Üldpõhimõtted Näiteklauslid
Üldpõhimõtted. 1. Demokraatia põhimõtetest ja põhilistest inimõigustest kinnipidamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mis on kohaldatavad mõlema lepinguosalise suhtes, toetab mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.
2. Lepinguosalised kinnitavad oma ühiseid väärtusi, nagu need on väljendatud ÜRO põhikirjas.
3. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust edendada säästvat arengut, teha koostööd kliimamuutustest tulenevate probleemide lahendamisel ja aidata saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärgid, sealhulgas aastatuhande arengueesmärgid.
4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks hea valitsemistava põhimõttele.
5. Lepinguosalised nõustuvad, et käesoleva lepingu raames koostööd tehes järgitakse vastavaid siseriiklikke õigusnorme.
Üldpõhimõtted. 1. Lepinguosalised peavad kahe- ja mitmepoolse kaubavahetuse ja kaubandusega seotud küsimuste üle dialoogi, mille sihiks on tugevdada kahepoolseid kaubandussidemeid ja suurendada mitmepoolse kaubandussüsteemi osa majanduskasvu ja -arengu edendamisel.
2. Lepinguosalised kohustuvad mõlemapoolset kasu silmas pidades võimaluse piires soodustama omavahelise kaubavahetuse arengut ja mitmekesistamist. Nad kohustuvad parandama turulepääsu tingimusi, tehes tööd kaubandustõkete, eelkõige mittetariifsete tõkete kaotamiseks ja rakendades meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks, võttes seejuures arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide tehtud asjakohast tööd.
3. Tunnistades, et kaubandusel on arengus asendamatu roll ja et kaubandussoodustuste kokkulepetena antav abi on toetanud abisaajate arengumaade arengut, püüavad lepinguosalised tihendada sellise abi küsimuses konsulteerimist täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega.
4. Lepinguosalised teavitavad üksteist kaubanduspoliitikas ja sellistes kaubandusega seotud poliitikavaldkondades nagu põllumajandus, toiduohutus, tarbijakaitse ja keskkond, xxxxx arvatud jäätmetekäitlus, toimunud muudatustest.
5. Lepinguosalised julgustavad dialoogi pidamist ja koostööd, et arendada omavahelisi kaubandus- ja investeerimissuhteid ning püüdes lahendada kaubandusprobleemid ja muud kaubandusega seotud probleemid valdkondades, millele on viidatud artiklites 13−19.
Üldpõhimõtted. 4.1. Töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse töölepingu seadusest ning teistest riigi või Viljandi linna õigusaktidest (sh Viljandi Linnavalitsuse 12.juuni 2017 nr 9 määrus „Viljandi Linnavalitsuse hallatavate asutuste personali töötasustamise põhimõtted“) käesolevast töötasujuhendist. Kokkulepitavad töötasud ei tohi xxxx xxxxx tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.
4.2. Töötasu korraldavate õigusaktide muutmisel muudetakse töötasu- ja töötasuga seotud tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades muudatusi õigusakti kehtima hakkamise päevast.
4.3. Töötasu kokku leppimisel arvestatakse Viljandi Linnavalitsuse poolt asutusele kinnitatud struktuuri, koosseisu ja töötasuvahemikke ning eraldatud tööjõukulude eelarvet. Töötasuvahemike muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.
4.4. Vastavale ametikohale ettenähtud töötasuvahemiku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhitöötasu on lubatud maksta xxxx erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht.
4.5. Töötaja tööülesannetes lepivad direktor ja töötaja kokku töölepingus xx xxxxx lisaks olevas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus on piisavalt xxxxx xx arusaadav, et töötaja teaks, milliste ülesannete täitmist temalt oodatakse. Kokkulepitavad tööülesanded mahuvad kokkulepitud tööaega.
4.6. Tööleping ja töölepingu muudatused fikseeritakse kirjalikult.
4.7. Katseajal võib kokku leppida töötaja töötasuks tema ametikohale planeeritud töötasutasemest madalama palgamäära, eeldusel, et töötaja vajab sisseelamisperioodil olulist tööalast juhendamist, ja arvestades, et töötasu ei või xxxx xxxxxxx Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
4.8. Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid.
4.9. Töötasu makstakse üks kord kuus. Töötasu kantakse hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu viiendal kuupäeval üle töötaja poolt näidatud arveldusarvele, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kokkulepitud töötasu maksmise kuupäev satub puhkepäevale, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Arveldusarve muutmisest tuleb töötajal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada Viljandi Linnavalitsuse rahandusametit (edaspidi rahandusamet).
4.10. Esitatud tööajatabelite ja käskkirjade alusel arvestab ja maksab töötasu välja Viljandi Linnavalitsuse rahandusamet.
4.11. Rahandusamet väljastab töötajale teatise arvestatud töötasu, puhkusetasu xx...
Üldpõhimõtted. ARTIKKEL 2 Inimõiguste ülddeklaratsioonis, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas ning Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ning põhi- ja inimõiguste austamine, samamoodi nagu turumajanduse põhimõtete austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.
ARTIKKEL 3 Lepinguosalised leiavad, et nende tulevase heaolu ja stabiilsuse tagamiseks peavad Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemisel tekkinud uued sõltumatud riigid, edaspidi “sõltumatud riigid”, jätkama ja arendama omavahelist koostööd Helsingi lõppakti põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ning heanaaberlike suhete vaimus ja ühendama kõik oma xxxx xxxxx protsessi soodustamiseks.
Üldpõhimõtted a) TARGET2 talitlushäire korral võivad otseosalejad esitada hüvitisenõudeid käesolevas liites sätestatud TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt.
b) Kui EKP nõukogu ei ole teisiti otsustanud, ei kohaldata TARGET2 hüvitussüsteemi, kui TARGET2 talitlushäire tuleneb välistest asjaoludest, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt xx xxxxx asjaomasest keskpangast, või tuleneb kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest.
c) TARGET2 hüvitussüsteem on ainus hüvitamismenetlus, mida pakutakse TARGET2 talitlushäire korral. Osalejad võivad siiski kasutada xx xxxx seaduslikke võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kui osaleja nõustub TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt esitatud hüvitisepakkumusega, loetakse see osaleja suhtes tagasivõtmatuks kokkuleppeks, millega ta ühtlasi loobub kõikidest (sh kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla mis tahes keskpanga vastu seoses maksejuhistega, millega seoses xx xxxxxx vastu hüvitise, ning kinnitab, et tema poolt vastava hüvitise summa saamine lahendab need nõuded täielikult ja lõplikult. Osaleja vabastab asjaomase keskpanga TARGET2 hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses mistahes hilisematest nõuetest, mida võivad esitada teised osalejad või kolmandad isikud seoses asjaomase maksejuhise või maksega.
d) Hüvitisepakkumuse tegemine ei tähenda, et Eesti Pank või mõni muu keskpank võtab endale vastutuse talitlushäire eest.
Üldpõhimõtted. HK kajastatud üldpõhimõtted tulenevad Riigihanke seaduse § 3 sätetest.
Üldpõhimõtted. Lepinguosalised peavad dialoogi kaubandus- ja investeerimisküsimustes eesmärgiga tugevdada ja edendada mitmepoolset kaubandussüsteemi ning omavahelist kahepoolset kaubandust.
Üldpõhimõtted. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju kindlustuslepingus kokkulepitud ulatuses.
Üldpõhimõtted. 3.5.1.1 Võrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks hanked ning kooskõlastab xxxxx tulemused kliendiga vastavalt liitumislepingule, välja arvatud juhul, kui võrguettevõtja ja klient lepivad kokku võrguühenduse projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt võrguettevõtja poolt sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 3.5.1.4 toodud erisuse kohaldamise eeldusi. Kui võrguühenduse projekteerib ja ehitab klient, on võrguettevõtjal õigus kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse.
3.5.1.2 Võrguettevõtja poolt koostatud hankedokumentatsiooniga on kliendil võimalus tutvuda e-riigihangete keskkonnas.
3.5.1.3 Kliendil on võimalus kokkuleppel võrguettevõtjaga ning kooskõlas punktiga
3.5.1.1 rajada liitumiseks vajalik võrguettevõtja omandisse jääv tarbimissuunaliseks vajalik gaasipaigaldis võrguettevõtja rajatise territooriumile, mille täpsemad tingimused lepitakse kokku liitumislepingus.
Üldpõhimõtted. 9.3.1 Liituja poolt tellitava töö tehniline lahendus peab vastama ELV nõuetele ja ei tohi halvendada elektrivõrgu olemasolevat seisundit (halveneb elektrivarustuskindlus, suurenevad käidu kulud jne).
9.3.2 Projekteerimisülesande väljastab ELV. Tehnilised lahendused koostatakse lähtuvalt ELV-s kehtivatest tehnilistest nõuetest, juhenditest ja standarditest. Ehitustöödega võib alustada pärast projekti ELV poolset kooskõlastamist.
9.3.3 Kui liituja soovib ise koostada projekti, siis peab tema valitud töövõtja olema kooskõlastatud ELV ehituse projektijuhiga, olema kantud Majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR) elektritööde projekteerijana ja omama eelnevat väliselektrivõrkude projekteerimise kogemust.
9.3.4 Notariaalsed maakasutuslepingud sõlmib ELV või ELV poolt volitatud xxxx xx need arhiveeritakse ELV-s.
9.3.5 Kui liituja soovib korraldada ise ehitustööd, peab tema valitud töövõtja olema kantud MTR elektritööde ettevõtjana ja vastama ELV dokumendi P134 tingimustele.
9.3.6 Ehitustööde teostamisel lähtuda ELV nõuetest, ehitusseadusest ja elektriohutusseadusest ja töö üleandmisel ELV sisedokumendist “Elektritööde vastuvõtmise protseduur”.
9.3.7 Liituja poolt korraldatav töö võetakse põhivarana ELV-s arvele tõendatud kuludokumentide alusel. Töö üleandmisel esitab liituja ELV-le tõendatud kuludokumendid (arve).
9.3.8 Liitujal ei võimaldata ise korraldada töid juhtudel, kui tehnilise lahendusega kaasneb jaotus- või piirkonnaalajaama ehitus ja/või rekonstrueerimine.