Haljastus. Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Hajaasustuses võimalusel säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Tootmise maa-ala katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine elamute ja ühiskondlike hoonete eraldamiseks tootmisaladest. Eluasemekoha kavandamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku. Soovitatav on avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade välisruumi kvaliteedi tagamiseks koostada maastikuarhitektuurne projekt.
Haljastus. Planeeritaval maa-alal kasvavad erinevas vanuses kuused, xxxxx xx lepad. Xxxx xx lähipiirkonnas. Planeeringu üheks nõudeks on kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine. Ehitustööde käigus tuleb vältida puude tüvede, võrade ning juurte kahjustamist. Samuti tuleb vältida vertikaalplaneerimist, mis puude tüvede ümber kuhjaks liigset pinnast või jätaks puude juured paljaks. Täpne ümberistutavate ja raiutavate puude arv selgub koostatava projekti raames.
Haljastus. Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat. Puud pakuvad xxxxx xxxxx aidates leevendada tehiskattega aladel soojussaarte teket, mis on oluline arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Lisaks kaitseb hästi planeeritud kõrghaljastus tuule eest ja vähendab hooneteni jõudvat õhusaastet (nt tolm ja sõidukite heitgaasid) (skeem 1). Üldplaneeringuga säilitatakse ja luuakse uusi nn puhveralasid tootmis- ja elamualade eraldamiseks, liiklusmagistraalide ja raudtee äärde. Tiheasustusaladel tuleb väärtuslikku kõrghaljastust1 säilitada võimalikult maksimaalses ulatuses või tagada asenduspuude istutamine. Väärtusliku haljastusega (haljastuse hindamine toimub projekti või detailplaneeringu koostamisel kohaliku omavalitsuse ettekirjutusel) katastriüksusel on lubatud vertikaalplaneerimist ning sellega koos kõrghaljastust likvideerida kuni 50% katastriüksuse pindalast, kui järgnevates peatükkides ei ole sätestatud teisiti. Asenduspuude istutamise põhimõtted tiheasustuse alal tuleb sisse viia Narva-Jõesuu linnasisese linna raiekorda. Eesmärk on säilitada kõrghaljastuse tänane osakaal Narva-Jõesuu linnasises linnas. Tehnovõrkude rajamisel tuleb arvestada puujuurestikuga.
Haljastus. Mururajamine koos kasvupinnase lisamisega 818,00 m2 Istutatavad põõsad 21,00 tk
Haljastus. Peipsi järvega piirnevates külades1 tuleb säilitada maksimaalselt kõrghaljastust, et säiliks järve looduslähedane ilme. Raiet tohib lubada üksnes ehitisealuse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks. Raiete plaan esitatakse kohalikule omavalitsusele kas detailplaneeringuga või projekteerimisel. Hoone juurde kuuluva taristu plaani lahendus peab olema 1 Peipsi järvega piirnevate külade all on mõeldud Peipsiääre valla territooriumil neid külasid, mis piirnevad idast Peipsi järvega ehk Sääritsa küla, Xxxxx xxxx, Kodavere küla, Tedreküla, Pusi küla, Rootsiküla, Xxxx xxxx, Lahe xxxx, Savimetsa küla, Rehemetsa xxxx xx Praaga küla. võimalikult optimaalne ning kõrghaljastust säästev. Maksimaalse kõrghaljastuse säilitamise tingimus kehtib xxxx uute hoonete ja ehitiste rajamise kohta ning ei kehti maatulundusmaal metsa majandamisel. Kõikjal xxxxxx kehtib tingimus, et kui katastriüksusel puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10%2 katastriüksuse pindalast, tuleb rajada kõrghaljastus selliselt, et see kataks katastriüksust vähemalt 10% ulatuses. Kõrghaljastuse nõuet tuleb jälgida seni hoonestamata ja uute katastriüksuste puhul. Kõrghaljastuse nõue tuleneb vajadusest arvestada kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Mitmekesine haljastus (eriliigilised puud, põõsad ja rohttaimed) parandab mikrokliimat pakkudes kõrvetava päikese eest varju ning reguleerides läbi oma elutegevuse xxx xx maapinna temperatuuri. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Seetõttu tuleb ka planeeritud kõvakattega parklaid xx xxxxx ulatuslikke platse ja väljakuid liigendada mitmekesise haljastusega. Kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsusel (näiteks lähtudes avalikust huvist, vaatekoridori paiknemisest vms) on lubatud konkreetsel katastriüksusel haljastusele määratud tingimuste osas teha erandeid. Katastriüksusele (v.a maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele) uute ehitiste rajamisel tuleb kõrghaljastuse likvideerimine määratleda detailplaneeringus või ehitusprojektis. Luba raieks antakse ehitusloaga. Süsinikuvaru säilitamiseks ja suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja vähendamiseks) tuleb soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ja nende kujundamist. Põllumajanduses tuleb vähendada turvasmuldade harimist. Turvasmuldasid ei ole soovitatav kuivendada süsinikuvaru säilitamise eesmärgil (xxxx xxx põllumajandusliku kasutusega turvasmuldade ...
Haljastus. Planeeringuala on rannaäärne rohumaa, kus väärtuslikku kõrghaljastust ei kasva. Planeeringualale on ette nähtud rajada täiendav haljastus, milleks kasutatakse pikaealisi ja väärtuslikke liike.
Haljastus. Määrata Kesklinna rohevõrgustiku ruumielemendid ja nende hierarhia, tagada nende omavaheline sidusus nii planeeringuala ulatuses kui piirnevate linnaosade ja ülelinnaliste võrgustikega. Rohevõrgustiku struktuurse sidususe ja toimivuse analüüsimisel arvestada selle püsivust ja mõju elurikkusele, loodushoiule, mikrokliimale, kliimamuutuste mõjude leevendamisele, inimesele sh puhkealade kättesaadavusele. Selgitada välja piirkonnad, kus pargialade ja puhkealade kättesaadavus ei ole piisav ning määrata alad ja üldised põhimõtted nii suuremate pargialade/rohealade kui ka lokaalsete haljasalade (nt taskuparkide) kättesaadavuse parandamiseks. • Tugevdada ülelinnaliste rohe- ja sinialade omavahelisi seoseid, sh Ülemiste järve äärse roheala kasutusfunktsiooni võimaluste piires. • Määrata Aegna saare ehituslikud tingimused asustuse arengu suunamiseks ja kasutusvõimalused rekreatiivsete tegevuste (puhkevõimaluste) kavandamiseks. • Selgitada välja kohaliku kaitse alla võetavad objektid (puud, kooslused jms) ja haruldased (kultuuriloolised, väärikad, jämedad) puud.
Haljastus. Suure kasvukõrgusega puude istutamine müra- ja tuuletõkke, maastiku ilmestamise jms eesmärgil on lubatud krundi osades, kus need ei ohusta tulevikus naaberkruntidel asuvaid ehitisi, rajatisi ja/ või elanikke. Vastasel juhul tuleb istutus eelnevalt vastavate kruntide omanikega kooskõlastada. Piirinaabritel on otstarbekas teha koostööd tehis- või haljaspiirete rajamise ning hooldamise osas. Suures osas saab kasutada planeeringualale aastate jooksul kasvanud noori puid, välja raiudes nõrgemad puud. Säilitada tuleb olemasolevad tammed, mis koondplaanil on ümbritsetud ringiga. Ringi suurus näitab xxxx ulatust. Pos. 1, kus haljastust on piisavalt, tuleks põõsad ja puud üle vaadata, välja raiuda vigased ja kuivanud puud-põõsad, avada vaade jõgedele. Soovitav oleks uuendada õunapuuaed. Olemasolevate kõrvalhoonete vajadus selgitada, vajadusel uuendada või ehitada uued.
Haljastus. Maa-ala valgustus. Ruumide paiknemine. Põrandad ja trepid. Aknad. Uksed. Tualettruumid. Valgustus. Ruumide minimaalne temperatuur. Tuulutusvõimalus. Ruumide puhtus. Kemikaalide kasutamine.