguosalised püüavad xxxxx sobivaid meetmeid kultuurivahetuste edendamiseks ja ühisalgatuste korraldamiseks mitmesugustes kultuurivaldkondades, sealhulgas teevad koostööd kultuuripärandi säilitamise valdkonnas. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad teineteisega ja teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks UNESCOs, et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset. Kultuurilise mitmekesisusega seoses lepivad lepinguosalised kokku xx xxxxxx, et edendavad 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni rakendamist.
Kultuur. 7.3.1. Kultuuritegevus jätkub senistes asukohtades. VALD võimaldab paremini koordineerida ja mitmekesistada kultuuritegevusi, toetada prioriteetseid sündmusi VALLA erinevates piirkondades. Jätkub traditsiooniliste sündmuste läbiviimine ja uute algatuste toetamine. 7.3.2. VALLA kultuurielu mitmekesisus on tugevus, mis tuleb säilitada. Kohapealses kultuurielus säilivad väljatöötatud kultuuri- ja vabaaja üritused ning sündmused. 7.3.3. VALLA vallaleht on infojagamise ja identiteedi tagamiseks väga vajalik. Erilist tähelepanu pööratakse lehele esimesel ühinemisjärgsel aastal. Vallaleht arendatakse igakuise ilmumisega tasuta väljaandeks, kus xxxxx teadete avaldatakse ka arvamuslugusid. Vallalehe tööks arendatakse välja toimetus, kus on tööl ka piirkondlikud toimetajad. 7.3.4. Olemasolevate laululavade ning vabaõhulavade osas tagatakse korrashoid ja funktsionaalsus (nt elekter, WC, pingid jne). 7.3.5. Säilitatakse raamatukogude võrgustik kogu VALLA territooriumil, mida finantseeritakse vähemalt senises mahus. Raamatukogude juhtimise ja koordineerimise paremaks korraldamiseks luuakse valla keskraamatukogu. Raamatukogude koostöövõrgustikku kaasatakse ka kooliraamatukogud. Raamatukogud säilitavad oma külakeskuse funktsiooni, kus osutatakse erinevaid teenuseid (internetipunkt, postiteenused, trükkimine jne). 7.3.6. Peetakse oluliseks seto leelo, kui UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus xxxxx xxxxxxx ja sellega kaasneva hoidmist ning edasiarendamist. 7.3.7. Peetakse oluliseks xxxxx xx edasi arendada kõiki kultuurilisi erisusi (nt xxxx xxxx, võru keel, vanausuliste kombestik, rannakultuur, mõisad jne). 7.3.8. Jätkatakse VALLA toetuste ja kultuurkapitalide tegevust vähemalt senises mahus. 7.3.9. Tähtsustatakse kultuuriturismi arendamist (nt Leevaku elektrijaam, suveetendused, Seto folk, Lüübnitsa sibula-ja kalalaat, Reegi staap jne). 7.3.10. Jätkatakse piirkondlike mainesündmuste korraldamist ja toetamist (nt Räpina hea kodu päevad, Seto Folk jne). 7.3.11. Soositakse professionaalse (teatrid, muusikud) kultuuri vahendamist, rahva- ja pärimuskultuuri traditsioonide säilitamist ning arendamist. 7.3.12. Toetatakse identiteediga seotud ja piirkonnaomaseid (nt ülesetumaalisi, ülevõrumaalisi, Peipsi-äärseid) üritusi ja tegevusi. 7.3.13. Muuseumitega jätkatakse nende erisuste tõttu samades asukohtades ja tagatakse muuseumite tihe koostöö ning nende edasiarendamine. 7.3.14. Jätkatakse MTÜ-de ja SA-te toetamist vastavalt kehtestatavale korrale xx XXXXX eelarvele. 7.3.15. Peet...
Kultuur. Artikli 151 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

Related to Kultuur

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Sissejuhatus 1.1. ERGO Insurance SE kindlustuslepingute üldtingimused regulee- rivad ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid. 1.2. Kindlustuslepingute üldtingimustes on määratletud kindlus- tuslepingutes kasutatavad terminid ning sõnastatud ERGO Insurance SE ja kliendi õigused ja kohustused lepingu sõlmi- xxxxx xx täitmisel. ERGO Insurance SE kohaldab kindlustus- lepingute üldtingimusi ka liikluskindlustuslepingutele niivõrd, kuivõrd üldtingimused ei ole vastuolus liikluskindlustuse seadusega. 1.3. Kindlustuslepingute üldtingimused on kindlustusandja ja kindlus- tusvõtja vahel sõlmitava kindlustuslepingu lahutamatu osa.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.