Kokkuleppe sisu Näiteklauslid

Kokkuleppe sisu. Käesolevas kokkuleppes käsitletakse metoodikat, mida toetusesaaja rakendab ja kohaldab hüvitatavate personalikulude arvutamisel. 1 Kõnealuses kontekstis põhineb raamatupidamisaruanne üksnes IV lisal, millega toetusesaaja taotleb kulude hüvitamist vastavalt toetuslepingule.
Kokkuleppe sisu. 2.1. Tugispetsialistide töö sisust ja - ülesannetest ning võimalikest muudatustest teavitab haridusasutuste juhtkondi koostöökeskuse juhataja. 2.2. Tugispetsialistide poolt haridusasutustes teenuse osutamisega seotud dokumendid, blanketid, vormid ja juhendid kinnitatakse koostöökeskuse poolt. 2.3. Poolte vaheline kommunikatsioon ja veebilehtedel avaldatav info: 2.3.1. ametlikud infokanalid haridusasutuste ja osakonna vahel on e-post, veebileht, haridusasutuste õppeinfosüsteem „E-Kool“ (edaspidi e-kool), töökoosolek; 2.3.2. infovahetus koostöökeskuse xxxx ja haridusasutuste juhtide vahel toimub regulaarselt, kuid mitte vähem kui 1x trimestri jooksul; 2.3.3. poolte veebilehtedel ja e-koolis on tugispetsialistide xxxx xx töökorraldust puudutav informatsioon kättesaadav ja kooskõlastatud. 2.4. Tugispetsialistide teenuse vajaduse ja töömahu hindamine toimub haridusasutuse põhiselt ja koostöös haridusasutustega.
Kokkuleppe sisu. 1.1. Xxxxxx teevad kõik endast sõltuva, et viia XX xxxxx asukohaga Xxxxx Xxxxxxxxx plats 10, Viljandi hiljemalt 2024. aastal üle kaugküttele, ruumid soojustada ja teostada siseremont ning pikemas perspektiivis xxxxx kasutusele hoone keldrid. 1.2. Xxxxxx teevad kõik endast sõltuva, et viia hiljemalt 2025. aastal lõpule Hüpassaares asuva Xxxx Xxxxx majamuuseumi pea- ja kõrvalhoonetega seotud tööd: avariilise laudahoone lammutamine ja elumaja katusekatte uuendamine. 1.3. Xxxxxx teevad kõik endast sõltuva, et luua SA struktuuris kaks täiendavat ametikohta, mis toetavad SA eesmärkide saavutamist ning finantsilise võimekuse kasvu. 1.4. Xxxxxx teevad SA kaudu koostööd Viljandi Ordulinnuse ajaloo ja lossimägede pärandi ning Xxxx Xxxxxxx pärandi hoidmisel ja tutvustamisel. 1.5. Kultuuriministeerium kavandab riigieelarvest SA-le tegevustoetust võrdsetel alustel riigimuuseumide ja teiste riigi osalusel asutatud sihtasutustega seni, kuni SA tegevus vastab muuseumiseaduses sätestatud tegevustoetuse saamise tingimustele. 1.6. Riigi tegevustoetus personalikuludeks lähtub Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO kultuuritöötajate palgakokkuleppest. 1.7. Kultuuriministeerium toetab riigieelarveliste võimaluste korral Euroopa Liidu tõukefondidest toetust saavaid projekte SA omafinantseeringu mahus. 1.8. Viljandi Linnavalitsus toetab võimaluse korral SA tegevust ühekordsete sihtotstarbeliste toetustega. 1.9. Xxxxxx teevad kõik muuseumikogu füüsilist paiknemist puudutavad strateegilised otsused ühiselt. 1.10. Xxxxxx teevad koostööd SA asutamisel ja käivitamisel.
Kokkuleppe sisu. Käesolevas kokkuleppes käsitletakse metoodikat, mida toetusesaaja rakendab ja kohaldab hüvitatavate personalikulude ja üldkulude (kaudsed kulud) arvutamisel.
Kokkuleppe sisu. Käesolevas kokkuleppes käsitletakse raamatupidamise <vahearuannet või lõpparuannet; mittevajalik välja jätta> seoses Euroopa Teadusnõukogu toetuslepinguga ajavahemikuks <pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa>.
Kokkuleppe sisu. Käesolevas kokkuleppes käsitletakse raamatupidamise <vahearuannet või lõpparuannet; mittevajalik välja jätta> seoses toetuslepinguga ajavahemikuks <pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa>.
Kokkuleppe sisu. Käesolevas kokkuleppes käsitletakse <vahepealset või lõplikku; mittevajalik välja jätta> finantsaruannet seoses toetuslepinguga ajavahemikuks <pp kuu aaaa kuni pp kuu aaaa>.
Kokkuleppe sisu. 1.1. Töötaja kohustub töölepingu kehtivuse ajal mitte tegelema ega siduma ennast tööandja konkurendiga või tööandjaga konkureeriva tegevusega. Tööandja konkurentideks loetakse [ * ] [ * ] tööandjaga xxxxx või sarnastel tegevusala(de)l tegutsevaid isikuid, s.o valdkonnas tegutsevaid isikuid. Konkurentsipiirang kehtib konkurentsi osutamisele tegevuseks on: territooriumil. Konkureerivaks • töötaja poolt üksi või koos teiste isikutega, oma perekonnaliikme, sugulase või mistahes füüsilise või juriidilise isiku kaudu, mistahes füüsilise või juriidilise isiku nimel või selle kasuks (näiteks partnerina, osanikuna, aktsionärina, juhtorgani liikmena, nõustajana, töötajana, esindajana või muul moel) otseselt või kaudselt mistahes viisil ja eesmärgil tasu eest või tasuta tegutsemine xxxxx või sarnasel majandus- või kutsetegevusalal, millel tööandja tegutseb; • töö- või võlaõigusliku lepingu alusel töötamine või teenuste osutamine sellise isiku juures, kes tegutseb või kavatseb hakata tegutsema mistahes tegevusaladel, millel tööandja tegutseb; • töötaja poolt otseselt või kaudselt tööandja või tööandjaga samasse kontserni kuuluva äriühingu mõne muu töötaja värbamine või viimase mõjutamine tööandja juurest lahkuma või asuma töötaja või kolmanda isiku juures tööle või mistahes xxxx vormis teenuseid osutama. 1.2. Kui töötaja kavatseb alustada ükskõik millise punktis 1.1. nimetatud tegevusega, on töötaja kohustatud eelnevalt hankima tööandja kirjaliku nõusoleku vastavasisulise tegevuse alustamiseks. 1.3. Xxxxxx on kokku leppinud, et konkurentsipiirangu rikkumise korral on tööandjal õigus xxxxx xx töötaja kohustub viivitamatult lõpetama kohustuse rikkumise ning lisaks tasuma tööandjale leppetrahvi töötaja 6 (kuue) kuu töötasu brutosumma suuruses, xxxxxx xxxxx xxxxx üle tööandja pangakontole 10 (kümne) kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest. Samuti on töötaja kohustatud tööandjale hüvitama leppetrahvi ületava kahju. 1.4. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt mistahes teavet töötaja tööalase tegevuse ja majandus- või kutsetegevuse kohta töölepingu kehtivuse ajal ulatuses, milles see on vajalik käesoleva kokkuleppe punktis 1.1. sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks.

Related to Kokkuleppe sisu

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval xxxxx, või telefoni xxxx, v.a kui Lepingus on ettenähtud teistsugune vorminõue. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et xxxxx Xxxx poolt Xxxxxxxx esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei xxx Xxxxx teatanud kontaktandmete muutumisest. Seetõttu palume xxxx Xxxxx koheselt teada (e-posti, telefoni või posti xxxx) xxx Xxxx kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus xxxxx xxxxx Xxxx kontaktandmetele saadetud teavet. 7.3. Telefoni xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks xxxxx tööpäeval. E-posti xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti xxxx ning loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis posti või e-posti xxxx.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.