Rakendusaktid Näiteklauslid

Rakendusaktid. Seaduse rakendamiseks ei xxx xxxx rakendusakte kehtestada ega muuta.
Rakendusaktid. 1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik siseriikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud liidu juriidiliselt siduvate aktide rakendamiseks. 2. Kui liidu juriidiliselt siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende aktide alusel rakendamisvolitused komisjonile või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel ja artiklis I-40 ettenähtud juhtudel nõukogule. 3. Lõike 2 kohaldamiseks sätestatakse Euroopa seaduses eelnevalt komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes kohaldatavate liikmesriikide kontrollimehhanismide eeskirjad ja üldpõhimõtted. 4. Liidu rakendusakte antakse Euroopa rakendusmäärustena või Euroopa rakendusotsustena.
Rakendusaktid. Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrust nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise xxxx xx hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 29.11.2016, 14) ning täiendada määrust xxxxxx puudega isiku hoolduspuhkusega.
Rakendusaktid. Seaduse vastuvõtmiseks ei ole rakendusakte vaja vastu xxxxx ega muuta.
Rakendusaktid. Nr 691/2010 Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, muudetud järgmiste õigusaktidega: komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010, komisjoni 24. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1216/2011, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava, komisjoni 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava.
Rakendusaktid. Seaduse rakendamiseks ei xxx xxxx rakendusakte kehtestada. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks TLS § 7 lõige 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“.
Rakendusaktid. 21 TsMS-i kohaselt eeldatakse, et kokkulepe hõlmab ka reglementi, ent põhimõtteliselt ei välista seadus xx xxxx, et lepitakse kokku teisiti (mida siiski tarbijaga üldjuhul ilmselt ei tehta).
Rakendusaktid. Eelnõu ei sisalda volitusnorme, seega uusi rakendusakte ei kavandata. Uue maksu ja maksumaksja lisandumisega vajavad tehnilise iseloomuga muutmist järgmised • RaKS alusel kehtestatud määrused: 1) sotsiaalministri 18. augusti 2004. a määrus nr 101 „Eesti Haigekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“; 2) sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused xx xxxx“; 3) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“; • SMS alusel kehtestatud määrus: 4) rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrus 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“; • TTTS alusel kehtestatud määrus: 5) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 140 „Töötuna ja tööotsijana xxxxx olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri pidamise põhimäärus“; • TVTS alusel kehtestatud määrus: 6) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“.
Rakendusaktid. Muudetavad rakendusaktid: 1) Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 2) Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrus nr 75 „Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ 3) Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 4) Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 5) Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käsitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 6) Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide xx xxxx sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 7) Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 määrus nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ 8) Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid xx xxxx mõõtmise kord“ 9) Vabariigi Valitsuse 08.04.2010 määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ 10) Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ 11) Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 12) Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193 „Plii xx xxxxx ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 13) Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 14) Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Eelnõuga kehtestatakse määruse uus terviktekst: tervise- ja tööministri määrus „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks: 1) sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ 2) sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ Määruste kavandid ...

Related to Rakendusaktid

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Sissejuhatus 1.1. ERGO Insurance SE kindlustuslepingute üldtingimused regulee- rivad ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid. 1.2. Kindlustuslepingute üldtingimustes on määratletud kindlus- tuslepingutes kasutatavad terminid ning sõnastatud ERGO Insurance SE ja kliendi õigused ja kohustused lepingu sõlmi- xxxxx xx täitmisel. ERGO Insurance SE kohaldab kindlustus- lepingute üldtingimusi ka liikluskindlustuslepingutele niivõrd, kuivõrd üldtingimused ei ole vastuolus liikluskindlustuse seadusega. 1.3. Kindlustuslepingute üldtingimused on kindlustusandja ja kindlus- tusvõtja vahel sõlmitava kindlustuslepingu lahutamatu osa.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Kus ma xxxx kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012