Haljastus Näiteklauslid

Haljastus. Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Hajaasustuses võimalusel säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Tootmise maa-ala katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine elamute ja ühiskondlike hoonete eraldamiseks tootmisaladest. Eluasemekoha kavandamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku. Soovitatav on avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade välisruumi kvaliteedi tagamiseks koostada maastikuarhitektuurne projekt.
Haljastus. Suure kasvukõrgusega puude istutamine müra- ja tuuletõkke, maastiku ilmestamise jms eesmärgil on lubatud krundi osades, kus need ei ohusta tulevikus naaberkruntidel asuvaid ehitisi, rajatisi ja/ või elanikke. Vastasel juhul tuleb istutus eelnevalt vastavate kruntide omanikega kooskõlastada. Piirinaabritel on otstarbekas teha koostööd tehis- või haljaspiirete rajamise ning hooldamise osas. Suures osas saab kasutada planeeringualale aastate jooksul kasvanud noori puid, välja raiudes nõrgemad puud. Säilitada tuleb olemasolevad tammed, mis koondplaanil on ümbritsetud ringiga. Ringi suurus näitab xxxx ulatust. Pos. 1, kus haljastust on piisavalt, tuleks põõsad ja puud üle vaadata, välja raiuda vigased ja kuivanud puud-põõsad, avada vaade jõgedele. Soovitav oleks uuendada õunapuuaed. Olemasolevate kõrvalhoonete vajadus selgitada, vajadusel uuendada või ehitada uued.
Haljastus. Maa-ala valgustus. Ruumide paiknemine. Põrandad ja trepid. Aknad. Uksed. Tualettruumid. Valgustus. Ruumide minimaalne temperatuur. Tuulutusvõimalus. Ruumide puhtus. Kemikaalide kasutamine.
Haljastus. Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat. Puud pakuvad xxxxx xxxxx aidates leevendada tehiskattega aladel soojussaarte teket, mis on oluline arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Lisaks kaitseb hästi planeeritud kõrghaljastus tuule eest ja vähendab hooneteni jõudvat õhusaastet (nt tolm ja sõidukite heitgaasid) (skeem 1). Üldplaneeringuga säilitatakse ja luuakse uusi nn puhveralasid tootmis- ja elamualade eraldamiseks, liiklusmagistraalide ja raudtee äärde. Tiheasustusaladel tuleb väärtuslikku kõrghaljastust1 säilitada võimalikult maksimaalses ulatuses või tagada asenduspuude istutamine. Väärtusliku haljastusega (haljastuse hindamine toimub projekti või detailplaneeringu koostamisel kohaliku omavalitsuse ettekirjutusel) katastriüksusel on lubatud vertikaalplaneerimist ning sellega koos kõrghaljastust likvideerida kuni 50% katastriüksuse pindalast, kui järgnevates peatükkides ei ole sätestatud teisiti. Asenduspuude istutamise põhimõtted tiheasustuse alal tuleb sisse viia Narva-Jõesuu linnasisese linna raiekorda. Eesmärk on säilitada kõrghaljastuse tänane osakaal Narva-Jõesuu linnasises linnas. Tehnovõrkude rajamisel tuleb arvestada puujuurestikuga.
Haljastus. Määrata Kesklinna rohevõrgustiku ruumielemendid ja nende hierarhia, tagada nende omavaheline sidusus nii planeeringuala ulatuses kui piirnevate linnaosade ja ülelinnaliste võrgustikega. Rohevõrgustiku struktuurse sidususe ja toimivuse analüüsimisel arvestada selle püsivust ja mõju elurikkusele, loodushoiule, mikrokliimale, kliimamuutuste mõjude leevendamisele, inimesele sh puhkealade kättesaadavusele. Selgitada välja piirkonnad, kus pargialade ja puhkealade kättesaadavus ei ole piisav ning määrata alad ja üldised põhimõtted nii suuremate pargialade/rohealade kui ka lokaalsete haljasalade (nt taskuparkide) kättesaadavuse parandamiseks. • Tugevdada ülelinnaliste rohe- ja sinialade omavahelisi seoseid, sh Ülemiste järve äärse roheala kasutusfunktsiooni võimaluste piires. • Määrata Aegna saare ehituslikud tingimused asustuse arengu suunamiseks ja kasutusvõimalused rekreatiivsete tegevuste (puhkevõimaluste) kavandamiseks. • Selgitada välja kohaliku kaitse alla võetavad objektid (puud, kooslused jms) ja haruldased (kultuuriloolised, väärikad, jämedad) puud.
Haljastus. Planeeringuala on rannaäärne rohumaa, kus väärtuslikku kõrghaljastust ei kasva. Planeeringualale on ette nähtud rajada täiendav haljastus, milleks kasutatakse pikaealisi ja väärtuslikke liike.
Haljastus. Planeeritaval maa-alal kasvavad erinevas vanuses kuused, xxxxx xx lepad. Xxxx xx lähipiirkonnas. Planeeringu üheks nõudeks on kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine. Ehitustööde käigus tuleb vältida puude tüvede, võrade ning juurte kahjustamist. Samuti tuleb vältida vertikaalplaneerimist, mis puude tüvede ümber kuhjaks liigset pinnast või jätaks puude juured paljaks. Täpne ümberistutavate ja raiutavate puude arv selgub koostatava projekti raames.
Haljastus. Mururajamine koos kasvupinnase lisamisega 818,00 m2 Istutatavad põõsad 21,00 tk
Haljastus. Peipsi järvega piirnevates külades1 tuleb säilitada maksimaalselt kõrghaljastust, et säiliks järve looduslähedane ilme. Raiet tohib lubada üksnes ehitisealuse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks. Raiete plaan esitatakse kohalikule omavalitsusele kas detailplaneeringuga või projekteerimisel. Hoone juurde kuuluva taristu plaani lahendus peab olema 1 Peipsi järvega piirnevate külade all on mõeldud Peipsiääre valla territooriumil neid külasid, mis piirnevad idast Peipsi järvega ehk Sääritsa küla, Xxxxx xxxx, Kodavere küla, Tedreküla, Pusi küla, Rootsiküla, Xxxx xxxx, Lahe xxxx, Savimetsa küla, Rehemetsa xxxx xx Praaga küla. võimalikult optimaalne ning kõrghaljastust säästev. Maksimaalse kõrghaljastuse säilitamise tingimus kehtib xxxx uute hoonete ja ehitiste rajamise kohta ning ei kehti maatulundusmaal metsa majandamisel. Kõikjal xxxxxx kehtib tingimus, et kui katastriüksusel puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10%2 katastriüksuse pindalast, tuleb rajada kõrghaljastus selliselt, et see kataks katastriüksust vähemalt 10% ulatuses. Kõrghaljastuse nõuet tuleb jälgida seni hoonestamata ja uute katastriüksuste puhul. Kõrghaljastuse nõue tuleneb vajadusest arvestada kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Mitmekesine haljastus (eriliigilised puud, põõsad ja rohttaimed) parandab mikrokliimat pakkudes kõrvetava päikese eest varju ning reguleerides läbi oma elutegevuse xxx xx maapinna temperatuuri. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Seetõttu tuleb ka planeeritud kõvakattega parklaid xx xxxxx ulatuslikke platse ja väljakuid liigendada mitmekesise haljastusega. Kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsusel (näiteks lähtudes avalikust huvist, vaatekoridori paiknemisest vms) on lubatud konkreetsel katastriüksusel haljastusele määratud tingimuste osas teha erandeid. Katastriüksusele (v.a maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele) uute ehitiste rajamisel tuleb kõrghaljastuse likvideerimine määratleda detailplaneeringus või ehitusprojektis. Luba raieks antakse ehitusloaga. Süsinikuvaru säilitamiseks ja suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja vähendamiseks) tuleb soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ja nende kujundamist. Põllumajanduses tuleb vähendada turvasmuldade harimist. Turvasmuldasid ei ole soovitatav kuivendada süsinikuvaru säilitamise eesmärgil (xxxx xxx põllumajandusliku kasutusega turvasmuldade ...

Related to Haljastus

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

  • Vastutus 12.1. Xxxxxx vastutavad Xxxxxxx rikkumisega teisele poolele põhjustatud ja tõendatud otsese varalise kahju eest. Ostja ei vastuta ühelgi juhul Lepingu rikkumise tõttu Tootja saamata jäänud tulu eest. Käesolevas punktis toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele õigusaktidele ei saa sellist vastutust piirata või välistada. 12.2. Ostjal on õigus nõuda Tootjalt leppetrahvi tasumist alljärgnevatel juhtudel ja suuruses: 12.2.1. Tootmisseadme rajamist pole Valmimise Tähtpäevaks lõpuleviidud (Lepingu punkti 4.2 tähenduses) – leppetrahv [●] eurot [päevas/kuus] iga Valmimise Tähtpäeva ületava [päeva/kuu] eest kuni Tootmisseadme rajamise nõuetekohase lõpuleviimiseni; 12.2.2. Tootmisseadmega aastas toodetud taastuvelektri kogus on väiksem kui Xxxxx Xxxxx – leppetrahv [●] eurot [iga MWh eest, mille võrra tegelik tootmiskogus erineb Aasta Kogusest?]; 12.2.3. Tootja ei xxxx Xxxxxxxx sätestatud tähtaja jooksul Ostjale üle ega registreeri Ostja nimele Tootjale väljastatud päritolutunnistusi Tootmisseadmega toodetud taastuvelektri eest – leppetrahv [●] eurot [päevas] iga tähtpäeva ületava päeva eest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; 12.2.4. Tootja ei xxxx Xxxxxxx xxxx aastal üle päritolutunnistusi koguses, mis vastab Aasta Kogusele – leppetrahv [●] eurot iga Aasta Kogusest vähem Ostjale üleantud päritolutunnistuse eest; 12.2.5. Tootja ei täida või ei täida tähtaegselt või nõuetekohaselt Lepingus sätestatud kohustust esitada Ostjale informatsiooni, dokumente, aruandeid, andmeid või muud Lepingus sätestatud teabe esitamise kohustust – leppetrahv [●] eurot [päevas] iga rikkumise eest eraldi kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; 12.2.6. Tootja ei täida või ei täida tähtaegselt või nõuetekohaselt Lepingus sätestatud kohustust tagada ja võimaldada Ostjale ja Ostja esindajatele juurdepääsu Tootmisseadmele – leppetrahv [●] eurot [päevas] iga rikkumise eest eraldi kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; 12.2.7. Tootja ei esita Xxxxxxxx sätestatud tähtaja jooksul Ostjale Lepingu tingimustele vastavat kindlustuspoliisi – leppetrahv [●] eurot [päevas] iga tähtaega ületava päeva eest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; 12.2.8. Tootja ei esita Xxxxxxxx sätestatud tähtaja jooksul Ostjale Lepingu tingimustele vastavat pangagarantiid – leppetrahv [●] eurot [päevas] iga tähtaega ületava päeva eest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; 12.2.9. [●] 12.3. Lepingus sätestatud leppetrahvid on eelkõige kokku lepitud Xxxxxx poolt tema lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks, samuti rikkumiste lõpetamisele suunamiseks. Lisaks leppetrahvi nõudmisele on Ostjal õigus Tootjalt nõuda ka rikutud kohustuse täitmist, rikutud kohustusega Ostjale põhjustatud kahju hüvitamist leppetrahvi ületavas ulatuses ning kasutada Tootja suhtes ka mistahes muid Lepingus ja õigusaktides sätestatud õiguskaitsevahendeid. 12.4. Ostja poolt Tootjale esitatud leppetrahvi nõude täitmise ja tasumise tähtaeg on kümme päeva Ostja sellekohase nõude või arve esitamise kuupäevast. Ostja nõue loetakse täidetuks, xxx xxxxxx rahasumma on laekunud Ostja pangakontole. 12.5. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui kohustust rikkunud pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Xxxxxxx sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatuks jõuks ei loeta tarneraskuseid ja logistikahäireid ja sellega seotud raskuseid Tootmisseadme tähtaegseks rajamiseks vajaminevate seadmete, komponentide, materjalide jms osade hankimisel. Käesolev säte ei vabasta pooli kohustusest xxxxx tarvitusele meetmeid vääramatu jõu põhjuste kõrvaldamiseks ning pooled peavad jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist kohe pärast vääramatu jõu asjaolude lõppemist.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • KINDLUSTUS 5.1. Lepingu põhitingimuste vastavas lahtris märgitud isik kohustub sõlmima kindlustusvõtjana Vara vabatahtliku kindlustuse lepingu. Vara vabatahtliku kindlustuse leping peab: a) jõustuma hiljemalt siis, xxx Xxxx juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko xxxxx xxx Liisinguvõtjale; b) kehtima Liisinguandja kasuks kogu Vara maksumuse ulatuses koos käibemaksuga; c) sätestama Liisinguandja jaoks aktsepteeritava omavastutuse suuruse ning katma kõik Vara valdamise ja kasutamisega seotud riskid (sealhulgas liiklusõnnetus (kui Varaks on sõiduk), kahjustumine, tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus, xxxxxx, röövimine, vandalism); e) vastama Liisinguandja poolt kindlustuspoliisidele kehtestatud nõuetele (kättesaadav xxx.xxxxxxx.xx). 5.2. Kui Xxxxxxxxxxxxx on Vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusvõtja, siis esitab ta Liisinguvõtjale kindlustusteatise Vara vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Kui Liisinguvõtja on Vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusvõtja, siis kohustub ta esitama Liisinguandjale Vara vabatahtliku kindlustuse poliisi kolme (3) päeva jooksul arvates Xxxx xxx valdusesse saamisest ning uuendatud poliisi kolme (3) päeva jooksul kindlustuslepingu uuendamisest. 5.3. Kui Xxxxxx on liiklusregistris registreerimisele kuuluv sõiduk, vastutab kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise eest Liisinguvõtja, välja arvatud juhul, kui Lepingu põhitingimustes on sätestatud, et kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmib kindlustusvõtjana Liisinguandja. Kui kohustusliku liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja on Liisinguandja, siis esitab ta Liisinguvõtjale poliisi Vara kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohta. 5.4. Liisinguvõtja kohustub tagama Vara vabatahtliku kindlustuslepingu ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu täitmise Lepingu tähtpäeva saabumiseni. Kui Xxxxxxxxxxxxx on kindlustuslepingute kindlustusvõtja, on Liisinguvõtja kohustatud maksma Liisinguandjale Vara kindlustamise eest Liisinguandja arve(te) alusel. Kui Liisinguvõtja on kindlustuslepingute kindlustusvõtja, siis on Liisinguvõtja kohustus tasuda kindlustuse makseid ning kanda kindlustusega seotud kulud. 5.5. Vara vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või nõutavatel juhtudel kehtiva liikluskindlustuse puudumisel (eelkõige juhul, kui Liisinguandjal lasub seadusest tulenev kohustus sõlmida Vara liikluskindlustuse leping) on Liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt Xxxxxxx sätetele ja Liisinguvõtja on kohustatud maksma Liisinguandjale Vara kindlustamise eest Liisinguandja arve(te) alusel. Liisinguandjal puudub liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja täitmise kohustus, kui eelnimetatud lepingu sõlmimise kohustus lasub Lepingu kohaselt Liisinguvõtjal. 5.6. Liisinguvõtja on kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingute nõudeid, hoiduma igasugusest tegevusest või tegevusetusest, mis vastavalt Vara kindlustuslepingu sätetele võib põhjustada nimetatud lepingu muutmise, ülesütlemise või kindlustusmaksete suurenemise, xxxxx xxxx kindlustusjuhtumi saabumise või mis suurendab kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosust. Liisinguvõtja kohustub tagama, et kõigist kindlustusriski suurenemist mõjutada võivatest teguritest (nt kavatsus kasutada Vara õppesõidukina või sõidupraktika sõidukina) teavitatakse viivitamatult kindlustusandjat ja et vajadusel sõlmitakse asjakohased kindlustuslepingu muudatused. 5.7. Kindlustusjuhtumi korral Liisinguvõtja: a) esindab Liisinguandjat kindlustushüvitise xx Xxxx taastamisega/asendamisega seotud läbirääkimistel kindlustusandjaga; b) on kohustatud järgima kõiki kindlustuslepingu nõudeid, muu hulgas nõudeid kahju vähendamise kohta ning kindlustusjuhtumist kindlustusandjale teatamise kohta; c) on kohustatud hiljemalt kolme (3) päeva jooksul teatama Liisinguandjale juhtunust ja tarvitusele võetavatest abinõudest. 5.8. Kui Xxxxxxxxxxxxx sõlmib kindlustusvõtjana kindlustuslepingu, siis on Liisinguandjal õigus kindlustusleping lõpetada alates Lepingu lõppemisele järgnevast päevast. 5.9. Vara kasutamise asukoht on kindlustuslepingus määratletud piirkond.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Kindlustusvõtja kohustused 11.1. Kindlustusvõtja kohustused lepingu raames kehtivad ka temaga võrdsustatud isikutele. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks on temaga koos ühises majapidamises elavad pereliikmed, samuti kindlustatud eseme seaduslikud valdajad või kes kasutavad kindlustatud eset omaniku või valdaja nõusolekul. 11.2. Kindlustusvõtja on kohustatud eelnimetatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi. Kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustuslepingut on rikkunud kindlustusvõtja. 11.3. teavitama enne kindlustuslepingu sõlmimist või kindlustuslepingu kehtivuse ajal kui kindlustusvõtja, temaga võrdsustatud isik või soodustatud isik on kantud/kantakse sanktsioonide all olevate isikute nimekirja; 11.4. võimaldama Compensa esindajal tutvuda kindlustuskoha, kindlustatavate esemete ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajaliku dokumentatsiooniga; 11.5. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ja teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist xxxxx xxxxx- olevatest olulistest asjadest, mis mõjutavad otsust sõlmida kokkulepitud tingimustel kindlustusleping; 11.6. teavitama Compensat esimesel võimalusel kui esitatud andmed osutuvad valeks või puudulikuks; 11.7. teatama viivitamatult Compensale kindlustusriski suurenemisest (näiteks kui tekivad muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga), kindlustatud eseme võõrandamisest või mitmekordse kindlustuse tekkimisest; 11.8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist xx xxxxx laskma xxxx xxxx isikutel, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud; 11.9. teavitama kindlustatud eseme võõrandamisest või mitmekordse kindlustuse tekkimisest. 11.10. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks, küsides ja järgides seejuures Compensa juhiseid; 11.11. teatama juhtunust viivitamatult: a) politseile, kui kahtlustatakse kolmanda isiku tegevust; b) kohalikule päästeametile, kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega; c) muudel juhtudel pädevale asutusele või isikule. 11.12. teatama kindlustusjuhtumist Compensale esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu; 11.13. võimaluse korral hoidma kindlustusjuhtumi toimumis- koha puutumatuna kuni Compensa korraldusteni; 11.14. täitma Compensalt saadud juhiseid; 11.15. esitama kahjustatud vara või selle jäänused Compensale ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisus ning mitte asuma kahjustatud vara taastama ega hävinud vara utiliseerima xxxx Compensa nõusolekuta; 11.16. esitama Compensale kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik Compensa lepinguliste kohustuste kindlaks- määramiseks, xx xxxx dokumendid kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kohta, samuti volitama Compensat hankima vajalikku teavet ja dokumente.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.