ASSOTSIEERIMISLEPING

ASSOTSIEERIMISLEPING

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline

PREaMBUL

BELGIa KUNINGRIIK, BULGaaRIa VaBaRIIK, TŠEHHI VaBaRIIK, TaaNI KUNINGRIIK,

SaKSaMaa LIITVaBaRIIK,

EESTI VaBaRIIK,

IIRIMaa,

KREEKa VaBaRIIK, HISPaaNIa KUNINGRIIK,

PRaNTSUSE VaBaRIIK, HORVaaTIa VaBaRIIK,

ITaaLIa VaBaRIIK, KÜPROSE VaBaRIIK, LÄTI VaBaRIIK, LEEDU VaBaRIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGaRI,

MaLTa VaBaRIIK,

MaDaLMaaDE KUNINGRIIK, aUSTRIa VaBaRIIK,

POOLa VaBaRIIK,

PORTUGaLI VaBaRIIK, RUMEENIa,

SLOVEENIa VaBaRIIK,

SLOVaKI VaBaRIIK,

SOOME VaBaRIIK, ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITaNNIa xx XXXxx-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPa LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPa aaTOMIENERGIaÜHENDUS, edaspidi „Euratom”, ühelt poolt ning

MOLDOVa VaBaRIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDaDES SILMaS lepinguosaliste ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTaDES Moldova Vabariigi Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTaDES, et väärtused, millele EL tugineb — nimelt demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

VÕTTES aRVESSE, et käesolev leping ei xxxxx XXx ja Moldova Vabariigi suhete edasist arengut, xxxx avab selleks

võimalusi;

TUNNISTaDES, et Moldova Vabariik on Euroopa riik, kellel on ühine ajalugu ja ühised väärtused liikmesriikidega ning kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja propageerida, sest xxxx põhineb tema Euroopa-orientatsioon;

TUNNISTaDES ELi ja Moldova Vabariigi ühise Euroopa naabruspoliitika 2005. aasta veebruari tegevuskava tähtsust ELi ja Moldova Vabariigi suhete tugevdamises ja Moldova Vabariigis reformi- ja ühtlustamisprotsessi edendamises ning seega järkjärgulise majandusliku lõimumise ja poliitilise assotsieerimise soodustamises;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist;

RÕHUTaDES eriti oma soovi edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, muu hulgas tehes tihedat koostööd Euroopa Nõukogu raames;

SOOVIDES aidata xxxxx Moldova Vabariigi poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes xxxxx xxxx paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas hea valitsemistava, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, kauban­ duse integreerimise ja majanduskoostöö tihendamise, tööhõive ja sotsiaalpoliitika, finantsjuhtimise, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformi, kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise, institutsioonide arendamise, vaesuse vähen­ damise ning jätkusuutliku arengu alal;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki ÜRO põhikirja ning Euroopa julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhi­ mõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi 1991. aasta ja Viini 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTaDES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses xx xxxxx luste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

TUNNISTaDES Moldova Vabariigi piirkondlikes koostöövormides aktiivse osalemise tähtsust;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse XXx ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜjVP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜjKP);

VÕTTES aRVESSE XXx valmisolekut toetada rahvusvahelist tegevust Moldova Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse tervi­ klikkuse tugevdamiseks ning aidata xxxxx tema taasintegreerimisele;

TUNNISTaDES, et Moldova Vabariigi võetud kohustus xxxxx püsiv lahendus Transnistria konfliktile xx XXx võetud

kohustus toetada konfliktijärgset rehabilitatsiooni on väga olulised;

VÕTTES EESMÄRGIKS ennetada igasugust organiseeritud kuritegevust, inimkaubandust ja korruptsiooni ning nende vastu võidelda, samuti tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada dialoogi ja koostööd xxxxx, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, lähtudes XXx xxxxxx rändepoliitika raamistikust, mille puhul pööratakse tähelepanu koostööle seadusliku xxxxx, sealhulgas korduvrände vald­ konnas, võitlusele ebaseadusliku rändega ning Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu tõhusale rakendamisele;

TUNNISTaDES Moldova Vabariigi kodanikele järk-järgult viisavaba reisimise võimaldamist, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded;

KINNITaDES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena xx xxxxx XXx xxxxx, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Moldova Vabariigile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse XXx xxxxx kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et xxxxxx xxxxx tema/nende xxx XXx osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Moldova Vabariigile viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv xxx xxxxxx lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes osutatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama xxxxx majandusre­ formidele Moldova Vabariigis;

VÕTTES EESMÄRGIKS austada keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd seoses mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega ja viies neid lepinguid ellu, ning järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

SOOVIDES järk-järgult saavutada majanduslikku integratsiooni XXx siseturuga, nagu on sätestatud käesolevas lepingus, muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu;

SOOVIDES järk-järgult luua põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiavarustuse kindlust, toetades asjakohase taristu arengut ning edendades turuin­ tegratsiooni ja õigusnormide ühtlustamist XXx õigustiku põhielementidega, samuti energiatõhusust ja taastuvate energiaal­ likate kasutamist;

TUNNISTaDES

asutamisleping;

vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja arengu, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTaDES Moldova Vabariigi kohustust järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid XXx õigusak­ tidega ning neid tõhusalt rakendada;

TUNNISTaDES Moldova Vabariigi kohustust töötada välja haldus- ja institutsiooniline taristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES aRVESSE XXx soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid,

ON KOKKU LEPPINUD jÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel.

2. assotsiatsiooni eesmärgid on:

a) edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate side­ mete alusel, muu hulgas laiendades Moldova Vabariigi osalemist XXx poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b) tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c) aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Moldova Vabariigis;

d) edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingu­ tusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e) toetada ja süvendada koostööd vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning samuti liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide valdkonnas;

f) toetada Moldova Vabariigi püüdlusi teha rahvusvahelist koostööd oma majanduse arendamiseks ka tema õigusaktide XXx õigusaktidega ühtlustamise kaudu;

g) luua tingimused tõhustatud majandus- ja kaubandussuhete loomiseks, et vastavalt käesolevale lepingule integreerida Moldova Vabariik järk-järgult XXx siseturuga, sealhulgas luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada, ning

h) luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I jaOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

1. Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on ÜRO inimõiguste ülddekla­

ratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa julgeoleku- ja Koostöökonverentsi

1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõ­ tete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2. Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepool­ suse põhimõtetele.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis xxxx on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames.

4. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid, sealhulgas koostööd ühist huvi pakku­ vate projektide väljatöötamisel, eelkõige korruptsiooni, organiseeritud ja muu (sealhulgas riikidevahelise) kuritegevuse ning terrorismi ennetamise ja nende vastu võitlemise projektide raames. Kõnealune kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab xxxxx piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

II jaOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1. Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.

2. Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a) süvendada poliitilist assotsieerimist ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupolii­ tika valdkonnas;

b) edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

c) tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

d) edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

e) parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivaba­ duste, sealhulgas vähemuste õiguste austamist, ning aidata xxxxx siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

f) arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning

g) austada ja edendada territoriaalse ühtsuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtteid.

Artikkel 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a) demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine,

b) inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine,

c) kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus,

d) avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise eden­ damine ning

e) korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkuse tagamine, pidades eelkõige silmas korruptsioonivastase võitluse alase rahvusvahelise koostöö tõhustamist, ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

Artikkel 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1. Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupo­ liitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohja­ mise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

Artikkel 6

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks selliste kuritegude eest tõhus vastutuselevõtmine, võttes meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2. Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusva­ helise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised lepivad kokku toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohust, raken­ dades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

Artikkel 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Moldova Vabariigi võimalikku osalemist XXx juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda XXx-poolne kutse.

Artikkel 8

Piirkondlik stabiilsus

1. Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edenda­ miseks ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx xxxxx xxxxx jätkusuutlik lahendus Transnistria küsimusele, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aidates ühiselt xxxxx konflikti tagajärgede ületamisele. Kuni küsimuse lahendamiseni ning sõltumata läbirääkimiste kehtestatud vormist on Transnistria küsimus üks lepinguosa­ listevahelise ning lepinguosaliste ja muude huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö keskse­ test teemadest.

3. Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjako­ hastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 9

Massihävitusrelvad

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite xxxxx xxx riiklikul kui ka mitterii­ klikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele xxxxx, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitleva­ test rahvusvahelistest lepingutest, xx xxxx vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõne­ alune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2. Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele xxxxx,

a) astudes samme asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimiseks ning vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning

b) luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kont­ rollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetami­ seks ja tugevdamiseks.

Artikkel 10

Xxxxx- xx kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1. Lepinguosalised tunnistavad, et xxxxx- xx kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrolli­ matu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda xxxxx- xx kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kohaldatava­ test rahvusvahelistest dokumentidest, näiteks ÜRO tegevusprogrammist xxxxx- xx kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd xx xxxxxx koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses xxxxx- xx kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävita­ mise ülemaailmsel, piirkondlikul, osapiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVjP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsi­ mustes.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetami­ seks ja tugevdamiseks.

Artikkel 11

Rahvusvaheline koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, rahvusvahelistele inimõi­ guste normidele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.

2. Sel eesmärgil teevad nad koostööd eelkõige rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks võitluses terrorismi vastu, seal­ hulgas vajaduse korral terroriaktide õigusliku määratluse küsimuses, ning tehes tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis kokkuleppele jõudmise nimel.

3. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001), teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning asjakohaste rahvusvahelise konventsioonide ja vahendite täielikuks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised vastavalt rahvusvaheli­ sele õigusele ja oma õigusaktidele teavet terroriorganisatsioonide ja -rühmituste, nende tegevuse ning toetusvõrgus­ tike kohta

III jaOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Artikkel 12

Õigusriik

1. Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edendamisele.

2. Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3. Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 13

Isikuandmete kaitse

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt XXx, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele instrumentidele ja normidele.

2. Igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu I lisas nimetatud õigusnorme. Isikuand­ meid edastatakse lepinguosaliste vahel üksnes juhul, kui see on vajalik selleks, et lepinguosaliste pädevad asutused saaksid rakendada käesolevat lepingut või muid lepinguosaliste vahel sõlmitud lepinguid.

Artikkel 14

Koostöö xxxxx, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, aren­ davad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku xxxxx, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku xxxxx, inimeste xxxxxx xxx piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2. Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a) xxxxx algpõhjused ja tagajärjed;

b) siseriiklike õigusaktide xx xxxxxx väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. xxxxx Xxxxx pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c) riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoo­ biavastased meetmed;

d) tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgusti­ kega võitlemise ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e) ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise hõlbustamine ning

f) piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitused, hea xxxx xx muud operatiivmeetmed ning Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Moldova Vabariigi Piirivalveameti vahelise koostöö tugevdamine.

3. Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

Artikkel 15

Isikute liikumine

1. Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a) Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008, ning

b) Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline viisalihtsustusleping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008 xx xxxx muudeti

27. juunil 2012.

2. Lepinguosalised kavatsevad parandada kodanike liikuvust ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi — viisavabaduse — xxxxx, xxx aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

Artikkel 16

Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine xx xxxxx vastu xxxxxxx mine

1. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas rahvusvahelise organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Selline koostöö hõlmab järgmist:

a) inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b) kaupade, sealhulgas kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c) ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud xxxxxx;

d) käesoleva lepingu VI jaotises „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” osutatud xxxxxx rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide puhul;

e) korruptsioon era- ja avalikus sektoris, sealhulgas ametiseisundi kuritarvitamine ja mõjuvõimuga kauplemine;

f) dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g) küberkuritegevus.

2. Lepinguosalised tõhustavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Moldova Vabariigi ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama xxxxxx xxxx rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis xx xxxxx xxxxxx protokollis, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis ning Euroopa Nõukogu korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise instrumentides.

Artikkel 17

Võitlus ebaseaduslike uimastitega

1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitlu­ sega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt xxx xxxxx keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, XXx 2013.–2020. aasta narkostrateegiast ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kaheküm­ nendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 18

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemi ja muude süsteemide kasutamist kuritegelikul xxxx saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul xxxx saadud xxxxxx xx vahendite tagastamist.

2. Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamisti­ xxxx xx selliste rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrd­ väärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtes­ tatud standarditega.

Artikkel 19

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas õigusriigi põhimõ­ tete ja rahvusvaheliste inimõiguste, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase xxxxx xxxx strateegia ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1267 (1999), 1373 (2001), 1540 (2004) ja 1904 (2009) ning muude asjaomaste ÜRO instrumentide ning kohaldatavate rahvusvahe­ xxxx konventsioonide ja instrumentide täielikuks rakendamiseks lepinguosalised:

a) vahetavad kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

b) vahetavad seisukohti terrorismi suundumuste, terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna ja koolituse kohta ning vahetavad kogemusi terrorismi ennetamise kohta ning

c) vahetavad head tava inimõiguste kaitse kohta terrorismivastases võitluses.

Artikkel 20

Õiguskoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõi­ xxxx konverentsi konventsioonid.

2. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada koostööd vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusakti­ dega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV jaOTIS

MAJANDUSLIK JA MUU VALDKONDLIK KOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Avaliku halduse reform

Artikkel 21

Koostöö eesmärk on arendada Moldova Vabariigis välja selline tõhus ja aruandekohustuslik avalik haldus, mis toetaks õigusriigi põhimõtete rakendamist ning tagaks, et riigi institutsioonide tööst saaks kasu kogu kõik Moldova Vabariigi elanikud, ning soodustada Moldova Vabariigi ja tema partnerite vaheliste suhete sujuvat arengut. Erilist tähelepanu pööra­ takse täidesaatvate ülesannete ajakohastamisele ja arendamisele, et Moldova Vabariigi kodanikele pakutaks kvaliteetseid teenuseid.

Artikkel 22

Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:

a) avalike ametiasutuste institutsiooniline ja funktsionaalne arendamine, et tõhustada nende tegevust ja tagada, et otsus­ tusprotsess ja strateegilise planeerimine oleks tõhus, kaasav ja läbipaistev;

b) avalike teenuste ajakohastamine, sealhulgas e-valitsuse väljatöötamine ja rakendamine, et tõhustada kodanikele teenuste osutamist ja vähendada ettevõtluskulusid;

c) xxxx vastutusel ja volituste delegeerimisel põhineva professionaalse avaliku teenistuse loomine ning töölevõtmise, koolituse, hindamise ja töötasustamise aususe ja läbipaistvuse süvendamine;

d) personalijuhtimise ja karjääri kujundamise tulemuslikkuse ja professionaalsuse parandamine ning

e) avalikus teenistuses eetiliste väärtuste edendamine.

Artikkel 23

Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

2. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 24

1. EL ja Moldova Vabariik edendavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõist­ mist. Lepinguosalistevahelise koostöö eesmärk on edendada toimivale turumajandusele vastavat majanduspoliitikat ning sellise majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2. Moldova Vabariik püüab luua toimiva turumajanduse xx xxxx-järgult lähendada oma poliitikat XXx poliitikale, lähtudes eesmärgist tagada usaldusväärne makromajandus- ja rahanduspoliitika, sealhulgas keskpanga sõltumatus ja hinnastabiilsus, ning usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.

Artikkel 25

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha nimetatud eesmärkidel koostööd järgmistes valdkondades:

a) teabevahetus makromajanduspoliitika ja struktuurireformide, makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning majandusarengu strateegiate küsimustes;

b) vastastikust huvi pakkuvate majandusküsimuste, sealhulgas majanduspoliitikameetmete ja nende rakendamise xxxxxx xxxx, näiteks majanduse prognoosimise ja strateegiliste poliitikadokumentide väljatöötamise meetodite ühine analüüsi­ mine, et tugevdada Moldova Vabariigi poliitikakujundust XXx põhimõtete xx xxxxxx kohaselt, ning

c) makromajandusliku ja finantsteabe vahetamine, sealhulgas hulgas riigi rahandus, finantssektori arendamise ja õigus­ liku reguleerimise, raha- ja vahetuskursipoliitika ja raamistike, rahandusliku välisabi ja majandusstatistika alase ekspertteabe vahetamine.

2. Koostöö hõlmab ka teabevahetust Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse üle.

Artikkel 26

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

3. PEATÜKK

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audi ning ettevõtete üldjuhtimine

Artikkel 27

1. Tunnistades tõhusate eeskirjade xx xxxxxx tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi xxxxxx täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku koostöös järgmistes valdkondades:

a) osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt XXx xxxxx valdkonna eeskirjadele;

b) riigi tasandil asjaomaste rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja Moldova Vabariigi raamatupidamis- ja auditiees­ kirjade järkjärguline ühtlustamine XXx omadega ning

c) ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning Moldova Vabariigi selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine XXx eeskirjade ja soovitustega.

2. asjaomased XXx eeskirjad on loetletud käesoleva lepingu II lisas.

Artikkel 28

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada liikmesriikide äriregistrite ja Moldova Vabariigi riikliku ette­ võtteregistri vahelist teabevahetust.

Artikkel 29

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 30

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu II lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vasta­ valt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Artikkel 31

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõigus­ likkuse ja mittediskrimineerimise ning sotsiaalsete õiguste valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

Artikkel 32

Koostöö seisneb teabe ja hea tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a) vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b) tööhõivepoliitika, kus eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c) aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahu­ ldada tööturu vajadusi;

d) tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e) tööjõu xxxxx tõhus juhtimine, et suurendada selle positiivset mõju arengule;

f) võrdsed võimalused eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada naistele ja meestele võrdsed võima­ lused; võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu;

g) sotsiaalpoliitika eesmärgiga xxxxx sotsiaalkaitse — sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustuse — taset ning viia sotsiaalkaitsesüs­ teemid vastavusse tänapäevaste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise jätkusuutlikkuse nõuetega;

h) sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas sidusrühmade suutlikkuse suuren­ xxxxxx xxxx ning

i) töötervishoiu ja tööohutuse parandamine.

Artikkel 33

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist Moldova Vabariigi poliitika kujundamisse ja reformimisse ning käesoleva lepingu alusel toimuvasse koostöösse.

Artikkel 34

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitme­ poolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

Artikkel 35

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätes­ tatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes ning ILO kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsi­ aalpoliitika põhimõtete kohta.

Artikkel 36

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 37

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu III lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

5. PEATÜKK Tarbijakaitse Artikkel 38

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüstee­

mide vahel.

Artikkel 39

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a) kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesolevas artikli IV lisas sõnastatud prioriteetidele, et luua tarbijatele tegelik valikuvõimalus;

b) tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine muu hulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, sealhulgas turujärelevalve, tarbijate teavitamissüsteemide ja -vahendite, tarbijate hari­ mise, tarbijate õiguste, tarbijate kaebuste lahendamise ning kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuselepin­ gute küsimustes;

c) haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d) sõltumatute tarbijaühenduste, sealhulgas valitsusväliste tarbijaorganisatsioonide arengu stimuleerimine, tarbijate esin­ dajate vaheliste kontaktide tugevdamine ning ametiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tarbijakaitsealase koostöö edendamine.

Artikkel 40

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu IV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

6. PEATÜKK Statistika Artikkel 41

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk — ajako­ haste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem xxxxx XXx ja Moldova Vabariigi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades xxxx xxxxx teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse XXx statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevus­ juhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

Artikkel 42

Koostöö eesmärk on:

a) riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade — avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate — vajadustest;

b) Moldova Vabariigi statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c) ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kasutamist;

d) riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada XXx statistikastandardite kohalda­ mist ja aidata xxxxx Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamisele;

e) kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f) kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 43

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:

a) rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused, ja sotsiaalstatistika;

b) põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

c) ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

d) makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika ja välismaiste otseinves­ teeringute statistika;

e) energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f) piirkondlik statistika ning

g) horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse info­ tehnoloogia kasutamine jms.

Artikkel 44

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. jõupingutused suunatakse edasisele ühtlustamisele XXx statistikaõigustikuga, tuginedes Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 45

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes peetakse järjepidevat dialoogi. Moldova Vabariigile tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

Artikkel 46

1. Lepinguosalised kohustuvad välja töötama Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärgulise XXx statistikaõigustikuga ühtlustamise alusprogrammi ning seda programmi korrapäraselt ajakohastama.

2. Statistikaõigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (V xxxx).

7. PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine: eelarvepoliitika, sisekontroll, finantsjärelevalve ja välisaudit

Artikkel 47

Käesoleva peatüki valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on rakendada selles valdkonnas rahvusvahelisi norme xx XXx head tava, et toetada Moldova Vabariigis kaasaegse riigi rahanduse juhtimise süsteemi arendamist kooskõlas ELi ja rahvusvahe­ liste aluspõhimõtetega, milleks on läbipaistvus, aruandekohustus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

Artikkel 48

Eelarve- ja arvepidamissüsteemid

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et:

a) parandada ja süstematiseerida eelarvehalduse, riigikassa ning arvepidamis- ja aruandlussüsteemide regulatiivdoku­ mente xx xxxx rahvusvaheliste standardite alusel ühtlustada, järgides XXx avaliku sektori head tava;

b) pidevalt arendada mitmeaastast eelarveplaneerimist ja viia see vastavusse XXx hea tavaga;

c) õppida tundma Euroopa riikide vahelisi suhteid eelarvevaldkonnas, et arendada seda valdkonda Moldova Vabariigis;

d) ühtlustada riigihangete xxxx XXx omaga ning

e) vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste xxxx.

Artikkel 49

SISEKONTROLL, FINANTSJÄRELEVALVE JA VÄLISAUDIT

Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:

a) veelgi parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste sisekontrolli süsteemi, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsiooni, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning XXx hea tavaga;

b) arendada välja vajadustele xxxxxx finantsjärelevalve süsteem, mis täiendab siseauditi funktsiooni xxxx xxxx dubleeri­ xxxx ning hoiab üleminekuperioodi jooksul ja ka hiljem valitsemissektori xxxxx xx kulud piisava kontrolli all;

c) saavutada finantsjuhtimises ja kontrollis, auditeerimisel ja järelevalves osalejate tulemuslik koostöö riigikassa ning eel­ xxxx xx raamatupidamisarvestuse valdkonnas osalejatega, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d) tugevdada avaliku halduse sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegeleva kesküksuse pädevust;

e) rakendada Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni välisauditinormid ning

(INTOSaI)

rahvusvaheliselt tunnustatud

f) vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste xxxx.

Artikkel 50

Võitlus pettuse ja korruptsiooni vastu

Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:

a) vahetada teavet, kogemusi ja head tava;

b) parandada pettuse ja korruptsiooniga võitlemise ja nende ennetamise meetodeid käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades, sealhulgas asjaomaste haldusasutuste koostöö valdkonnas, ning

c) tagada tulemuslik koostöö asjaomaste XXx institutsioonide ja organitega seoses XXx vahendite haldamise ja kontrolli kohapealse kontrollimise ja auditeerimisega vastavalt asjaomastele eeskirjadele ja korrale.

Artikkel 51

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

8. PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 52

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandus­ suhteid, kaubandust, investeeringuid xx xxxxx konkurentsi.

Artikkel 53

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 52, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas XXx tasandil liikmesrii­ kide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhi­ mõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguo­ salised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 54

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd Moldova Vabariigi maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja aren­ damisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagasta­ mise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd xx xxxxxx kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 55

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitikat, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. See koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piira­ mist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 56

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 57

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

9. PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 58

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade xx xxxxxx xxxxx täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a) toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b) tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c) tagada kogu Moldova Vabariigi finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d) edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd ning

e) tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 59

1. Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust xx xxxx asjakohaseid meetmeid.

2. Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas perso­ nali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 60

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 61

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-a lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusakti­ dega vastavalt nimetatud lisale.

10. PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika

Artikkel 62

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks paran­ dama XXxx xx Moldova Vabariigis tegutsevate Moldova Vabariigi xx XXx ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiiv­ raamistikku ning see peaks tuginema XXx VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 63

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

a) rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business act” põhi­ mõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse aruandluse ja dialoogi raames. Selle koostöö käigus pööratakse tähelepanu ka mikroettevõtjatele, kes mängivad ELi ja Moldova Vabariigi majanduses äärmiselt olulist xxxxx;

b) luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates xxxxx konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist), avaliku ja erasektori partnerluse arendamist ning keskkonna- ja energiaküsimusi, nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine;

c) lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, seal­ xxxxxx XXx põhimõtete vahetamisele;

d) innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet xx xxxx tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e) toetada kontaktide laiendamist ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate, samuti nimetatud ettevõtjate ning ELi ja Moldova Vabariigi asutuste vahel;

f) toetada Moldova Vabariigis ekspordi elavdamise meetmete juurutamist ning

g) süvendada Moldova Vabariigi teatavate tööstussektorite ajakohastamist ja ümberkorraldamist.

Artikkel 64

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Dialoogi kaasatakse ka ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate esindajaid.

11. PEATÜKK

Mäetööstus ja toorained

Artikkel 65

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd mäetööstuse ja toorainekaubanduse valdkonnas, et edendada üksteise­ mõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega.

Artikkel 66

Lepinguosalised teevad nimetatud eesmärgil koostööd järgmistes valdkondades:

a) lepinguosalistevaheline teabevahetus mäetööstussektori ja toorainesektori kohta;

b) teabevahetus toorainekaubandusega seotud küsimustes eesmärgiga edendada lepinguosalistevahelist suhtlust;

c) teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse jätkusuutliku arengu kohta ning

d) teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse valdkonna koolituste, kutseoskuste ja ohutuse kohta.

12. PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu areng

Artikkel 67

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades polii­ xxxxx xx õigusakte.

Artikkel 68

Lepinguosalistevaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a) põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b) riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt XXx õigusaktidele xx xxxxx tavale;

c) põllumajandustootmise ajakohastamine xx xxxxx jätkusuutlikkuse edendamine;

d) maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja hea tava vahetamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e) põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine;

f) eelkõige geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine;

g) teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

h) seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse xxxx rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosa­ lised kuuluvad.

Artikkel 69

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 70

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

13. PEATÜKK

Xxxxxxxx- xx merenduspoliitika

1. j agu

Kalanduspoliitika

Artikkel 71

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd kalanduse ja merenduse juhtimise alal, et süvendada kahe- ja mitme­ poolset koostööd kalandussektoris. Lepinguosalised taotlevad kalandusküsimuste terviklikku käsitlemist ja kalanduse jätkusuutlikku arendamist.

Artikkel 72

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a) kalavarude hea majandamine ja hea tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüs­ teemi lähenemisviisile;

b) jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et xxxxx kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c) koostöö vee-elusressursside majandamise ja kaitsega tegelevates piirkondlikes organisatsioonides.

Artikkel 73

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetamine ja toe pakkumine, et tagada jätkusuutliku kalan­ duspoliitika rakendamine järgmistes valdkondades:

a) kalavarude ja vesiviljelusressursside haldamine;

b) kalapüügi järelevalve ja kontroll ning asjakohaseid meetmeid kohaldada suutvate haldus- ja õigusstruktuuride arendamine;

c) püügi-, lossimis-, bioloogiliste ja majandusandmete kogumine;

d) turgude toimimise tõhustamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turus­ tamisstandardeid ja jälgitavust, ning

e) kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu kalanduspiirkondade jätkusuutlikule arengule; seejuures kalanduspiirkonnana mõistetakse piirkonda, mis hõlmab järve kallast või tiike või xxx suudmeala, kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandussektoriga.

2. j agu

Merenduspoliitika

Artikkel 74

Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised vastavalt vajadusele ka koostööd ja teotavad üksteist merendusküsimustes eelkõige rahvusva­ helisel merendusfoorumitel, kus toetatakse aktiivselt integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele xx Xxxxx mere head haldamist.

Artikkel 75

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

14. PEATÜKK

Energiakoostöö

Artikkel 76

Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad oma praegust energiakoostööd, lähtudes partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist. Koostöö eesmärk peaks olema energeetikasektoris energiatõhususe ja turuin­ tegratsiooni süvendamine ning õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajul­ geolek ning juurdepääs, keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale muu hulgas kooskõlas energiaühenduse asutamis­ lepinguga.

Artikkel 77

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi ja eesmärke:

a) energiastrateegia ja -poliitika;

b) XXx normidele vastavate ja muu hulgas energiaühenduse lepingu nõuetele vastavate, konkurentsil põhinevate, läbi­ paistvate ja mittediskrimineerivate energiaturgude arendamine energiasektori ümberkorraldamise ja piirkondliku ener­ giakoostöö kaudu;

c) atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise xxxx;

d) energiataristu, sealhulgas ühist huvi pakkuvad projektid, millega majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistatakse energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore, muu hulgas soodustades laenudest ja toetustest rahastatavate investeeringute tegemist;

e) energiavarustuse ja energiakaubanduse, -transiidi ja -transpordi stabiilsuse ja kindluse vastastikku kasulik ja mittedis­ krimineeriv laiendamine ja tugevdamine kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste eeskirjadega;

f) muu hulgas hoonete energiatõhususe ja -säästu edendamine ning majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlike alternatiivkütuste ja taastuvenergia väljatöötamine ja toetamine;

g) kasvuhoonegaaside heite vähendamine, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia projektid,

h) teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

i) koostööd võib teha ka tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise aatomie­ nergiaagentuuri (IaEa) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõte­ tele, samuti vastavalt Euroopa aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

Artikkel 78

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 79

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK Transport Artikkel 80

Lepinguosalised:

a) laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata xxxxx jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b) edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning

c) püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

Artikkel 81

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a) jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b) valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja trans­ pordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, sisevee-, õhu- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad xx xxxx-eesmärgid, haldu­ sülesanded ning rahastamiskavad;

c) taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d) taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e) ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvahe­ liste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamise menetlustega;

f) teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligent­ xxxx transpordisüsteeme, ning

g) kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsraken­ duste kasutamisel.

Artikkel 82

1. Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Moldova Vabariigi, ELi ja piir­ konna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpor­ divõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuse lihtsustamise meetmeid.

2. Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a) piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piir­ kondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-aasia vaheline transpordikoridor (TRaCECa), idapartnerluse raames tehtav transpordikoostöö ja muud transpordialgatused, ning

b) rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt rati­ fitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning XXx erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 83

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 84

Lepinguosalised teevad koostööd transpordiühenduste parandamiseks vastavalt käesoleva lepingu IX lisale.

Artikkel 85

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu X ja XXVIII-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigu­ saktidega vastavalt nimetatud lisadele.

16. PEATÜKK Keskkond Artikkel 86

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu xxxxx jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt xxxxx eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemi­ sest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust, keskkonna muudesse poliitikavaldkon­ dadesse integreerimisest ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemi­ sest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas xx xxxxx valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 87

Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegi­ line hindamine, haridus ja koolitus, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkon­ nateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b) õhu kvaliteet;

c) vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, samuti veenappus ja põud;

d) jäätme- ja ressurssihaldus ning jäätmete vedu;

e) looduskaitse, sealhulgas elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse;

f) tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud;

g) kemikaalid;

h) mürasaaste;

i) pinnase kaitse;

j) xxxxx- xx maakeskkond;

k) keskkonnatasud xx -xxxxxx;

l) seire ja keskkonnaalased infosüsteemid;

m) inspekteerimine ja õigusnormide täitmise tagamine ning

n) ökoinnovatsioon, sealhulgas parimad kättesaadavad tehnoloogiad.

Artikkel 88

Lepinguosalised muu hulgas:

a) vahetavad teavet ja kogemusi,

b) tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate xxxxxx,

c) kavandavad tööstusest tulenevatele ohtudele ja õnnetustele reageerimist,

d) rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 89

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a) kavandatud institutsionaalseid reforme (koos ajakavadega) hõlmava üldise keskkonnastrateegia väljatöötamine, et tagada keskkonnaalaste õigusnormide rakendamine ja täitmine; keskkonnaasutuste pädevuse jaotamine riiklikul, piir­ kondlikul ja omavalitsuste tasandil; otsuste tegemise ja otsuste rakendamise menetlused; keskkonna muudesse poliiti­ kavaldkondadesse integreerimise edendamise menetlused; keskkonnahoidliku majanduse ja ökoinnovatsiooni edenda­ mine; vajalike inim- ja finantsressursside ning kontrollimehhanismi väljaselgitamine ning

b) õhu kvaliteeti käsitlevate valdkondlike strateegiate väljatöötamine; vee kvaliteet ja veevarude haldamine; jäätme- ja ressurssihaldus; bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitse; tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalid, mürasaaste, pinnasekaitse, xxxxx- xx maakeskkond, ökoinnovatsioon, sealhulgas rakendamise konkreetsed ajakavad ja eesmärgid, haldusülesanded ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiad.

Artikkel 90

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 91

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

17. PEATÜKK

Kliimameetmed

Artikkel 92

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosalis­ te huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 93

Koostöö raames toetatakse siseriiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) kliimamuutuse mõju vähendamine;

b) kliimamuutustega kohanemine;

c) süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d) ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine;

e) kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas ning

f) teadlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus.

Artikkel 94

Lepinguosalised muu hulgas:

a) vahetavad teavet ja kogemusi,

b) tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate xxxxxx;

c) rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 95

Koostöö hõlmab muu hulgas arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a) xxxxxx kliimastrateegia ning tegevuskava pikemas perspektiivis kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks;

b) haavatavus- ja kohanemishinnangud;

c) kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia;

d) vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad;

e) pikaajalised meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;

f) süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemiseks valmistumise meetmed;

g) meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

h) meetmed, millega edendatakse kliimakaalutluste peavoolustamist muude valdkondade poliitikas ning

i) meetmed, mis on seotud osoonikihti kahandavate ainetega.

Artikkel 96

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 97

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

18. PEATÜKK Infoühiskond Artikkel 98

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema soodustada juurdepääsu elektroonilise side teenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist ning toetada avalike veebipõhiste teenuste väljatöötamist.

Artikkel 99

Koostöö võib hõlmata järgmisi teemasid:

a) teabe ja hea tava vahetamine riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega;

b) teabe, hea xxxx xx kogemuste vahetamine, et edendada elektroonilise side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Moldova Vaba­ riigi siseste ning Moldova Vabariigi xx XXx vaheliste võrkude koostalitlusvõimet;

c) edendada ja toetada IKT vahendite rakendamist valitsemistava, e-xxxx xx teadustöö, tervishoiu, kultuuripärandi digitee­ rimise, e-sisu ja e-kaubanduse arendamiseks ning

d) parandada isikuandmete turvet ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side puhul.

Artikkel 100

Lepinguosalised edendavad XXx reguleerivate asutuste ja Moldova Vabariigi e-side valdkonna reguleeriva asutuse koostööd. Lepinguosalised kaaluvad koostöö tegemist ka muudes asjaomastes valdkondades, sealhulgas piirkondlike algatuste kaudu.

Artikkel 101

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 102

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusakti­ dega vastavalt nimetatud lisale.

19. PEATÜKK

Turism

Artikkel 103

Lepinguosalised teevad koostööd turismi xxxxxx, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 104

Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:

a) kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades;

b) kultuuripärandi tähtsus ning

c) turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

Artikkel 105

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a) teabe, hea xxxx xx kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta;

b) era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmavate strateegiliste partnerluste loomine turismi jätku­ suutliku arengu tagamiseks;

c) turismitoodete ja -turgude, taristu, inimressursside ja institutsioonide struktuuri edendamine ja arendamine ning reisi­ teenuste valdkonnas esinevate tõkete väljaselgitamine ja kõrvaldamine;

d) tõhusa poliitika ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine;

e) turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et xxxxx teenuste taset, ning

f) kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 106

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

20. PEATÜKK

Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 107

1. Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalpoliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et Moldova Vabariigis hakataks arvestama järgmiste põhimõtetega:

a) otsustamisprotsessi detsentraliseerimine, viies selle kesktasandilt piirkondlikule tasandile;

b) kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c) regionaalarengu programmides ja projektides osalevate lepinguosaliste pakutav kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

Artikkel 108

1. Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piiriülesesse ja piirkondlikku koostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkond­ likke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate riiklike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a) täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahel tehtava vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b) suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas XXx eeskirjade ja tavaga ning

c) jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja head tava, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

Artikkel 109

1. Lepinguosalised süvendavad ja edendavad piiriüleste ja piirkondlike elementide arendamist muu hulgas transpordi, energia, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas ning muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, mis mõjutavad piiriülest ja piirkondlikku koostööd.

2. Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikidevaheliste ja piiriüleste programmidega, ergu­ tavad Moldova Vabariigi piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

Selle tegevuse raamistik on:

a) Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö (sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames);

b) idapartnerluse raames toimuv koostöö XXx asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopa­ xxxxxx xx piirkondlikes projektides ja algatustes, ning

c) koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa arenguagentuuride assotsiatsiooni (EURaDa) ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga (ESPON).

Artikkel 110

1. Lepinguosalised tõhustavad ja parandavad tegevuse koordineerimist ja koostööd riikide ja piirkondadega XXx Doonau piirkonna strateegia raames muu hulgas selleks, et parandada transpordi- ja energiaühendusi, keskkonda, majan­ duslikku ja sotsiaalset arengut ning julgeolekut, et muuta maantee- ja raudteetransport kiiremaks, energiavarustus odava­ xxxx xx kindlamaks, keskkond paremaks ja vesi puhtamaks, ning selleks, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tõhus­ tada piiriülest tegevust üleujutuste vältimiseks.

2. Lepinguosalised tugevdavad piiriülest koostööd Xxxxx xxxx laevaliikluse taastamiseks eesmärgiga vältida üleujutusi xxx valgalal, parandada vee kvaliteeti ja põllumajandusmaa niisutamist, elavdada majandustegevust, edendada turismi ja kultuurielu ning toetada suutlikkuse suurendamist.

Artikkel 111

Lepinguosalised hõlbustavad selliste ELi ja Moldova Vabariigi kodanike liikumist, kes peavad sageli piiri ületama ja läbivad selleks lühikese vahemaa.

Artikkel 112

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

21. PEATÜKK Rahvatervis Artikkel 113

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise xxxxxx, et xxxxx rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimus.

Artikkel 114

Koostööl on eelkõige järgmised eesmärgid:

a) Moldova Vabariigi rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades esmatasandi tervishoiu kvaliteedi, parandades tervisevaldkonna juhtimist ja tervishoiu rahastamist;

b) nakkushaiguste, näiteks HIVi/aIDSi, viirushepatiidi ja tuberkuloosi epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c) mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja head tava, edendades tervislikku eluviisi ja tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d) inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e) terviseteave ja -teadmised ning

f) rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva 2003. aasta raamkonventsiooni täielik ja kiire rakendamine.

Artikkel 115

Koostöö eesmärk on:

a) Moldova Vabariigi järkjärguline integreerimine XXx tervise valdkonna võrgustikesse ning

b) Moldova Vabariigi ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahelise suhtluse järkjärguline edendamine.

Artikkel 116

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

22. PEATÜKK

Kodanikukaitse

Artikkel 117

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust kodanikukaitse valdkonnas.

Artikkel 118

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistu­ mist xx xxxxx reageerimist.

Artikkel 119

Muu hulgas vahetavad lepinguosalised teavet ja kogemusi ning võtavad ühismeetmeid riiklikul, regionaalsel ja rahvusva­ helisel tasandil. Koostöö toimub lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja halduskokku­ lepete rakendamise xxxx, lähtudes XXx xx xxxxx liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepin­ guosalise õiguslikele menetlustele.

Artikkel 120

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a) hädaolukordades vastastikuse abistamise lihtsustamine;

b) XXx või Moldova Vabariiki tabanud suurte hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine 24-tunnise tsüklina;

c) katastroofide keskkonnamõju hindamine;

d) ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

e) lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Moldova Vabariigi korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

f) koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.

Artikkel 121

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

23. PEATÜKK

Koostöö hariduse, koolituse, mitmekeelsuse, noorsoo ja spordi valdkonnas

Artikkel 122

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

Artikkel 123

Nimetatud koostöö suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a) elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b) haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c) vastastikuse lähenemise edendamine kõrghariduse valdkonnas vastavalt Bologna protsessile xx XXx kõrgharidussüstee­ mide ajakohastamise tegevuskavale;

d) rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine XXx koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liik­ uvuse laiendamine;

e) riikliku kvalifikatsiooniraamistiku rajamine, et parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist ning

f) Kopenhaageni protsessi eesmärkide edendamine, et parandada Euroopa koostööd kutsehariduse valdkonnas.

Artikkel 124

Lepinguosalised edendavad teabe ja parimate praktikate vahetamise kaudu koostööd ja suhtlust vastastikust huvi pakku­ vates valdkondades nagu keeleline mitmekesisus ning elukestev keeleõpe.

Artikkel 125

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a) süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noorsootöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b) soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnaelus;

c) toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning tead­ miste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool formaalharidust, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu, ning

d) edendada noorteorganisatsioonide vahelist koostööd, et toetada kodanikuühiskonda.

Artikkel 126

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja parimaid praktikaid, et XXxx xx Moldovas edendada tervislikku eluviisi, propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ning edendada spordi­ valdkonnas head valitsemist.

24. PEATÜKK

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas

Artikkel 127

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 128

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a) poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b) lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c) Moldova teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine XXx teadusuuringute raamprogrammi;

d) kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e) lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja liikuvusprogrammid;

f) lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise xx xxxx meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g) lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse xxxxx koostöö (sealhulgas piirkondliku lähenemisviisi ja piirkondlike algatuste kaudu).

Artikkel 129

Teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alase koostöö käigus tuleks taotleda, et Teadus- ja Tehnoloogiakes­ xxxx (STCU) kaudu rahastatavate meetmete ning muude ELi ja Moldova vahelise rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel tekiks koostoime.

25. PEATÜKK

Kultuuri-, audiovisuaalpoliitika- ja meediakoostöö

Artikkel 130

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Moldova Vabariigi loomemajanduse arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Moldova Vabariigi kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

Artikkel 131

1. Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino ja televisiooni valdkonnas.

2. Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediavaldkonna asjatundjate koolitamist ning meedia toetamist, et suurendada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid XXx meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

Artikkel 132

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a) kultuurikoostöö ja kultuurivahetus ning kunsti ja kunstnike liikuvus;

b) kultuuridevaheline dialoog;

c) dialoog kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika teemadel;

d) koostöö rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit, ning

e) meediakoostöö.

Artikkel 133

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

26. PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 134

Lepinguosalised rajavad kodanikuühiskonna koostöö, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a) ELi ja Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b) ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Moldova Vabariigi, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda, ning

c) Euroopa Liidu samavõrra parem tundmine ja mõistmine Moldova Vabariigis, eelkõige Moldova Vabariigi kodanikuü­ hiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu XXx alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

Artikkel 135

Lepinguosalised edendavad ELi ja Moldova Vabariigi suhete lahutamatu xxxxx xxxxxx lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a) kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Moldova Vabariigi suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b) kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige algatades avalike institutsioo­ nide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi;

c) institutsioonide xxxxxxx xx kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise igakülgne toetamine, sealhulgas propa­ gandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige xxxxxxx kuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d) kummagi xxxxx kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga integreerida kodanikuü­ hiskonna organisatsioone Moldova Vabariigi poliitilisse protsessi.

Artikkel 136

Lepinguosalised peavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes järjepidevat dialoogi.

27. PEATÜKK

Koostöö laste õiguste kaitsmise ja edendamise valdkonnas

Artikkel 137

Võttes arvesse prioriteete, mis tulenevad Moldova Vabariigi, eelkõige kaitsetute rühmade olukorrast, lepivad lepinguosa­ lised kokku, et teevad koostööd laste õiguste edendamiseks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja normide, eelkõige 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

Artikkel 138

See koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a) kõikide ekspluateerimisvormide (sh lapstööjõu), kuritarvitamise, hooletuse xx xxxxx vastu suunatud vägivalla enneta­ mine ja nendega võitlemine, muu hulgas arendades ja tugevdades õigus- ja institutsioonilist raamistikku ning viies läbi kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas;

b) ebasoodsas olukorras olevate laste väljaselgitamise ja abistamise süsteemi parandamine, suurendades laste osalemist otsustamisprotsessis ning võttes kasutusele tõhusad mehhanismid laste esitatud üksikkaebuste lahendamiseks;

c) laste vaesuse leevendamist käsitleva teabe ja hea tava vahetamine, käsitledes sotsiaalpoliitika laste heaolu nimel raken­ damise meetmeid, ning hariduse lastele kättesaadavaks tegemise edendamine ja hõlbustamine;

d) meetmete rakendamine laste õiguste edendamiseks perekonnas ja asutustes ning vanemate ja hooldajate suutlikkuse suurendamine laste arengu küsimustes ning

e) ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega ühinemine ning nende ratifitseerimine ja rakendamine eesmärgiga edendada ja kaitsta laste õigusi kooskõlas vald­ konna kõrgeimate standarditega.

Artikkel 139

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

28. PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu asutuste töös ja programmides

Artikkel 140

Moldova Vabariik võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Moldova Vabariik sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks XXxxx xxxxxx lepingu, milles käsitletakse ka rahalise osaluse suurust.

Artikkel 141

Moldova Vabariik võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes XXx programmides, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Moldova Vabariigi osalemine XXx programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu I protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

Artikkel 142

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Moldova Vabariigi osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Moldova Vabariigile uute liidu ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 140 ja 141 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.

V jaOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1. j agu

Üldsätted Artikkel 143 Eesmärk

Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GaTT 1994”) XXIV artik­ liga loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vabakaubanduspiirkonna.

Artikkel 144

Kehtivus- ja rakendusala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse (1) suhtes.

2. Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu II protokollis kehtestatud päritolureeglitele.

2. j agu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 145

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu xx xxxx, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” xx xxxxx:

a) tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 152;

b) tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”, ega

c) muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151.

Artikkel 146

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse kooskõlas 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga (HS) Moldova Vabariigi tariifinomenklatuuris, mis tugineb HS 2012. aasta versioonil xx xxxxx hilisematel muudatustel.

Artikkel 147

Imporditollimaksude tühistamine

1. Lepinguosalised vähendavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt võetavaid tollimakse või kaotavad need vasta­ valt lepingu XV lisas esitatud ajakavale.

2. Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjesti­ kuseid vähendamisi või mis tuleb kaotada, käesoleva lepingu XV lisas märgitud määr.

3. Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusre­ žiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul xx xxxx, kui see on xxxxxxx xxx käesoleva lepingu XV xxxx kohaselt arvutatud tollimaksumäär.

4. Pärast käesoleva lepingu jõustumist võivad lepinguosalised leppida kokku, et kaaluvad võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduse erikoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb kaubale määratud tollimaksu kaota­ mise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab käesoleva lepingu XV xxxx kohaselt määratud tollimak­ sumäära või üleminekukategooria.

5. Kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist hindavad lepinguosalised olukorda, võttes arvesse lepinguosa­ listevahelist põllumajandustoodete kaubanduse struktuuri, selliste toodete erilist tundlikkust ja mõlemapoolset põlluma­ janduspoliitika arengut.

6. Lepinguosalised vaatavad kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees asjakohase vastastikkuse alusel läbi võimalused teha üksteisele muid soodustusi, et veelgi rohkem liberaliseerida kaubandust põllumajandustoodetega, eelkõige selliste toodetega, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote.

(1) Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GaTT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 148

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1. Käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoid­ mise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu XV-C lisas on esitatud Moldova Vabariigist Euroopa Liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide xxxxx.

2. Xxx xxx või xxxxx käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni XV-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Moldova Vabariigile teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast xxxxx esitamist ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu XV-C lisas esitatud mahust, esitab Moldova Vabariik liidule impordi suurenemise mõjuva põhjenduse. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu XV-C lisas märgitud mahust xx xxx Moldova Vabariik ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3. Liit teavitab Moldova Vabariiki lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4. Liit võib ajutise peatamise lõpetada enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Moldova Vabariik esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu XV-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Moldova Vabariigis muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5. Liidu ja Moldova Vabariigi kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Moldova Vabariigi taotluse korral muuta käesoleva lepingu XV-C xxxx xx xxxxxx ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Moldova Vabariigis.

Artikkel 149

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi suurendada olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:

a) tõstmast tollimaksu XV lisas kindlaks määratud tasemele pärast seda, xxx xxxx on ühepoolselt vähendatud, ega

b) säilitamast või suurendamast tollimaksu, xxx xxxx on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

Artikkel 150

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 152 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

Artikkel 151

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GaTT 1994 VIII artikli xx xxxxx tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 147 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3. j agu

Mittetar iifsed meetmed

Artikkel 152

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GaTT 1994 III artiklile xx xxxxx tõlgen­ dusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GaTT 1994 III artikkel xx xxxxx tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 153

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline xx xxxx vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GaTT 1994 XI artikli xx xxxxx tõlgendusmärkustega. Selleks inkor­ poreeritakse GaTT 1994 XI artikkel xx xxxxx tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutama­ tuks osaks.

4. j agu

Kaupadega seotud er isätted Artikkel 154 Ülderandid

1. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GaTT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GaTT 1994 kohaste tõlgendusmärkus­ tega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

2. Lepinguosalised mõistavad, et enne GaTT 1994 XX artikli punktide i ja j alusel meetmete võtmist esitab meetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe ning püüab xxxxx lepinguosalisi rahuldava lahenduse. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asja­ omase kauba suhtes meetmeid käesoleva lõike alusel. Kui erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on vaja viivitamatut reageerida ja eelnev teavitamine või läbivaatamine on võimatu, võib meetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ja teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5. j agu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 155

Halduskoostöö erisätted

1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2. Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -­ abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta käesoleva artikli ja eelkõige lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a) asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b) korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c) korduvat keeldumist loa hankimisest ja põhjendamatut viivitust loa hankimisel seoses kontrollkäikudega, mida korral­ datakse kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsuse ja andmete õigsuse kontrollimi­ seks.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või xxxxxx tuvastada muu hulgas juhul, xxx xxxx rahu­ ldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5. ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kaubanduskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et xxxxx mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b) kui lepinguosalised on alustanud eespool nimetatud komitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahen­ duse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast xxxxx esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

c) käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finants­ huvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem xxx xxxx kuud xx xxxx tähtaega võib pikendada juhul, xxx xxxxx kehtivusaja xxxxx xx ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kauban­ duskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees peetakse korrapäraseid konsultatsioone, eelkõige selleks, et peata­ mine lõpetada niipea, xxx xxxxx kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

6. Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma siseriiklikule korrale.

Artikkel 156

Haldusvigade käsitlemine

juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu II protokolli

„päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja xxx xxxxx veaga xxxxx xxxxx tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda vastavalt xxxxx xxxxx lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust xxxxx olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 157

Lepingud teiste riikidega

1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, muude vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2. Lepinguosalised konsulteerivad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsi­ mustes ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Moldova Vabariigi käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1. j agu

Üleilmsed kaitsemeetmed Artikkel 158 Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GaTT 1994 XIX artiklist, Maailma Kaubandu­ sorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO asutamisleping”) 1 a lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi

„kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1 a lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusle­ ping”) artiklist 5.

2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise

„Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused”

14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 159

Läbipaistvus

1. Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele xxxxx, xxx viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2. Olenemata käesoleva lepingu artiklist 158 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepin­ guosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus xxxxxx kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral xx xxxxx kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina xxxx, xxx ta on viimase kolmeaas­ tase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

Artikkel 160

Meetmete kohaldamine

1. Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad xxxx xxxx viisil, mis mõjutab nendevahelist kauban­ dust kõige vähem.

2. Kui lepinguosaline leiab lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võima­ xxxx pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust xx xxxxx 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline xxxxx sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

2. j agu

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Artikkel 161

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GaTT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1 a lisas sisalduvast GaTT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asuta­ mislepingu 1 a lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise

„Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused”

14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 162

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2. Lepinguosalised tagavad kõigi meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist, xxxx et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. asjaolud ja kaalut­ lused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3. Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendama­ tuid viivitusi.

Artikkel 163

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine xx xxxxx avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 164

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, xxxx peab olema dumpingu­ marginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele toot­ misharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

3. j agu

Kahepoolsed kaitsemeetmed

Artikkel 165

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1. Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühest lepinguosali­ sest pärit xxxxx teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid xxxxx valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline rakendada lõikes 2 sätes­ tatud meetmeid käesolevas jaos ettenähtud tingimustel xx xxxxxx.

2. Importiv lepinguosaline võib xxxxx kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a) peatatakse asjaomase kauba suhtes käesoleva lepingu alusel kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või

b) suurendatakse kauba suhtes kehtivat tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

i) enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis kauba suhtes meetme võtmise ajal, või

ii) käesoleva lepingu XV xxxx tabelites artikli 147 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 166

Tingimused ja piirangud

1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et vaadata läbi uurimise tulemu­ sena saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.

2. Lepinguosaline võib kohaldada kahepoolset kaitsemeedet üksnes pärast xxxx, xxx tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3. Lõikes 2 kirjeldatud uurimise käigus täidab lepinguosaline kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a nõu­ deid. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad lõikes 2 nimetatud uurimise ühe aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.

5. Lepinguosaline ei või kohaldada ühtegi kahepoolset meedet:

a) muidu, kui ainult sellises ulatuses xx xxx kaua, kui on vajalik, et xxxxx xxx või heastada tõsine kahju xx xxxxx aidata omamaise tootmisharu kohanemisele;

b) kauem kui kaks aastat. Seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja omamaise tootmisharu kohanemisele kaasaaitamiseks ning on tõendeid, et tootmisharu püüab koha­ neda, ning tingimusel, et meetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg xx xxxxx pikendamine, ei ületa nelja aastat;

c) pärast üleminekuperioodi lõppu ega

d) sama toote suhtes xx xxxxx ajal, xxx xx kohaldab GaTT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust tulenevat meedet.

6. Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida xxxxx xxxxxx datud vastavalt käesoleva lepingu XV xxxx tabelile, kui meedet ei oleks olnud.

Artikkel 167

Ajutised meetmed

Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline kohaldada ajutist kahe­ poolset kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teisest lepinguosali­ sest pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma käesoleva lepingu artikli 166 lõigete 2 ja 3 nõuded. Lepinguosaline maksab käesoleva lepingu XV lisas sätestatud tollimaksust enam makstud tollimaksu viivitamata tagasi, kui käesoleva lepingu artikli 166 lõikes 2 kirjeldatud uurimisega tuvastatakse, et käesoleva lepingu artikli 165 nõuded ei ole täidetud. ajutise meetme kohaldamisaeg arvestatakse käesoleva lepingu artikli 166 lõike 5 punktis b kirjeldatud ajavahemiku osaks.

Artikkel 168

Kompensatsioon

1. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et omavahelise kokkuleppega kindlaks määrata asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasu­ gune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimak­ sudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada selliseid konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kait­ semeetme kohaldamist.

2. Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, xxxxx kaupade suhtes rakendatakse kaitsemeedet, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet kohaldava lepinguosalise suhtes.

3. Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingi­ xxxxx et kaitsemeede on kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

Artikkel 169

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tõsine kahju” ja „tõsise kahju oht” — vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktidele a xx x. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks; ning

b) „üleminekuperiood” — kümneaastane ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

Artikkel 170

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamis­ lepingu 1 a lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1 a lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edas­ pidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) a lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koos­ tanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 171

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

Artikkel 172

Tehniline koostöö

1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteeri­ xxxx xx vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormidealast horisontaalset ja valdkond­ xxxxx dialoogi.

2. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a) õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et xxxxx xxx tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasu­ tada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b) kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c) Moldova Vabariigi standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvalitee­ ditaristu arendamise toetamine;

d) toetus Moldova Vabariigi osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e) tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f) seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

Artikkel 173

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1. Moldova Vabariik võtab vajalikud meetmed, et viia oma tehnilised normid ning standardimine, metroloogia, akredi­ teerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult vastavusse liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases XXx õigustikus.

2. Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks Moldova Vabariik:

a) järk-järgult inkorporeerib oma õigustikku asjaomased liidu õigusaktid vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale ning

b) teeb haldus- ja institutsioonilised reformid käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3. Moldova Vabariik ei muuda oma horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele liidu õigusaktidele xx xxxx sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4. Moldova Vabariik tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetro­ loogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad nende orga­ nisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5. Oma standardisüsteemi integreerimiseks Moldova Vabariik:

a) võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Moldova Vabariigi õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b) samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tühistab kokkusobimatud riiklikud standardid ning

c) järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

6. Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Moldova Vabariik liidule üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale. Kui käesoleva lepingu XVI lisas loetletud meetmeid ei rakendata samas lisas ettenähtud aja jooksul, esitab Moldova Vabariik uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta. Lepinguosa­ lised võivad käesoleva lepingu XXX xxxx kohandada.

Artikkel 174

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

1. Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidu­ poolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Moldova Vabariigi valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Eesmärk on töös­ tustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõiki käesoleva lepingu XVI lisas loet­ letud sektoreid.

2. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

Artikkel 175

Märgistamine ja etikettimine

1. Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 173 ja 174 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes teki­ tada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etiketti­ misnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse xxxxx, xxxx täitmatajät­ mine tekitaks.

2. Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a) nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik XXx xxxxx aluse valdkonna õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks, ning

b) xxxx on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

4. PEATÜKK

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 176

Eesmärk

1. Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede xxx xx tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,

a) tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b) ühtlustades Moldova Vabariigi õigussüsteemi liidu õigussüsteemiga;

c) tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d) rajades käesoleva lepingu XVII lisas esitatud ja lepinguosalise ajakohastatavasse loetelusse kantud meetmete samaväär­ suse tunnustamise mehhanismi;

e) jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f) luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g) täiustades käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2. Käesoleva peatüki eesmärk on tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

Artikkel 177

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

Artikkel 178

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete suhtes.

Artikkel 179

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu a xxxx punktis 1 määratletud meetmed;

2) „loomad” – loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloo­ made tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3) „loomsed saadused” – loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskir­ jale;

4) „loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks” – loomsed tooted, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-a xxxx -2 (II) osas;

5) „taimed” – elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned. Taimede elusosad on:

a) puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b) köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c) varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d) lõikelilled,

e) oksad lehtede või okastega,

f) langetatud puud lehtede või okastega,

g) taimede koekultuurid,

h) lehed, lehestik,

i) elus õietolm ning

j) pungad, pistikud, pookoksad;

6) „taimsed saadused” – taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu XVII-a xxxx 3. osas sätestatud taimed;

7) „seemned” – seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8) „kahjurid (kahjulikud organismid)” – mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik;

9) „kaitstud ala” – ametlikult määratletud geograafiline piirkond liidus, mis on vaba kindlaksmääratud reguleeritud kahjulikust organismist, hoolimata sellest, et tingimused on tema jaoks soodsad ja et teda leidub muudes liidu osades;

10) „loomahaigus” – kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11) „vesiviljelusorganismi haigus” – kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE tervishoiueeskirjades;

12) „loomade nakkus” – olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või xxxx selleta;

13) „loomade heaolu standardid” – loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14) sanitaar- ja fütosanitaarkaitse „vajalik tase” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu xxxx a lõikes 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15) „piirkond” – loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „xxxxxx toorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16) „kahjurivaba ala” – ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning xxx xxxx olukorda vaja­ duse korral ametlikult säilitatakse;

17) „piirkondadeks jaotamine” – piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeet­ mete lepingu artiklis 6;

18) „saadetis” – sama tüüpi elusloomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest partiist. Loomsete saaduste saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19) „taimede või taimsete saaduste saadetis” – ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist xx xxxxx kohta on välja antud üks fütosanitaar­ sertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20) „partii” – ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21) „samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise XVII lisas loetletud meetmed enda meetmetega samaväärseks ka juhul, kui need on erinevad, tingimusel et eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meet­ mete vajalik tase on sama xxxxx xxx importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnistatud sanitaar- ja fütosani­ taarkaitse või vastuvõetavaks tunnistatud riski tase;

22) „sektor” – lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23) „allsektor” – sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24) „põhikaubad” – kauplemiseks veetavad konkreetsed saadused ja muud esemed, sealhulgas sellised, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 2–7;

25) „impordi eriluba” – importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki rakendusalas;

26) „tööpäevad” – nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27) „ülevaatus” – sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kind­ laks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28) „taimetervise kontroll” – taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29) „kontrollimine” – teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise xxxx.

Artikkel 180

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepin­ guosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavi­ tavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

Artikkel 181

Järkjärguline ühtlustamine

1. Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisale.

2. Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XXIV xxxx xxxxxx ühtlustamis­ protsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4. Moldova Vabariik esitab hiljemalt xxxx kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu xxxxx XXx sanitaar- xx xxxxx sanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu XVII lisas määratletud meetme­ tele xx xxxxxx loetletakse põhikaubad või põhikaupade rühmad, mille suhtes neid meetmeid võetakse. Sellest ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

5. Ühtlustatavate õigusaktide loetelu ning ühtlustamise edusammude hindamise põhimõtted esitatakse käesoleva lepingu XXIV lisas ning nende puhul võetakse arvesse seda, millised on Moldova Vabariigi tehnilised ja rahalised vahendid.

Artikkel 182

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

Loomahaiguste ja -nakkuste ning kahjuristaatuse tunnustamine

1. Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a) seoses käesoleva lepingu

XVIII-a

lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse

eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu XIX xxxx a osas sätestatud korras;

b) kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või xxxxx xxxxx piirkonnal on eristaatus XVIII-a lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib see lepinguosaline taotleda selle staatuse tunnustamist XIX xxxx C osas sätes­ tatud korras. Importiv lepinguosaline võib taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel;

c) lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust XVIII-a lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Importiv lepinguosaline võib taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

d) xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguo­ salised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punk­ tide a, b ja c alusel.

2. Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a) lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil oma staatust seoses käesoleva lepingu XVIII-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu lisale XIX-B, ning

b) xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguo­ salised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.

Piirkondadeks jaotamise/tsoneerimise tunnustamine ning kahjurivabad ja kaitstud alad

3. Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekon­ ventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures; edas­ pidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt 8. mai 2000. aasta direktiivile nr 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise xx xxxx levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu XVIII-a lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning XVIII-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu XIX xxxx a xx X xxxxx.

5. Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piir­ kondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 184 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188.

6. Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaa­ tust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala xxxxxxx xx säilitamise kohta vastavalt Toidu- ja Põllumajandusor­ ganisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhis­ tele. Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nime­ tatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimis­ taotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7. Pärast käesoleva artikli lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

Bioturvarühmitamine

8. Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu bioturvarühmitamise põhimõtte rakendamiseks.

Artikkel 183

Samaväärsuse tunnustamine

1. Samaväärsust võib tunnustada:

a) üksikmeetme

b) meetmete rühma või

c) sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2. Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiiv­ selt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3. Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast xxxx, xxx importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise xx xxxxx leviimise ajakava.

4. Xxx xxxx käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse õigusakte, teatab Moldova Vabariik sellest kohe liidule. Teadet käsitatakse Moldova Vabariigi taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnus­ tamise protsessi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 12 kuu jooksul pärast xxxx, xxx ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, seal­ hulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6. Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjako­ hastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7. Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a) kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meet­ mete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Ühe kuu jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b) kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meet­ mete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnusta­ mise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingi­ mused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8. Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb koos­ xxxxx xxx haldus- ja õigusraamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud järelduste ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Sama­ väärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9. Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.

juhul

kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud

konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosa­ listevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 191 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse staatus loetletakse käesoleva lepingu XXV lisas.

Artikkel 184

Läbipaistvus ja teabevahetus

1. Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruk­ tuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võivad lepinguosalised muu hulgas avali­ kustada rahvusvaheliste auditite aruandeid. Lepinguosalised võivad vajaduse korral vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste xxxxx xx muudes küsimustes.

2. Käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 183 osutatud samaväärsuse tunnusta­ mise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3. Sellega seoses teavitab liit Moldova Vabariiki piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Moldova Vabariik saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepin­ guosaline seda taotleb.

Selleks teeb kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele aegsasti teatavaks oma kontaktpunktid ja nendes tehtud muudatused.

Artikkel 185

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a) meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 182;

b) käesoleva lepingu XVIII-a lisas loetletud loomahaiguste ja XVIII-B lisas esitatud loetelusse kantud kahjurite esinemine xx xxxxx;

c) epidemioloogilise tähtsusega leiud ja nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu XVIII-a ja XVIII-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d) täiendavad meetmed, mida lepinguosalised on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2. Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-kirja xxxx edastatud teadet. Teateid edastavad ainult käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktid samas osutatud kontaktpunktidele.

3. Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda selle lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses xx xxxxx mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4. Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates xxxxx esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5. Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõiget 3.

6. Moldova Vabariik töötab välja ja võtab kasutusele XXx vastavate süsteemidega ühilduva riikliku toidu- ja söödaalase kiirhoiatusmehhanismi ja riikliku varajase hoiatamise mehhanismi. Kui Moldova Vabariik on rakendanud vajalikud vald­ kondlikud õigusaktid ja loonud tingimused mõlema mehhanismi ladusaks toimimiseks kohapeal, seotakse toidu- ja söödaalane kiirhoiatusmehhanism ja riiklik varajase hoiatamise mehhanism lepinguosaliste kokkulepitud sobiva tähtaja jooksul vastavate XXx süsteemidega.

Artikkel 186

Kaubandustingimused

1. Üldised imporditingimused:

a) Lepinguosalised lepivad kokku kohaldada käesoleva lepingu XVII-a ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupade impordi suhtes üldisi imporditingimusi. Xxxx et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 182 võetud otsuste rakendamist, kohaldatakse importiva lepinguosalise imporditingimusi kogu eksportiva lepinguosalise territooriumi suhtes. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 sätetega teatab importiv lepinguosa­ line eksportivale lepinguosalisele XVII-a ja XVII-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sani­ taar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike serti­ fikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b) i) Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sani­ taar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras, olenemata sellest, kas neid meetmeid reguleeritakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga või mitte.

ii) Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepingu­ osaliste vahel.

iii) Kui importiv lepinguosaline neid teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2. Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a) 90 päeva jooksul pärast samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahe­ lises kauplemises käesoleva lepingu XVII-a ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupadega. Nende kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaa­ diga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu XXIII-B lisale.

b) Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohal­ datakse käesoleva artikli lõiget 5.

3. alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu XVII-a ja XVII-C(2) lisas

nimetatud põhikaupade suhtes.

4. Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 191 sani­ taar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad impor­ ditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla ekspor­ tiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et lubada kaubandust kokkulepitud impordi­ tingimuste alusel.

5. Ettevõtete loetelu ja tingimuslik tunnustamine

a) Käesoleva lepingu XVII-a xxxx 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguo­ salise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu XX xxxx punktis 2, xxxx ettevõt­ teid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu XX xxxx tingimustest ja sätetest. Kui täien­ davat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel saab importimist lubada, ühe kuu jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased taga­ tised.

Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu XX xxxx.

b) Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline impor­ tivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

Artikkel 187

Sertimismenetlus

1. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XXIII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja amet­ like dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2. Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3. Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 188

Kontrollimine

1. Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a) vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega ning

b) saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta xx xxxxx xxxxx xxxxx süsteemi alusel toimunud kont­ xxxxx tulemused.

2. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrol­ lide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, xxx xxx on ette nähtud lepinguosalise õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohal­ datavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepin­ guosalisele sellisest käigust vähemalt xxxx kuud ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel xx xxx lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4. Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrolli­ mise käigus.

5. Kontrollimisteate kirjalik xxxxxx edastatakse eksportivale lepinguosalisele kolme kuu jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6. Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese xxxxx käesoleva lepingu artiklites 181, 183 ja 189 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

Artikkel 189

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XXII xxxx a osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 188 osutatud kontrolliprotsessis.

2. Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XXII xxxx B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 181, 183 ja 186 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultat­ sioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud fütosanitaar­ valdkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu XI xxxx B osa.

3. Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtu­ takse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5. alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allko­

mitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artik­ li 188 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes teostatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

Artikkel 190

Kaitsemeetmed

1. Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, xxxx et see piiraks lõike 2 xxxxxx xxxxxx, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2. Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele xxxxx ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol xxxxx xxxxx puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3. Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hilje­ malt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 185 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 185 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 191

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1. Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokku­ leppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekute­ vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja xxxx.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a) vaadata läbi käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b) teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendami­ sega;

c) vaadata läbi käesoleva lepingu XVII–XXV xxxx, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d) muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaata­ mise tulemusel käesoleva lepingu XVII–XXV xxxx, ning

e) käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3. Lepinguosalised lepivad kokku moodustada vajaduse korral tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teadus­ likke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teadus­ likke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubandus­ koosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

5. PEATÜKK

Toll ja kaubanduse soodustamine Artikkel 192 Eesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad xxxxx xx kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse kesk­ konnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 193

Õigusaktid ja menetlused

1. Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tolliõigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed xx xxxxxx hõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad ja erapooletud ning et nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a) kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku täitmise ja nendele vastavuse tagamise xxxx;

b) vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte xxxxx vatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c) kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d) xxxxx meetmeid, et tõhustada ja lihtsustada tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendada nende läbipaistvust;

e) kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditee­ rimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f) vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust ettevõtete, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

g) tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv halda­ mine, xxxx et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h) kohaldada xxxxx xx kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisat­ siooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku, WTO tolliväärtuse määra­ mise lepingut, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta, ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint);

i) xxxxx vajalikke meetmeid, et xxxxx arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j) näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning xxxx tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k) kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimi­ neerivatele kriteeriumidele;

l) kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsio­ naalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m) kohaldada tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usal­ dusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a) võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning liht­ sustaksid ja standardiksid neid;

b) lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c) kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud xxxxx. Need apellatsioonimenet­ lused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

d) astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed.

Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

e) tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikale (Customs Blue­ print 2007).

3. Lepinguosalised ei kohalda:

a) tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõudeid ega

b) kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõudeid.

4. Käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GaTT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil (sisetransiit).

Lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Moldova Vabariigi tulevase ühinemise 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga.

Lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordi­ neerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 194

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a) tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Ette tuleks näha, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b) vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel xxxx xx korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprot­ seduuride valdkonnas. Selleks kehtestavad lepinguosalised asjakohased ja korrapärased konsultatsioonimehhanismid ametiasutuste ja äriringkondade vahel;

c) teha üldsusele võimaluse korral elektroonselt kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas ametiasutuste esita­ tavad nõuded ning riiki sisenemise ja sealt väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute xxxxxx;

d) vajaduses aidata xxxxx ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menet­ lustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid), ning

e) tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusring­ kondade õigustatud vajadustele, järgivad head tava ning piiravad kaubandust võimalikult xxxx.

Artikkel 195

Tasud

1. alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist kaotavad lepinguosalised haldustasud, millel

on impordi- ja eksporditollimaksudega samaväärne toime.

2. Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja xxxx et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste artik­ lite kohaldamist, kehtib järgmine:

a) tasu võib xxxxx üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaks­ määratud tööaega, -xxxxx xx -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega xx xxxx nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b) tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c) tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d) teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi; ning

e) uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 196

Tolliväärtuse määramine

1. Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1 a lisas esitatud GaTT 1994 VII artikli rakendamise lepingust xx xxxxx muudatustest. Osutatud sätted inkorporeeritakse xxxxx olevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 197

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Vajaduse korral kasutavad lepinguosa­ lised Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint 2007).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a) vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b) töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ette­ võtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c) teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d) vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e) teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f) vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon;

g) teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige xxxxx xx kaubanduse soodustamise reformide toeta­ miseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h) vahetavad head tava eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise, eriti aga võltsitud toodetega seotud tolliope­ ratsioonide kohta;

i) edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j) asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kauban­ dussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

Artikkel 198

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, xxxx et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 197 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 199

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 200

Tolli allkomitee

1. Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. allkomitee xxxxx xxx tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artik­ li 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2. allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja

haldamise üle, sealhulgas tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3. Tolli allkomitee muu hulgas:

a) jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli nõuetekohast täitmist;

b) võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c) vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendami­ seks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d) vajadusel esitab soovitusi ning

e) võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 201

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XXVI lisale.

6. PEATÜKK

Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1. j agu

Üldsätted

Artikkel 202

Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala

1. Kinnitades veel xxxx xxx WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha xxxxx xxxx e-kaubanduse valdkonnas.

2. Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki

„Riigihanked”. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see xxxxx riigihangete suhtes kohustusi.

3. Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki

„Konkurents”. Lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4. Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitavad lepinguosalised õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab xxxxx olevas peatükis ja käesoleva lepingu XXVII ja XXVIII lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (1).

Artikkel 203

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „meede” — lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel xxxx xxxxx;

2) „lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” — meetmed, mille võtjaks on:

a) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

b) valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

3) „lepinguosalise füüsiline isik” — XXx liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

4) „juriidiline isik” — kohaldatava õiguse järgi nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud õigussubjekt kas era- või riigiomandis, sealhulgas aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

(1) ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt xxxx xx nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

5) „liidu juriidiline isik” ja „Moldova Vabariigi juriidiline isik” on punktis 4 määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas liikmesriigi või Moldova Vabariigi õigusaktide alusel xx xxxxx registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhite­ gevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil (1) või Moldova Vabariigi territooriumil.

Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Moldova Vabariigi territooriumil xxxx registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Moldova Vabariigi äriühinguna xxxx juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi majandusega.

Eelmisest lõigust olenemata kohaldatakse käesolevat lepingut väljaspool liitu või Moldova Vabariiki asutatud laevan­ dusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud liikmesriigis või Moldova Vabariigis ning sõidavad mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi lipu all;

6) lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” — juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tege­ liku kontrolli all (2);

7) juriidilise isiku „filiaal” — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased xxxx teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, xxxx võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

8) „ettevõtete asutamine” —

a) liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi territooriumil;

b) füüsiliste isikute puhul liidu ja Moldova Vabariigi füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

9) „majandustegevus” — tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis xx xxxxx tegevust valit­ suse ülesannete täitmisel;

10) „tegevus” — majandustegevusega tegelemine;

11) „teenused” — kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

12) „teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” — teenused ja tegevus, mida xx xxxxxx ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

13) „piiriülene teenuste pakkumine” — teenuse pakkumine:

a) lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või

b) lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

14) lepinguosalise „teenusepakkuja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

15) „ettevõtja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ette­ võtte asutamise kaudu.

(1) Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

(2) juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

2. j agu

Ettevõtete asutamine Artikkel 204 Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a) tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (1);

b) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c) audiovisuaalteenused;

d) riigisisene merekabotaaž (2) ning

e) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (3) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv) lendude maapealne teenindus;

v) lennujaamateenused.

Artikkel 205

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1. Võttes arvesse käesoleva lepingu XXVII-E lisas loetletud piiranguid, pakub Moldova Vabariik alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a) liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidi­ liste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b) liidu asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste Moldova Vabariigis tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (4).

2. Võttes arvesse XXVII-a lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a) Moldova Vabariigi juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidi­ liste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

(1) Selguse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikaatoris koodile 2330.

(2) Xxxx et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž xxxxx

xxxxx peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks xx xxxx sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.

(3) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises

lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(4) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

b) Moldova Vabariigi asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste liidus tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kol­ manda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (1).

3. Lepinguosalised, võttes arvesse käesolevas lepingu XXVII-a ja XXVII-E lisas loetletud piiranguid, xx xxxx vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

Artikkel 206

Läbivaatamine

1. Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtete asutamise õigusraamistiku (2) ja asutamiskeskkonna.

2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Lepinguo­ salised leiavad sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste xxxx, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahenda­ mise kord.

Artikkel 207

Muud lepingud

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste ettevõtjate õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste investeeringualaste lepingutega, milles lepinguo­ saliseks on mõni liikmesriik ja Moldova Vabariik.

Artikkel 208

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1. Käesoleva lepingu artikkel 205 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosa­ xxxx juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide xx xxxxx duste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, xxx xxxx tingivad usaldatavuskaalutlused.

2. Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.

3. j agu

Piiriülene teenuste pakkumine

Artikkel 209

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste pakkumist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a) audiovisuaalteenused;

(1) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(2) See hõlmab käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-a ja XXVII-E xxxx.

b) riigisisene merekabotaaž (1) ning

c) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (2) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv) lendude maapealne teenindus;

v) lennujaamateenused.

Artikkel 210

Turulepääs

1. Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud erikohustustega.

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a) piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b) teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

c) teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majan­ dusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 211

Võrdne kohtlemine

1. Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud xxxxxx tused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele xx xxxxxx sepakkujatele.

3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsi­ tingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks xxx xxxxx lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4. Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomu­ likke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

(1) Xxxx et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž xxxxx xxxxx peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks xx xxxx sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.

(2) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises

lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

Artikkel 212

Kohustuste loetelud

1. Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning xxxx sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2. Xxxx et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast Euroopa konventsioonist, xx xxxxx käesoleva lepingu XXVII- B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loendid audiovisuaalteenuste valdkonnas võetud kohustusi.

Artikkel 213

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab vastavalt käesoleva lepingu artik­ li 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 212 osutatud xxxxxx tuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse muu hulgas arvesse käesoleva lepingu artiklites 230, 240, 249 ja

253 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku xx xxxx, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.

4. j agu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 214

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega xxxxx tikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise xx xxxx ajutise viibimisega, xxxx et see piiraks käesoleva lepingu 202 lõike 5 kohaldamist.

2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „juhtivtöötajad” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) (1) heaks töötavad füüsi­ lised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise xx xxxxx nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. juhtiv­ töötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;

i) „ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega) – xxxxxx ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

ii) „äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta xx xxx viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidi­ lisse isikusse, kes võib xxxx xxxxx juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. asjaomane füüsiline isik kuulub ühte allpool loetletud kategooriasse:

(1) „tegevjuhid” – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhti­ mist xx xxxxx tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:

— asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud

(1) Xxxxx „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, austria, Portugali, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriigi suhtes.

— teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teos­ tavad isikud ning

— isikud, kellel on õigus töötajaid tööle xxxxx xx töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.

(2) „spetsialistid” – juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste tead­ miste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse xxxxx selliseks tööks või tege­ vuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate xxxxx, xxxxx erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b) „kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil (1);

c) „müügiesindajad” (2) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile xx xxxx ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügia­ gendid;

d) „lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei xxx xxxxx lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepin­ guosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibi­ mist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (3);

e) „sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei xxx xxxxx lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet xx xxx on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (4);

f) „kvalifikatsioon” – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 215

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1. Kui käesoleva lepingu XXVII-a ja XXVII-E lisas ning XXVII-C ja XXVII-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel xxxxx xxx ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 214 määratletud tähen­ duses. juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise xx xxxx ajutiselt viibimise kestus on äriühin­ gusiseselt üleviidavate isikute puhul xxxx xxxx aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2. Kui käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit xxxxxx xxxx meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikanti­ xxxx xxxxx xxxxx, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

(1) Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. austria, Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania xx Xxxxxx puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoo­ likraadiga.

(2) Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

(3) Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.

(4) Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.

Artikkel 216

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XXVII-a ja XXVII-E lisas ning XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 217

Lepingulised teenusepakkujad

1. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud

vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi ajutise riigis viibimisega.

„GaTS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega xx

Xxx käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingu­ listel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.

2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a) füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b) teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku teenistuses vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel xxxxx xxxxx lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (1) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c) teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (2) ning

ii) kutsekvalifikatsioon, xxx xxxx nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormi­ dele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d) füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise xxxx xxxxx teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e) füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile xx xxxx ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksem­ burgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f) käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega xxxx õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse, ning

g) teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

Artikkel 218

Sõltumatud spetsialistid

1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.

(1) Omandatud pärast täisealiseks saamist.

(2) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a) füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt xx xxxxx lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b) füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuue­ aastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

c) teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (1) ning

ii) kutsekvalifikatsioon, xxx xxxx nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormi­ dele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d) füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile xx xxxx ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksem­ burgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, ning

e) käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega xxxx õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

5. j agu

Õigusraamistik

1. a lljagu

Siser iiklikud õigusnor mid

Artikkel 219

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a) piiriülest teenuste pakkumist;

b) käesoleva lepingu artikli 203 lõikes 8 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil;

c) käesoleva lepingu artikli 214 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes xxxx sektorites, kus lepinguosa­ line on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses. juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise

suhtes xxxx sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-a ja XXVII-E lisas loetletud

piirangud. juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise viibimise suhtes xxxx sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-D ning XXVII-G ja XXVII-H lisas loetletud piirangud.

3. juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid

piiranguid.

4. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „litsentsimisnõuded” – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et xxxxx xxxx lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b) „litsentsimismenetlus” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

(1) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

c) „kvalifikatsiooninõuded” – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d) „kvalifikatsioonimenetlused” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel, ning

e) „pädev asutus” – kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb xxxx xxx teenuse pakkumises.

Artikkel 220

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1. Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumi­ dele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a) proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b) selged ja ühemõttelised;

c) objektiivsed;

d) eelnevalt kehtestatud;

e) eelnevalt avalikustatud ning

f) läbipaistvad ja kättesaadavad.

3. Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud et­ tevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral xxxxx asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tege­ mine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga xxxxx arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 221

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata xxxx xxxxx. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsi­ mistasu (1) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3. Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse otsused ning tema litsentsimis- ja loaandmismenetlused on kõigi taotle­ jate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on xxxxxx litsentsi või luba.

4. juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu xxxx kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku

pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist xxxx põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5. Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi xx xxxxx kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6. Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust xxxxx xx mõistliku tähtaja jooksul pärast taot­ xxxx saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, xx xxxxx võimaluse puudused kõrvaldada.

7. Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel xxxxx vastu dokumendi tõestatud koopia.

8. Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja xxxx põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteli­ selt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9. Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

2. a lljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 222

Vastastikune tunnustamine

1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust pakkuvad füüsilised isikud täidaksid asja­ omasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2. Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid esitama vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutse­ xxxx xx sertimise suhtes.

3. Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a) mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ning

b) vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

(1) Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

4. Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääki­ miste pidamise korra. Seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vastastikuse tunnustamise leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu asjakohaste sätetega, eriti GaTSi VII artikliga.

Artikkel 223

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1. Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2. Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õigus­ kaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

3. a lljagu

Ar vutiteenused

Artikkel 224

Arvutiteenuste käsituslepe

1. Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jao

„Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesolevat artiklit.

2. arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (1) 84 hõlmab kõikide arvuti­

teenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a) arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite xxxxx xx nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöö­ xxxxxx xx rakendamine;

b) andmete töötlemine ja salvestamine ning

c) nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- või domeenima­ jutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3. arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti

kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a) arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arenda­ mine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine,

(1) CPC — ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

b) arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite xxxxx xx nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutipro­ grammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hoolda­ mine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine,

c) andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused,

d) kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused, ning

e) arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4. arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete

ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elek­ troonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

4. a lljagu

Posti- xx xxxxxx teenused Artikkel 225 Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kullerteenuste jaoks, mis liberali­

seeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole

„Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja

4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „litsents” – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b) „universaalteenus” – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi xx xxxxxx dele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

Artikkel 226

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine posti- ja kulleriteenuste valdkonnas

Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, xxxxxx xxxx oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (xxxxx xx pakkumise osas), ei saaks xxxxx kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.

Artikkel 227

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul xxx xxxx hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaal­ teenuse jaoks vaja.

Artikkel 228

Litsentsid

1. Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2. Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a) kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ning

b) litsentsitingimused.

3. Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral. Lepinguosalised kehtestavad sõltu­ matu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiiv­ setel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 229

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 230

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

5. a lljagu

Elektroonilise side võrgud ja -teenused

Artikkel 231

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsilise side teenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja

4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „elektroonilise side teenused” — teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonilise side võrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste xxxxx xx kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonilise side võrkude ja teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b) „üldkasutatav sidevõrk” — elektroonilise side xxxx, xxxx kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektrooni­ xxxx side teenuste osutamiseks;

c) „elektroonilise side võrk” — ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio xxxx, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, xxxx- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, xxx xxxx kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioo­ nivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d) „reguleeriv asutus” — elektroonilise side sektori organ või organid, xxxxx ülesanne on käesolevas peatükis nimetatud elektroonilise side reguleerimine;

e) „märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, st olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f) „vastastikune sidumine” — xxx xx sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate sidevõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise xxxx võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g) „universaalteenus” — kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele xxxxxx teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele tasku­ kohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis. Selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h) „juurdepääs” — elektroonilise side teenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurde­ pääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osuta­ miseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu xxxx- ja mobiiltelefonivõrku­ dele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele ning juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i) „lõppkasutaja” — kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid;

j) „kliendiliin” — füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu xxxx-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 232

Reguleeriv asutus

1. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side teenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise side teenuse pakku­ jatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elek­ troonilise side xxxxx xx teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2. Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval xxxxx, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3. Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapoo­ letud ja läbipaistvad.

4. Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mis võivad vajada eelnevat regulee­ rimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 234 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5. Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kind­ laks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 234 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 234 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad,

et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigust­ mõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapoo­ xxxxxx xx sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7. Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad xxxxx käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side xxxxx xx teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 233

Elektroonilise side teenuste osutamise luba

1. Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2. Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a) tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b) tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c) on taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud, ning

d) ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (1) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 234

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonilise side teenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilise side xxxxx xx teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 232 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a) mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid xx xxxxx teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

(1) Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

b) vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsidee­ rimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c) kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguele­ mentidele ja nendega seotud seadmetele, xxxxx arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

d) osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasu­ tuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, ning siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e) kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluar­ vestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.

Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad xxxx otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid xxxxx;

f) avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avali­ kustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g) läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille kohaselt eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide xxxxx vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, xxxxx arvatud hinna.

4. Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga sidevõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus xxxx xxxx või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 231 lõike 2 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 235

Piiratud ressursid

1. Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2. Raadiosageduste tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroo­ nilise side teenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3. Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4. juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid

käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 236

Universaalteenus

1. Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2. Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul xxx xxxx hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3. Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskri­ mineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab regu­ leeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t) ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4. Lepinguosalised tagavad, et:

a) kasutajatele on trükituna või elektrooniliselt või mõlemal viisil kättesaadavad kõiki abonente sisaldavad kataloogid, mida ajakohastatakse regulaarselt vähemalt kord aastas, ning

b) punktis a nimetatud teenuseid osutavad organisatsioonid rakendavad teiste organisatsioonide xxxxx xxxxx esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 237

Piiriülene elektroonilise side teenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja on asutatud, viibib või elab lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 238

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonilise side võrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 239

Teenusepakkujate vaidlused

1. Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus xxxx-xxxxx xxxxx taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik xx xxxx juhul nelja kuu jooksul.

2. Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. asjaomastele teenusepakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3. Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 240

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

6. a lljagu

Finants teenused

Artikkel 241

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevas jaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja

4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantstee­ nused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

i) kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

1) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a) elukindlustus;

b) kahjukindlustus;

2) edasikindlustus ja retrotsessioon;

3) kindlustuse vahendamine, näiteks tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning

4) kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, aktuaariteenus, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii) panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1) hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

2) kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3) kapitalirent;

4) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5) tagatis- ja garantiitehingud;

6) kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

a) rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusesertifikaadid);

b) välisvaluutaga;

c) tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

d) valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetuste­ hingud ja intressiforvardid;

e) vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f) muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7) osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärt­ paberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8) rahamaakleri tegevus;

9) varahaldus, xxxx xxxxx- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifon­ dide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldusvarahaldusteenused;

10) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11) finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakku­ mine;

12) kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantstee­ nused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõusta­ mine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b) „finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenu­ xxxx. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” xx xxxxx avalik-õiguslikke üksusi;

c) „avalik-õiguslik üksus” –

i) lepinguosaliste valitsus, keskpank või rahandus- ja finantsasutus või lepinguosaliste omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita riiklikke või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid pakkuvad üksused, ning

ii) eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, selliste funktsioonide täitmisel;

d) „uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 242

Ettevaatuserand

1. Lepinguosalised võivad vastu xxxxx või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a) investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, xxxxx suhtes finantsteenuse pakkujal on usaldus­ kohustus;

b) lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2. Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 243

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1. Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a) ametliku väljaande kaudu või

b) xxxx kirjalikus või elektroonses vormis.

2. Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taot­ luste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepin­ guosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale xxxx põhjendamatu viivituseta.

3. Lepinguosalised annavad endast parima tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantstee­ nuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangandusjärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses rahapesuga” („Forty Recommenda­ tions on Money Laundering”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhi­ mõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahe­ lises suhtluses.

Artikkel 244

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul xx xxx andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 245

Andmetöötlus

1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või xxxx vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, xxx xxxxxxx andmetöötlus on nõutav sellise finants­ teenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2. Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 246

Erandid

1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finants­ teenuste pakkujad.

2. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tege­ vuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 247

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepin­ guosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes iseregulee­ ruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või xxxx organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 248

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkuja­ tele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tava­ lises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli alusel ei võimal­ data juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 249

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 243 lõikes 3 loetletud hea tava normidega ja käesoleva lepingu XXVIII-a lisas loet­ letud liidu õigusaktidega on tähtis.

7. a lljagu

Transporditeenused Artikkel 250 Reguleerimisala

Käesolevas jaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” liberaliseeritavate rahvusvaheliste veotee­ nuste põhimõtted.

Artikkel 251

Rahvusvaheline meretransport

1. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja

4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rahvusvaheline merevedu” – ukselt-uksele-transpordi- ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem xxx xxx veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide osutajatega;

b) „mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i) kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii) kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning

iii) kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c) „tollivormistusteenused” (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused” – tegevused, mis seisnevad kaubasaade­ tiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d) „konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sise­ maal, et neid laadida/tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e) „laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i) mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii) ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike xx xxxxx vastuvõtmist;

f) „ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest xxx- xx abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g) „fiiderteenused” – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate xxxxxxxx vahel.

2. Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille koha­ selt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a) lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja

-kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

b) lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatava­ tele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, xxxxxxxx taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutami­ sega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning xxxxx- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3. Kõnealuseid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a) tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellas­ tivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijao­ tusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varusta­ mine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, xxxxx xxxxx vajalikud maismaa-tugitee­ nused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, xxx- xx sildumisteenused.

6. Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Moldova Vabariigi xxxxx mate vahel, xxx xxxxxxx liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7. Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse xxxx xxxxx lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakku­ jatel osutada xxx xxxxxxxx vahelisi fiiderteenuseid.

Artikkel 252

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse XXx xx xxxxx liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

Artikkel 253

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

6. j agu

E-kaubandus

1. a lljagu

Üldsätted

Artikkel 254

Eesmärgid ja põhimõtted

1. Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e- kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste pakkumiseks käesoleva peatüki 3. jao

„Piiriülene teenuste pakkumine” tähenduses xx xxxxx suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 255

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1. Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas xxxxx xxxxxxx teemadele:

a) üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b) vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c) soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d) tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ning

e) muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2. Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

2. a lljagu

Vahendustee nuste osutajate vastu tus

Artikkel 256

Vahendusteenuste kasutamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed.

2. Käesoleva lepingu artikli 257 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punk­ tide vahel, xxxx xxxxx materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 258 ja 259 kohaldamisel tähendab teenuseosu­ taja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

Artikkel 257

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingi­ xxxxx, et teenuseosutaja:

a) ei algata edastust;

b) ei vali edastuse saajat ning

c) ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2. Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe auto­ maatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd xxx xxxxx ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et xxxxx või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 258

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et xxx xxxxx teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a) ei muuda teavet;

b) järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c) järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d) ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e) kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et xxxxx või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et xxxxx või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 259

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a) teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe xxxxx xx kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b) sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas xxxxx xxxxxxx dada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 260

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1. Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 257, 258 ja 259 käsitletud teenuste osutajatele üldist xxxxxx xxxx jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2. Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimu­ dele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädeva­ tele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

7. j agu

Erandid Artikkel 261 Ülderandid

1. Xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 446 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XXVII-a ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G, XXVII-D ja XXVII-H xxxx suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2. Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakku­ mise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a) vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b) vajalikud inimeste, loomade või taimede xxx xx tervise kaitseks;

c) seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamais­ tele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d) vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e) vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:

i) kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii) isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii) ohutust;

f) vastuolus käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (1).

3. Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-a ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G ning XXVII-D ja XXVII-H xxxx ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 262

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, xxxx xxxxxx guosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

(1) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a) mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksuko­ xxxxxx määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel,

b) mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil,

c) mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed,

d) mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine,

e) millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, xxxxx suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f) millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või xxx xx sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.

Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

Artikkel 263

Julgeolekuerandid

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata xxx xxxxx, mis:

a) kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b) takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii) seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, xxxxxxx xxxx saadakse, või

iv) sõja ajal või xxxx rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c) takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 264

Jooksvad maksed

Lepinguosalised lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeri­ tavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 265

Kapitali liikumine

1. alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehin­

gute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soeta­ mise, ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskau­ bandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2. alates käesoleva lepingu jõustumisest ja xxxx, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad

lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a) kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul ning

b) kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

Artikkel 266

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Moldova Vabariigi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas

suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised xxxxx kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitse­ meetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 267

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmär­ kide edendamiseks.

2. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed xxxx xx määrab kindlaks edasise liberaliseeri­ mise üksikasjad.

8. PEATÜKK Riigihanked Artikkel 268

Eesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2. Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks avalikus sektoris ja võrgustiku valdkonnas. Sellega nähakse ette Moldova Vabariigi riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlusta­ mine liidu riigihangete õigustikuga ning institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

Artikkel 269

Reguleerimisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, võrgustiku valdkonna ehitus­ tööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid võrgustiku valdkonna avalik- õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad võrgustiku valdkonnas xxx- xx ainuõiguste alusel.

3. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XXIX-a lisas sätestatud piir­ määra.

4. Riigihankelepingu hinnangulise maksumuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Piirmäärade kohaldamisel Moldova Vabariik arvutab ja konverteerib need oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5. Piirmäärad vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; piirmäärad jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaa­ datud piirmäärad ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Piirmäärade läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 270

Institutsiooniline raamistik

1. Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki sätete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2. Institutsioonilise reformi raames määrab Moldova Vabariik eelkõige:

a) majanduspoliitika eest vastutava keskvalitsustasandi täitevorgani, xxxxx ülesanne on tagada sidus poliitika kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamise protsessi, ning

b) erapooletu ja sõltumatu organi, xxxxx ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3. Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

Artikkel 271

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1. Hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt XXx riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke- eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

avaldamine

2. Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali kaudu viisil, mis võimaldab:

a) konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b) huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3. avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4. avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse liik, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

Hankemenetlus

5. Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse xxxx. Erapooletus taga­ takse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6. Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7. Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, toot­ misprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, xxx xxxx tingib lepingu objekt ja lisatakse xxxxx „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8. Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata esimesest lõigust võib juhul, xxx xxxx tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9. Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10. Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11. Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a) seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b) valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12. Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13. Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koosta­ takse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse xxxx. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14. Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud lepingu sõlmimise kriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele xxxx põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esita­ takse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

Kohtulik kaitse

15. Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu xx xxx on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 272

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1. Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Moldova Vabariik käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigus­ tikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava xx xxxx-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud etappidest xx xxxxxx vast.

2. Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, kommunaalteenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide ühtlustamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja täitemehhanismide parandamist.

3. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumen­ dist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Moldova Vabariiki tegevuskava rakenda­ xxxxx.

Artikkel 273

Järkjärguline ühtlustamine

1. Moldova Vabariik viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse liidu riigihangete õigustikuga.

2. Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XXIX-C–XXIX-F, XXIX-H, XXIX-I ja XXIX-K lisale. Käesoleva lepingu XXIX-G ja XXIX-j lisas on loet­ letud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XXIX-L–XXIX-O lisas on loetletud need liidu õigusaktide elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui xx xxxxx heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt xxxxx xxxxx lepingu XXIX-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Moldova Vabariiki viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Xx xxxxx ka vajalikku xxx xx tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast xxxx, xxx eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4. Lepinguosalised tagavad, et xxxx riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel xx xxxxx, kohaldatakse läbipaist­ vuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 271.

Artikkel 274

Turulepääs

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turule­ pääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale.

2. Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3. Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXIX-B xxxx kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele,

a) võimaldab liit Moldova Vabariigi ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juur­ depääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

b) võimaldab Moldova Vabariik liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigi­ xxxxx-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Moldova Vabariigis või mitte, ning vähemalt sama sood­ satel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Moldova Vabariigi ettevõtetele.

4. Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille maksumus on xxxxxxx käesoleva lepingu XXIX-a lisas sätestatud piirmäärast.

5. Soome säilitab oma seisukoha ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 275

Teave

1. Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigu­ saktidest ja haldusotsustest.

2. Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 276

Koostöö

1. Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea xxxx xx õigusraamistiku kohta.

2. Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3. Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXIX-P lisas.

9. PEATÜKK

Intellektuaalomandi õigused

1. j agu

Üldsätted ja -põhimõtted Artikkel 277 Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a) soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b) saavutada xxxxxx xx tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 278

Kohustuste xxxx xx kohaldamisala

1. Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, seal­ hulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi xxxxxx.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategoo­ riaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 280–317.

3. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 279

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.

2. j agu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1. a lljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 280

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised järgivad järgmistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi:

a) kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon;

b) teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (1961);

c) TRIPS-leping;

d) XXXX autoriõiguse leping ning

e) WIPO esituse ja fonogrammide leping.

Artikkel 281

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a) xxx xxxxxx otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) xxx xxxxxx xx xxxxx koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük, ning

c) xxx xxxxxx edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb xxxxx xxxx enda valitud xxxxx xx enda valitud ajal.

Artikkel 282

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a) lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine (1);

b) lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osali­ selt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c) teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi xxxx või muul viisil;

d) lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad xxxxx xxxx enda valitud kohas xx xxxx;

e) lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus xx xxx see ei ole tehtud salvestise põhjal.

Artikkel 283

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a) lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi xxxx või muul viisil ning

c) lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad xxxxx xxxx enda valitud kohas xx xxxx.

Artikkel 284

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a) oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b) oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c) oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d) oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, xxx xxxxxxx edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 285

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1. Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasuta­ takse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

(1) Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajuta­ xxxx, taasesitada ja edastada.

Artikkel 286

Kaitse kestus

1. Xxxxx xonventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema xxxxx olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2. Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku xxxxx, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingi­ xxxxx et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3. Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a) kui esituse salvestis (v.a fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edasta­ takse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b) kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4. Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

a) kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

b) kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogram­ mitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6. Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

Artikkel 287

Tehniliste meetmete kaitse

1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a) mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b) millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala xxxxx tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise ning

c) mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmi­ seks või selle soodustamiseks.

3. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja kompo­ nenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toimin­ guid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehni­ xxxx meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleeri­ mise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 288

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes xxxx xxxxx sooritavad järgmisi toiminguid:

a) kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet;

b) levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 289

Erandid ja piirangud

1. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 281–286 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2. Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 282 – 285 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a) edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b) seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 282– 285 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 290

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1. Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu xx xxxx ette võõrandamatu õigu­ sena edasimüügiõigus xxxxx xxxxxx teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2. Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3. Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose oman­ danud otse autorilt vähem xxx xxxx aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4. autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5. Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taot­ letakse. autoritasu suurus xx xxxxx kogumise kord nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 291

Õiguste kollektiivse haldamise xxxxx koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi xx xxxxx xxxx, et parandada muuta xxxxxx xx muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autorita­ sude ülekandmist.

2. a lljagu

K aubamärgid

Artikkel 292

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised:

a) täidavad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, WIPO kaubamärgiõiguse lepingut ning märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza lepingut ning

b) teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga.

Artikkel 293

Registreerimismenetlus

1. Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2. Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3. Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 294

Tuntud kaubamärgid

Selleks et rakendada 1967. aasta Pariisi konventsiooni artikkel 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta, kohaldavad lepinguosalised ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaas­ samblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 295

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite xx xxxxx xxxxx lepingu artiklis 303 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. a lljagu

Geog raaf ilised tähised Artikkel 296 Reguleerimisala

1. Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse

suhtes.

2. Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 297 osutatud õigusaktide reguleerimisalasse.

3. „Geograafiline xxxxx” tähendab TRIPS-lepingu artikli 22 lõikes 1 määratletud tähist, mis hõlmab ka „päritolunime­ tust”.

Artikkel 297

Kehtestatud geograafilised tähised

1. Xxxxx xxxx vaadanud käesoleva lepingu XXX-a xxxx a osas loetletud Moldova Vabariigi õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab liit, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-a xxxx C osas sätestatud nõuetele.

2. Xxxxx xxxx vaadanud käesoleva lepingu XXX-a xxxx B osas loetletud liidu õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Moldova Vabariik, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-a xxxx C osas sätestatud nõuetele.

3. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel xx xxxx vaadanud liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud liidu põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb Moldova Vabariigi valitsus kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel xx xxxx vaadanud Moldova Vabariigi poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Moldova Vaba­ riigi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5. Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III xx XX xxxx ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III xx XX lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid xxxxx viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

Artikkel 298

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 297 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 306 lõikes 3 sätes­ tatud korras.

2. Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamar­ jasordi, või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 299

Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala

1. Käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lixxx xoetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 298 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse

a) kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i) sarnastel toodetel, mis xx xxxxx kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, xx

xx) xxx xxxxxxx kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

b) väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise (1) eest ka siis, xxx xxxxx või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”,

„toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

c) muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust, ning

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2. Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Xxxx et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustin­ gimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viima­ sele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4. Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

5. Käesolev alljagu xx xxxxx mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, xxx xxxx nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

Artikkel 300

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1. Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab, toodab, töötleb ja valmistab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud xxxxx xx piiri­ tusjooke.

2. Kui geograafiline xxxxx on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

(1) Seoste tekitamisena käsitatakse mis tahes kasutamist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki nr 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd kõnealused tooted on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatisee­ ritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

Artikkel 301

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu artiklitega 297–300 ette nähtud kaitse muu hulgas tollipiiril (ekspordi ja impordi puhul) vastavalt vajadusele kas halduskorras või õigusliku menetlusega, et ennetada ja tõkestada igasugust kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslikku kasutamist. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 302

Täiendavate meetmete rakendamine

Xxxx et see piiraks geograafiliste tähiste kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja nende täitmise tagamisest xxxxx xxxxxx Moldova Vabariigi varasemaid kohustusi kaitsta liidu geograafilisi tähiseid, sealhulgas registreeritud päritolunime­ tuste kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise Lissaboni lepingu raames võetud kohustusi, ning kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 301 võimaldatakse Moldova Vabariigile 1. aprillil 2013 algav viieaastane üleminekuperiood, et xxxxx kõik täiendavad meetmed igasuguse kaitstud geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise peatamiseks, eelkõige meetmed tollipiiril.

Artikkel 303

Seos kaubamärkidega

1. Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele regis­ treerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2. Käesoleva lepingu artiklis 297 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2013.

3. Käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4. Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafilisi tähiseid juhul, kui kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes võib selline kaitse tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5. Xxxx et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata xx xxxx uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei xxx xxxxxx guosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 304

Üldeeskirjad

1. Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2. Käesoleva lepingu artiklites 297 ja 298 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas impor­ tiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, xxxx et see piiraks käesoleva lepingu artikli 302 kohaldamist.