OSA. Koostöö kolmandate riikidega
OSA. Koostöö Euroopa Liidu õiguse alusel
OSA. Kaubavedu Artikkel 6
1. Kauba vedu lepinguosaliste territooriumide vahel, transiidina läbi nende territooriumide, aga samuti kauba vedu muudesse riikidesse teostatakse lubade alusel, mis antakse välja lepinguosaliste õiguspädevate asutuste poolt.
2. Igale reisile xx xxxxx sõidukile peab olema välja antud xxxxxx xxxx. Iga xxxx xxxxx õiguse ühe reisi teostamiseks xxxxx xx tagasi. Luba on xxxx xx tühjade sõidukite jaoks. Kauba veol autorongiga on vajalik luba, mis on välja antud lepinguosalisele, xxxxx territooriumil on registreeritud veduk. Xxxx xxxxx õiguse vedudeks
a) riikide vahel, kus need sõidukid on registreeritud (kahepoolsed veod);
b) transiidina läbi nende riikide;
c) teise lepinguosalise territooriumilt mõnesse muusse riiki või mõnest muust riigist teise lepinguosalise territooriumile.
3. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused kehtestavad segakomisjoni istungitel, mis on määratud käesoleva kokkuleppe artikli 14 punktis 1, pariteetsetel alustel vastastikku välja antavate maksuvabade lubade arvu ja nende lubade arvu, mis annavad õiguse vedajatele vedude teostamiseks vedude kohta kehtestatud maksude ja lõivude maksmisega.
4. Lepinguosalised annavad teineteisele üle vastava hulga lubade vorme. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused kooskõlastavad loa näidisvormi.
5. Loa kauba veo teostamiseks annab vedajale välja selle riigi õiguspädev asutus, kus sõiduk on registreeritud.
6. Luba autovedude teostamiseks võib kasutada ainult see vedaja, kellele see välja on antud xx xxxx ei ole lubatud teisele isikule üle anda.
7. Vedude teostamisel teise lepinguosalise territooriumil peavad käesolevas kokkuleppes nimetatud load asuma sõidukis ja need tuleb esitada nende organite nõudmisel, kellel on õigus kontrolliks.
8. Loa kehtivusaeg on üks kalendriaasta.
OSA. Üldtingimused Artikkel 8
1. Lepinguosaliste vedajad ja sõidukite juhid peavad täitma selle riigi liikluseeskirja ja seadusi ning määrusi, xxxxx territooriumil teostatakse reisijate xx xxxxx vedu.
2. Kauba vedu eriautorongidega, mille kaal ja mõõtmed ületavad teise lepingu- osalise territooriumil lubatud piirkaalu või -mõõtmed, võib alustada ainult pärast eriloa saamist selle lepinguosalise õiguspädevatelt asutustelt.
3. Ohtlike veoste vedamiseks annavad lepinguosaliste õiguspädevad asutused vajaduse korral välja eriload. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused peavad andma vastuse eriloa väljaandmise avaldusele mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast selle saamist.
OSA. Spetsifikatsioonid ja statistilistest ülekannetest teavitamine
OSA. Vahekohtu menetluse algatamine
OSA. Operatsioonid
1. ESTPLA 6 kuulub DANBN-i koosseisu ning osaleb operatsioonides samadel tingimustel nagu DANBN-i taanlastest liikmed. Vormiriietuse kandmine ja relvade omamine ning muud operatiivküsimused lahendatakse ESTPLA 6 missioonipiirkonnas viibimise ajal samadel tingimustel kui DANBN-ilgi. ESTPLA 6 varustatakse Taani sõjaväevormidega, mis tähistatakse SFOR-i tunnusmärgi, Eesti lipu kujutise ja riigi ingliskeelse nimetusega (ESTONIA). Ametlike sündmuste, paraadide ja muude sarnaste ürituste ajal võivad Eesti sõjaväelased kanda Eesti Kaitseväe vormi.
2. ESTPLA 6 järgib kõiki kehtivaid operatiiveeskirju (Standing Operational Procedures), direktiive jne, mille DANBN või NATO on kehtestanud missioonipiirkonnas viibimiseks. Eesti Kaitsevägi varustab ESTPLA 6 ärakirjaga DANBN-i kehtivatest operatiiveeskirjadest, DANBN-i lahingutegevuse reeglitest (XXX), põhimäärustikust (Basic Procedures) jne tõlgituna eesti keelde.
OSA. KÜTUSENA SURUMAAGAASI (CNG) KASUTAVATE MOOTORSÕIDUKITE ERIOSADE TÜÜBIKINNITUS
OSA. Artikkel 46 Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele.
Artikkel 47 Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures.
Artikkel 48 Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks igale riigile. Ühinemiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures.
1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist ÜRO peasekretäri juures. [Lapse õiguste konventsioon jõustus 2. septembril 1990. a.]
2. Iga osalisriigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda dokumendi üleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist.
1. Iga osalisriik võib teha parandusettepanekuid xx xxxx need üle ÜRO peasekretärile. Peasekretär edastab seejärel parandusettepanekud konventsiooni osalisriikidele, küsides neilt ühtlasi, kas nad toetavad osalisriikide konverentsi kokkukutsumist selleks, et neid ettepanekuid arutada ja hääletusele panna. Juhul kui nelja kuu jooksul pärast peasekretäri pöördumist on üks kolmandik osalisriikidest sellise konverentsi poolt, kutsub peasekretär konverentsi kokku ÜRO egiidi all. Iga parandus, mis võetakse konverentsil vastu osalisriikide esindajate häälteenamusega, esitatakse ÜRO peaassambleele kinnitamiseks.
2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud parandus jõustub, xxx xxxxx on kinnitanud ÜRO peaassamblee ja xxx xxxxx on vastu võtnud kaks kolmandikku konventsiooni osalisriikidest.
3. Kui parandus jõustub, on see kohustuslik nendele osalisriikidele, kes selle vastu võtsid; teiste osalisriikide suhtes on siduvad kõik käesoleva konventsiooni sätted ja mis tahes varasemad nende poolt vastuvõetud parandused.
1. ÜRO peasekretär saab konventsiooni osalisriikidel ning saadab ühtlasi kõikidele osalisriikidele reservatsioonid, mis konventsiooni osalisriigid on ratifitseerimise või ühinemise ajal teinud.
2. Käesoleva konventsiooni eesmärkidega vastuolus olevaid reservatsioone ei ole lubatud teha.
3. Reservatsioonist võib xxxx xxxx loobuda, teatades sellest ÜRO peasekretärile, kes seejärel informeerib kõiki osalisriike. Reservatsioon kaotab jõu päeval, mil peasekretär saab loobumisteate.
Artikkel 52 Iga osalisriik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, saates vastava kirjaliku xxxxx ÜRO peasekretärile. Denonsseerimine jõustub aasta möödudes sellise xxxxx kättesaamisest.
Artikkel 53 ÜRO peasekretär on määratud kä...
OSA. 1.1. Eestis kehtivad pinnavee veemajanduslikud vesikonnad ja alamvesikkonnad
1.2. Kokkuvõte veemajanduskavades kinnitatud pinnaveekogumitest