Maismaa sood. Vastavalt Xxxxxx et al. (1993) toodule on looduslikus seisundis olevate soode vooluveekogude veed võrreldes mineraalsetes tingimustes toimivate vooluveekogudega magedad, xxxxxx bakteriaalse kooslusega, kuid suurema lahustunud orgaanilise aine (huumushappe) sisaldusega. Sügavamate turbakihtide veed on aga hapnikuvaesed, kuid kõrge lahustunud süsinikdioksiidi sisaldusega. Ehkki toodud iseloomustus on soode kohta, selle mõiste laiemas mõttes liiga üldistatud, siis järgides soodega seotud kvaliteedi ja kvantiteedi mõju pinnavee veekogudele läbi madalsoode xx xxxxxx võrdluse, on see enam tõene. Xxxxxx et al. (1993) kohaselt, on põhjaveest toituvate madalsoode vooluveekogud valdavalt humiinainete vabad, nõrgalt happelise kuni leeliselise reaktsiooniga ning värvuselt helekollakad, -rohekad kuni värvusetud. Tingituna põhjaveelise ja/või allikalise veekeskkonna mineraalsest koostisest, on madalsoode vooluveekogud tihti kaltsiumi, xxxx xx muude lahustunud ioonide transportijateks. Vastukaaluks on rabades formeerunud vooluveed humiinaineterikkad, tugeva kuni väga tugeva happelise reaktsiooniga ning värvuselt kollakas-pruunid kuni tumepruunid. 1970ndatel läbiviidud 40 valgla soostumise astme ja vooluvee värvuse omavahelise seose uuringu tulemuste (Xxxxx, 1973) põhjal jõuti järelduseni, et mida suurem on xxxxxx pindalaline osakaal valglal, seda tumedama värvusega on valglat läbivad vooluveed (Xxxxxxx et al., 1987).
Maismaa sood. Konkreetse maismaalise sooala või soostiku nullkontuuri leidmiseks eraldati mullakaardi eelvalikust kõik madalsoo- (M), siirdesoo- (S) ja rabamuldade (R) polügoonid ning nende vahele jäävad muud maismaa märgalade muldade polügoonid, kusjuures soostike äärealadele jäävad turvastunud mullad eemaldati. Nullkontuuri kulgemise õigsuse otsus langetati kõikide olemasolevate kaardi-, pildi- ja kirjandusmaterjalide läbivaatamise tulemusena. Näide nullkontuuriga piiritletud Endla soostikust on näha joonisel 5. Põhiline kriteerium nullkontuuri piiritlemisel oli xxxxx katkematu kulg kaardikihil. Kõik nullkontuuri piiridesse jäänud mineraalmaa pinnavormid nt rannavallistikud ja mineraalmaa saarestikud loeti sellisel juhul nullkontuuri piiridesse jääva soo või soostiku osaks. Taolisel moel jäid nullkontuuri piiridesse ka majandatud alad soostikes nt põllu- ja metsamaad ning kaevandusalad. Ka sooala piiril olev seisuveekogu jäeti soostikku iseloomustava nullkontuurpolügooni sisse. − eemaldatud siiredsoomullad, TxR − eemaldatud rabamullad. Piiritlemise käigus selgus, et mullastiku järgi eksisteerivad paljud sood maastikus lahuspolügoonidena või on tugeva majandamise tulemusena (nt põlevkivi kaevandamine Puhatu sootiku alal) tegelikkuses maastikust osaliselt või täielikult kadunud. Viimasel juhul korrigeeriti nullkontuuri kulgemist vastavalt ortofotol sisalduvatele andmetele. Seoses sellega, et soostike nullkontuurpolügoonidesse ei piiritletud vooluveekogude fluviaalseid muldi, arvestusega, et nad peavad jääma seotuks lammialadega, saadi tulemuseks nii mõnegi soostiku nullkontuurala lahuspolügoonidena (nt Sangla soostik). Nii mitmelgi korral pindalaliselt väikeste soomuldade lahuspolügoonide paiknemise tihedust ja mustrilisust järgides jõuti veendumusele, et märgalaliselt on olulised ka spetsiifiliste mineraalmaa pinnavormide (nt rannavallistikud) vahele kujunenud soostunud alad. Sellisel juhul võeti sooala nullkontuuri piiridesse ka mineraalmaa pinnavormidele xxxxxx mullastik. Nii näiteks hõivab Keibu rannavallistikuvahelise soo nullkontuurpolügoon lisaks soomuldadele ka karbonaadivaeste muldade polügoone. Üldjuhul hõivati turbamullaga kaetud lahuspolügoonidest soostike nullkontuuri piiridesse kõik turbamulla polügoonid > 10 ha, v.a juhtudel, kui <10 ha suurused alad on kantud Natura 2000 või muudesse märgaladele olulistesse looduskaitselistesse andmebaasidesse. Erinevatele kirjandusallikatele toetudes on Eestis loetletud pindalaga >1ha maismaa soid kuni 16 500 (Ilomets, ...