Maismaa sood Näiteklauslid

Maismaa sood. Konkreetse maismaalise sooala või soostiku nullkontuuri leidmiseks eraldati mullakaardi eelvalikust kõik madalsoo- (M), siirdesoo- (S) ja rabamuldade (R) polügoonid ning nende vahele jäävad muud maismaa märgalade muldade polügoonid, kusjuures soostike äärealadele jäävad turvastunud mullad eemaldati. Nullkontuuri kulgemise õigsuse otsus langetati kõikide olemasolevate kaardi-, pildi- ja kirjandusmaterjalide läbivaatamise tulemusena. Näide nullkontuuriga piiritletud Endla soostikust on näha joonisel 5. Põhiline kriteerium nullkontuuri piiritlemisel oli ▇▇▇▇▇ katkematu kulg kaardikihil. Kõik nullkontuuri piiridesse jäänud mineraalmaa pinnavormid nt rannavallistikud ja mineraalmaa saarestikud loeti sellisel juhul nullkontuuri piiridesse jääva soo või soostiku osaks. Taolisel moel jäid nullkontuuri piiridesse ka majandatud alad soostikes nt põllu- ja metsamaad ning kaevandusalad. Ka sooala piiril olev seisuveekogu jäeti soostikku iseloomustava nullkontuurpolügooni sisse. − eemaldatud siiredsoomullad, TxR − eemaldatud rabamullad. Piiritlemise käigus selgus, et mullastiku järgi eksisteerivad paljud sood maastikus lahuspolügoonidena või on tugeva majandamise tulemusena (nt põlevkivi kaevandamine Puhatu sootiku alal) tegelikkuses maastikust osaliselt või täielikult kadunud. Viimasel juhul korrigeeriti nullkontuuri kulgemist vastavalt ortofotol sisalduvatele andmetele. Seoses sellega, et soostike nullkontuurpolügoonidesse ei piiritletud vooluveekogude fluviaalseid muldi, arvestusega, et nad peavad jääma seotuks lammialadega, saadi tulemuseks nii mõnegi soostiku nullkontuurala lahuspolügoonidena (nt Sangla soostik). Nii mitmelgi korral pindalaliselt väikeste soomuldade lahuspolügoonide paiknemise tihedust ja mustrilisust järgides jõuti veendumusele, et märgalaliselt on olulised ka spetsiifiliste mineraalmaa pinnavormide (nt rannavallistikud) vahele kujunenud soostunud alad. Sellisel juhul võeti sooala nullkontuuri piiridesse ka mineraalmaa pinnavormidele ▇▇▇▇▇▇ mullastik. Nii näiteks hõivab Keibu rannavallistikuvahelise soo nullkontuurpolügoon lisaks soomuldadele ka karbonaadivaeste muldade polügoone. Üldjuhul hõivati turbamullaga kaetud lahuspolügoonidest soostike nullkontuuri piiridesse kõik turbamulla polügoonid > 10 ha, v.a juhtudel, kui <10 ha suurused alad on kantud Natura 2000 või muudesse märgaladele olulistesse looduskaitselistesse andmebaasidesse. Erinevatele kirjandusallikatele toetudes on Eestis loetletud pindalaga >1ha maismaa soid kuni 16 500 (Ilomets, ...
View Source
Maismaa sood. Vastavalt ▇▇▇▇▇▇ et al. (1993) toodule on looduslikus seisundis olevate soode vooluveekogude veed võrreldes mineraalsetes tingimustes toimivate vooluveekogudega magedad, ▇▇▇▇▇▇ bakteriaalse kooslusega, kuid suurema lahustunud orgaanilise aine (huumushappe) sisaldusega. Sügavamate turbakihtide veed on aga hapnikuvaesed, kuid kõrge lahustunud süsinikdioksiidi sisaldusega. Ehkki toodud iseloomustus on soode kohta, selle mõiste laiemas mõttes liiga üldistatud, siis järgides soodega seotud kvaliteedi ja kvantiteedi mõju pinnavee veekogudele läbi madalsoode ▇▇ ▇▇▇▇▇▇ võrdluse, on see enam tõene. ▇▇▇▇▇▇ et al. (1993) kohaselt, on põhjaveest toituvate madalsoode vooluveekogud valdavalt humiinainete vabad, nõrgalt happelise kuni leeliselise reaktsiooniga ning värvuselt helekollakad, -rohekad kuni värvusetud. Tingituna põhjaveelise ja/või allikalise veekeskkonna mineraalsest koostisest, on madalsoode vooluveekogud tihti kaltsiumi, ▇▇▇▇ ▇▇ muude lahustunud ioonide transportijateks. Vastukaaluks on rabades formeerunud vooluveed humiinaineterikkad, tugeva kuni väga tugeva happelise reaktsiooniga ning värvuselt kollakas-pruunid kuni tumepruunid. 1970ndatel läbiviidud 40 valgla soostumise astme ja vooluvee värvuse omavahelise seose uuringu tulemuste (▇▇▇▇▇, 1973) põhjal jõuti järelduseni, et mida suurem on ▇▇▇▇▇▇ pindalaline osakaal valglal, seda tumedama värvusega on valglat läbivad vooluveed (▇▇▇▇▇▇▇ et al., 1987).
View Source

Related to Maismaa sood

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste ▇▇▇▇. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Poolte õigused ja kohustused 2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajalikud hanked välja hiljemalt ....................... kuu jooksul pärast liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt. Põhivõrguettevõtjal on õigus lepingu täitmiseks kasutada ▇▇ ▇▇▇▇ lepingu sõlmimist läbiviidud põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid. 2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne lepingus sätestatud liitumistasu esimese osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt lepingu punktile 3.6. 2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud ▇▇▇▇▇ tulemuste selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult ▇▇▇▇▇ tulemustest. Juhul, kui lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud hange on korraldatud enne lepingu sõlmimist, teatab põhivõrguettevõtja pärast lepingu sõlmimist klienti kirjalikult varasemalt läbiviidud hangete tulemustest. 2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul punktis 2.3 nimetatud ▇▇▇▇▇ saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt või enne lepingu sõlmimist läbiviidud hangete tulemustega. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.5 toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi (sh enne lepingu sõlmimist läbi viidud hanked), mille eeldatav maksumus jääb alla ....................... EUR-i. 2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks või varasemalt sõlmitud hankelepingu rakendamiseks ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu või lähtub varasemalt sõlmitud hankelepingust ▇▇ ▇▇▇▇▇ liitumispunktist põhivõrgu ▇▇▇▇▇ jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine. 2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas. 2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu oluliselt suureneda. 2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest. 2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud ▇▇▇▇▇▇ ▇▇▇ kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa- ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka. 2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.

  • Kus ma ▇▇▇▇ kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.